KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

Terviseamet soovitab eriolukorra tõttu kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“

Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.

Loe edasi: KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

Räägitakse, et emadepäev saanud alguse ühe tütre palvest. See oli maikuu teine pühapäev aastal 1908, kui üks naine läks Ameerika väikelinna kirikus vaimuliku juurde ja palus tal kirikupalves mõelda oma emale, kelle elutee oli lõppenud ja lisas, et vaimulik võiks palvesse võtta ka kõik teised emad, kelle maine rännak on lõppenud.

Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim
Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim

Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:

 

Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.

 

Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU

Otepää valla aasta ema tunnustamine toimus sellel aastal eriolukorrast lähtuvalt video vahendusel. Valla aasta emaks sai Sangaste perearstikeskuse pereõde Piia Künnapuu.

Otepää aasta ema Piia Künnapuu. Foto: Monika Otrokova
Otepää aasta ema Piia Künnapuu. Foto: Monika Otrokova

Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.

Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.

Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“

Loe edasi: OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU

LOODUSKUU ALGAB EMADEPÄEVAL

Pühapäeval algava tänavuse looduskaitsekuu tunnuslauseks on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet valinud „Hoia, mida armastad!“. Sama egiidi all kulgeb terve looduskaitse juubeliaasta: möödub ju tänavu 110 aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest Vaika saartel.

Illustreeriv pilt energiasambast, mis tuletab meelde, et inimene kiiresti muutuval ajal ei eemalduks loodusest ja võtaks aega tunnetada ümbritsevat loodust. Hoia, mida armastad! Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Illustreeriv pilt energiasambast, mis tuletab meelde, et inimene kiiresti muutuval ajal ei eemalduks loodusest ja võtaks aega tunnetada ümbritsevat loodust. Hoia, mida armastad! Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Looduskaitse juubeliaasta on pühendatud elurikkusele ja seega võime peagi algava looduskaitsekuu motot ka laiendada, öeldes – märka ja tunne, mida armastad,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk. „Eestimaad asustab peale inimese vähemalt 40 000 elusolendit – looma, taime ja seent. Looduskaitsekuul anname juhiseid, kuidas elurikkust märgata ja paremini hoida. Eesmärk on ikka üks – tuua inimesi loodusele lähemale, aidata mõista ja lahti seletada seoseid meie keskkonnas ning vältida loodusest võõrandumist.“

Loe edasi: LOODUSKUU ALGAB EMADEPÄEVAL

TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

Eestis karuputke tõrjet korraldava Keskkonnaameti teatel tellib riik sellel aastal hiid- ja sosnovski karuputke tõrjet 2083 hektaril. Järjest rohkem saab tõrjeviisina kasutada taimede välja kaevamist.

Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk
Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk

[pullquote]Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril.[/pullquote]Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 20. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eesti teinud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on karuputke võõrliikide tihe levik aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud, mistõttu on neid järjest enam võimalik tõrjuda vaid välja kaevates. Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril. Kaevamine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on karuputkede labidaga tõrjumine kohustuslik.

Loe edasi: TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

VEEBIARHIIV KOGUB TEAVET KOROONAVIIRUST KAJASTAVATE VEEBILEHTEDE KOHTA

Rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta, et jäädvustada need tuleviku tarbeks Eesti veebilehekülgede arhiivi.

 Sindi noored tegid pea nelja minuti pikkuse video, milles tutvustavad koroonaviirusest põhjustatud haigust. Video kuvatõmmisel näeb Sindi gümnaasiumi õpilast Kristiina Anufrievat (režissöör) ja sama kooli vilistlast Chätlyn Partsi (produtsent). Kaamera-montaaži tegi õpilane Kaur Kasemaa.
Sindi noored tegid pea nelja minuti pikkuse video, milles tutvustavad koroonaviirusest põhjustatud haigust. Video kuvatõmmisel näeb Sindi gümnaasiumi õpilast Kristiina Anufrievat (režissöör) ja sama kooli vilistlast Chätlyn Partsi (produtsent). Kaamera-montaaži tegi õpilane Kaur Kasemaa.

[pullquote]Veebiarhiiv on hea info tulevastele põlvedele[/pullquote]Oodatud on soovitused veebilehtede, sotsiaalmeediagruppide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube’i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal. Veebilehel kajastatu peab puudutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis, olgu see eesti või mõnes muus keeles. Talletamise tingimus on materjali vaba kättesaadavus ehk et sisuni jõudmiseks ei pea kindlasse keskkonda sisse logima (näiteks nagu on seda vaja mõne sotsiaalmeediavõrgustiku puhul).

Talletamist väärivate teemade hulka kuuluvad muuhulgas: koroonaviiruse päritolu; teave viiruse leviku kohta; piirkondlikud või kohalikud viirusepuhangu piiramise meetmed; meditsiinilised/teaduslikud aspektid; muutused eluolus ja inimeste omavahelises suhtlemises (sh kultuuritarbimises, spordielus jms); muutused majandustegevuses; poliitilised aspektid; vabatahtlikud aktsioonid jne.

Loe edasi: VEEBIARHIIV KOGUB TEAVET KOROONAVIIRUST KAJASTAVATE VEEBILEHTEDE KOHTA

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV

Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard
Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard

Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.

Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.

Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

OTEPÄÄ KESKLINNA HALJASTUSELE ANTAKSE UUS ILME

Seoses Otepää linnasüdame uuenduskuuriga on mõnevõrra muutunud ka haljastus. Keskväljakul on tavapäraste lilletornide asemel koha leidnud istepinkide vahel asetsevad lillekastid.

Võõrasemad Otepää kesklinna haljastuses. Foto; Monika Otrokova
Võõrasemad Otepää kesklinna haljastuses. Foto: Monika Otrokova

Lisaks keskväljakule istutatakse linnas lilli Otepää Kultuurimaja, Turismiinfokeskuse, Lipuväljaku piirkonda, tänavapostide juurde amplitesse ning ristteedele. Vallavalitsuse hoone ette tulevad lillepüramiidid. Ka ehitusjärgus purskkaevu juurde on planeeritud haljastus.

„Õiteilu saab imetleda kogu suve,“ lisas Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Vallamaja esise platsi ehituse käigus hävinud mandžuuria pähklipuude asemele istutatakse roosade õitega jaapani kirsid.“

Otepäälasi rõõmustavad kuni sügiseni ligi 20 erinevat lillesorti, lisaks võõrasemadele ja petuuniatele võib kohata ka selliseid põnevate nimedega taimi, nagu neegrihirss, kalevikepp ja miisusaba. Istutustöid teostab Kanepi Aiand OÜ, taimi istutatakse kevadest kuni sügiseni kolm korda.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS

Valitsus kiitis eile, 8. mai e-istungil heaks korralduse, millega laiendas võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi ning lubas vabas õhus korraldada avalikke üritusi, mida saab külastada autoga.

Sindis, Kodu Kuubis Arenal. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Sindis, Kodu Kuubis Arenal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Korraldusega on nüüdsest võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondadel lubatud treenida õues. Võistkondade suuruse arvestamisel lähtutakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Seni olid 5. maist alates lubatud Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningud õues. Seletuskiri toob välja, et arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku, on mõistlik teha erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes.

Näiteks jalgpallis on rahvusvaheliste reeglite järgi väljakul korraga 11 mängijat, neile lisanduvad võistkonna varumängijad, treenerid ja abipersonal. Selleks et meeskonnal oleks võimalik ühtse tervikuna vabas õhus treenida ning areneda, on vaja luua erisus võistkonnaaladele, kuna kehtiva valitsuse korralduse järgi on ühiselt treeniva rühma maksimaalseks liikmete arvuks määratud kümme.

Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS

EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.

Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard
Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.

Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).

Loe edasi: EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

SAARTE JA MANDRIVAHELINE LIIKUMISPIIRANG LÕPEB

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistas alates homsest seni saarte ja mandri vahel liikumiseks kehtinud nõude rahvastikuregistrisse tehtud elukoha sissekande järele.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Alates 4. maist kehtinud korra järgi said Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Samuti said liikuda nende lähemad pereliikmed.

Homsest alates liikumisvabaduse piirang kaob ning saarte ja mandri, samuti saarte endi vahel saavad kõik inimesed vabalt liikuda elukohast sõltumata. Kuna saarte ja mandri vahelisest liikumisest põhjustatud koroonaviiruse leviku risk on oluliselt vähenenud, on proportsionaalne liikumispiirang tühistada.

Kehtima jääb üldine 2+2 reegel: avalikus ruumis tohib koos liikuda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida 2 meetrit vahet.

Saarte ja mandri vaheline liikumine avati samm-sammult, et hoida ära uue viirusepuhangu tekkimine. COVID-19 viirusepuhangu halvenedes võib valitsus otsust muuta.

Print

 

 KU päevatoimetaja

KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

Loe edasi: KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.

Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.

Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, mille kohaselt võib alates järgmisest nädalast hügieenireeglite järgimisel taas avada kaubanduskeskused.

Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.

Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.

Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.

Loe edasi: KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD

VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS

Valitsus kiitis tänasel e-istungil heaks otsuse, millega lubatakse eritingimustel kontaktõpe, muuseumite ja näitusasutuste avamine ning tippsportlastel laienevad treenimisvõimalused. Samuti lubatakse taas pidama hakata jumalateenistusi.

Vabariigi Valitsuse hoone, Stenbocki maja. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Vabariigi Valitsuse hoone, Stenbocki maja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Valitsus tugines leevenduste üle otsustamisel teadusnõukoja hinnangule COVID-19 nakkuse leviku languse kohta Eestis. Kõiki leevendusi saab rakendada üksnes juhul kui eritingimustega on maandatud haiguse leviku riskid.

TIPPSPORT

Alates tänasest laienevad täiskasvanute koondistele treenimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Täpsustatud nõuded treeningute COVID-19 nakkuse ohutuks läbiviimiseks kehtestab kultuuriministeerium.

Loe edasi: VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS

RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

Terviseamet tuletab täna tähistataval rahvusvahelise kätehügieeni päeval meelde, et korralikku kätehügieeni järgides hoiame nii enda kui meid ümbritsevate inimeste tervist.

Kätepesu. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Kätepesu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.

Loe edasi: RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

Keskkonnaministeerium ootab kuni 4. juunini kommentaare ja ettepanekuid merestrateegia ajakohastatud seireprogrammile perioodiks 2021-2026.

Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.

Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.

Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.

Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.

Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

Tublisid suurperesid iseloomustabki eelkõige ettevõtlikkus ja laste arengusse panustamine, sõnas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, kes korraldab 16. aastat järjest Aasta Suurpere konkurssi.

Eesti Lasterikaste Perede Liit[pullquote]Laste kasvatamise ja lasterikkuse väärtustamise juures on oluline see, et nii lapsed kui nende vanemad tunneksid, et nende lapsed on Eesti ühiskonda oodatud.[/pullquote]„Meile on see kriis väga positiivselt mõjunud – oleme koguaeg ninapidi koos, teeme koos rohkem asju ja ka vanematena on meis kasvanud motivatsioon panustada rohkem oma lastesse ja kodusse,“ sõnas Aasta Suurpere 2018 tiitli võitnud pereisa Taavi-Aadu Ait, kelle pere on tänaseks kasvanud viielapseliseks. „Tore on näha oma lapsi koos kasvamas ja tegutsemas. Näha, seda kuidas nad oskavad hinnata üksteise tuge ja arvestavad teineteisega. Suurimad raskused on alati seotud ajaga. Kahjuks aega juurde osta ei saa. Mida rohkem teed ning mida rohkem sinu ja su pere ümber toimub, seda kiiremalt aeg läheb. Kahju on, et lapsed kasvavad nii kiiresti ning alati ei jõua piisavalt kõigile tähelepanu pöörata. Teistpidi vaadates on tore avastada, kui suur ja iseseisev mõni neist juba on.“

Aage Õunapi sõnul on sellel aastal konkursile üles seatud juba 36 perekonda, mis on lühikese aja kohta muljetavaldav number. „2018. aastal, kui võitjaks oli perekond Ait Saaremaalt, osales konkursil rekordarv perekondi – 53. Kuid eesmärk ei ole kandidaatide rohkus, vaid et osaleksid väärikad ja erilised perekonnad ning neid saab veel esitada kuni 13. maini.“

Loe edasi: KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

Maikuu esimesel pühapäeval tähistatakse koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha, mille puhul Eesti Piibliselts saatis Eestimaa kogudustele läkituse. Täna ja alanud nädalal palvetatakse piiblitöö pärast üle kogu maailma.

Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.

Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.

Loe edasi: PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

MASKITALGUTEL ON VALMISTATUD ÜLE 6000 MASKI

Täna kulmineerus Teeme Ära üle-eestiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mille eesmärk on innustada kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. Tänase seisuga toimus kodune maskitegu 281 paigas üle Eesti ning kokku on praeguseks valmistatud 6012 maski.

Maskitegu Tartu loodusmajas. Foto: Teeme Ära
Maskitegu Tartu loodusmajas. Foto: Teeme Ära

Maskitalgud jätkuvad ka järgmisel nädalal ning kõik inimesed on oodatud maske valmistama ja kandma. Oma maskitegusid saab talguveebi märkida veel kuni 10. maini.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavune maskitalgute üleskutse pälvis hea vastuvõtu ning kodune maskitegu toimus paljudes kohtades üle Eestimaa. „Algatus läks igati korda, sest tõi inimeste tähelepanu maskide tegemise ja kandmise vajalikkusele, ühtlasi võimaldas välja näidata, et paljud eestimaalased on ka eriolukorra tingimustes valmis kodanikena võtma vastutust ning näitama, et me hoolime endast, lähedastest ja kogukonnast,“ lausus Tüür.

Tüüri sõnul on inimesed eriolukorrast väsinud ja muutumas hooletuks ohutusnõuete järgimisel. Just seepärast on oluline teadvustada, et maski kandmine on piirangute leevendamise ajal koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame kaasa aidata viiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Maski õige kandmise ja hooldamise soovitused leiab talguveebist.

Loe edasi: MASKITALGUTEL ON VALMISTATUD ÜLE 6000 MASKI

EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA

Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

Maitsete aasta 2020. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Maitsete aasta 2020. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid[/pullquote]„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

Loe edasi: EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA

TEEME ÄRA MASKITEO FACEBOOKI OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 12.00

Laupäeval, 2. mail kulmineerub Teeme Ära talgupäeva meeskonna üleriigiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mis kutsub üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske.

Maskitalgute kaart seisuga 01.05.2020

Eriolukorra piirangute leevendamise ajal on see koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata koroonaviiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Teeme Ära kodulehel on praeguseks kirjas juba suur hulk maskitegusid ja maske, kuid iga soovija saab oma maskiteo kirja panna kuni 10. maini. Homset maskiteo otseülekannet ja muud melu saab jälgida talguveebis  ja sotsiaalmeedias alates kl 12.00.

Loe edasi: TEEME ÄRA MASKITEO FACEBOOKI OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 12.00

GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Foto: Urmas Saard / Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.

Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.

Loe edasi: GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD