Fotogalerii
11. märtsil märkasid mööda Lembitu tänavat liikunud pärnakad Raeküla Vanakooli paraaduksel lehvimas kõrvuti Eesti lipuga ka Leedu trikoloori. Külalised Vievisest avasid Leedu taasiseseisvumise päeval harrastuskunstniku Aleksandras Lysiukase maalinäituse “Pilk Leedule”, mis on osa kahe riigi linnade vahelisest ühisprojektist „Kultuuride sild: Vievis-Pärnu”.
Loe edasi: RAEKÜLA VANAKOOLI KESKUSES AVANEB „PILK LEEDULE”Sisuturundus
Üheks enim levinud Eesti müüdiks on väide: Vaid Tallinna vanalinn pakub kõige paremat meelelahutust ning ööelu. Kuid see ei pruugi olla tõde. Eesti külad peidavad endas pärleid, millest teavad vaid kindlad ringkonnad ning need on hästi varjatud saladused, mis on eelnevate aastate jooksul tekkinud ning ka pealinna elanikeni jõudnud.
Loe edasi: MEELELAHUTUSTEGEVUSED EESTI KÜLADES: KUIDAS LÕBUSTADA ENNAST VÄLJASPOOL TALLINNA?
Tallinna loomaaed on üks paljudest loomaaedadest maailmas, mis kogub toetusi sõjas kannatada saanud Ukraina loomaaedade töötajate ja loomade abistamiseks. Eestis elavate inimeste annetused edastatakse Tallinna loomaaia vahendusel täies mahus Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) päästeoperatsiooni kaudu Ukraina akvaariumitele ja loomaaedadele.
Loe edasi: TALLINNA LOOMAAED ALUSTAB UKRAINA LOOMAAEDADELE TOETUSTE KOGUMISTehk 30 aastat põllumajandusreformi seadust
12. märtsil möödub 30 aastat põllumajandusreformi seaduse vastuvõtmisest. Viljandimaal Pärsti kolhoosi põllumajandusreform algas enne seadust ja kulges eirates seaduse põhimõtteid ja eesmärke.
Loe edasi: PÕLLUMAJANDUSREFORMIST VILJANDIMAAL JA RÄNDNÄITUSEST
Projekt “Kultuuride sild – Vievis ja Pärnu” tõi Pärnusse Leedu kunstniku Aleksandras Lysiukase näituse „Pilk Leedule”.
Loe edasi: PÄRNUSSE TULI ALEKSANDRAS LYSIUKASE NÄITUS, LEETU SAADETAKSE JOHANNA GRAUVERKI MAALID
Ajateenistus nõuab tippvormi, mehelikku olekut, lühikesi juukseid ja meikimata nägu ning pakub piiratud karjäärivõimalusi – need on vaid mõned näited naisi ja ajateenistust puudutavatest müütidest. Kaitseressursside Amet selgitab, et kuigi viimaste aastate jooksul on ajateenistusse jõudvate naiste hulk mitmekordistunud, ringlevad müüdid edasi.
Loe edasi: MEELETU KOORMUS JA MEIGIVABADUS EHK MÜÜDID NAISTEST KAITSEVÄETEENISTUSES
Belgia teadlased leidsid, et üldkasutamiseks mõeldud näomaskides esineb sageli titaandioksiidi (TiO2) nanoosakesi. TiO2 on sisse hingates potentsiaalne kantserogeen. Uuring avaldati 15.02.2022 väljaande Nature ajakirjas Scientific Reports (artikkel nr 2529).
Loe edasi: TITAANDIOKSIID NÄOMASKIDES
Pea viiendik Eesti inimestest tunneb, et vaimse tervise probleemid ei ole töölt puudumiseks piisav põhjus.
Loe edasi: OLE TEADLIK TÖÖSTRESSISTArvamus
Elina Allas, Külauudiste peatoimetaja
Nädal tagasi pühapäeval (6. märtsil) jooksid sajad inimesed siin Võrus poodide, apteekide ja Saagu Parema keskuse vahet, kust väljusid kaks bussi Ukraina poole. Nad tundsid, et peavad midagi ära tegema, kuidagigi, midagigi. Viie konservi ostmine või oma lastelastele kootud sokkide loovutamine ukrainlaste heaks pani ühtlasi alateadlikult uskuma, et äkki meile siis sõda ei tule.
Loe edasi: SÕJA 11. PÄEV – TAVALISE INIMESE ILUSTAMATA MÕTTED
Alaliselt Soomes elav ja töötav Jana Paulman avaldas kaks aastat tagasi raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele”, milles ta kirjutab, et kõik väärivad armastust. „Ka kõige nõrgem olevus siin taeva all. Ja kurjusest saab võitu just armastusega,” ütleb Jana, kes neil päevil otsustas alles olevate raamatute müügitulu annetada Ukraina kannatava rahva heaks.
Loe edasi: ARMASTUSEGA UKRAINALE MÕELDES
5. märtsil tunnustati Eesti Folkloorinõukogu (EFN) poolt pärimusvaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. Pärimuspeol “Kaardistajad ja kaardilugejad” kuulutati välja Teotoe preemia saaja ning jagati aastatunnustusi neile, kelle tegutsemise tulemusena oli 2021. aastal pärimus nähtav, kuuldav ja kogetav ning kelle töö silmapaistev ja uusi teadmisi avav.
Loe edasi: SELGUSID PÄRIMUSKULTUURI AUHINDADE SAAJAD
Simo Protten, Club 9/11 juht, teatab üle paarikümne Eesti ööklubi, baari ja restorani seisukohast avada oma uksed kõigile ilma piiranguteta alates 11. märtsist.
Loe edasi: JUMALATOSIN MEELELAHUTUSASUTUST KAVATSEB OMA UKSED ILMA PIIRANGUTETA LÄHIAJAL AVADA
Tallinna linnavolikogu mõistis tänasel erakorralisel istungil üheselt hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Ukraina vastu ning avaldab toetust Ukraina rahvale. Lisaks lõpetatakse koostöö Venemaa omavalitsustega. Pöördumist toetasid kõik linnavolikogus esindatud fraktsioonid.
Loe edasi: TALLINNA TOETUS UKRAINALE NING KOOSTÖÖ LÕPETAMINE MOSKVA JA PETERBURIGA
President Alar Karis tegi 1. märtsil Ukraina riikliku telekanali vahendusel pöördumise Ukraina rahva poole, milles kinnitas juba selles sõjas Ukraina võitu ja Putini kaotust.
Loe edasi: PRESIDENT ALARI KARIS: PUTIN ON JUBA SELLE SÕJA KAOTANUD, UKRAINA ON JUBA SELLE SÕJA VÕITNUD
Valitsus sai tänasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud tegevustest ja eraldas esmasteks kriitilisteks kuludeks 1,3 miljonit eurot.
Loe edasi: VALITSUSELT 1,3 MILJONIT UKRAINA PÕGENIKE KULUDEKS
EELK peapiiskop Urmas Viilma saatis 28. veebruaril vaimulikele ja kogudustele karjasekirja palvepäevaks ja paastuaja alguseks. Kirikupea kutsus üles tuhkapäeval, 2. märtsil algaval paastuajal võtma palvetes tähelepanu keskmesse Ukraina rahva ja iseseisvuse. 2. märtsil kell 18 helisevad kirikute kellad üle Eestimaa, et mälestada sõja ohvreid.
Loe edasi: TUHKAPÄEVAL HELISEVAD ÜLE MAARJAMAA KIRIKUKELLAD JA TOIMUB ÜLEILMNE KRISTLASTE ÜHISPALVUS
Arvamusfestival peab tänavu 10. sünnipäeva ja ootab kõiki oma teemasid pakkuma. Programm saab kokku 1.-13. märtsini kestva avaliku ideekorje tulemusena.
Loe edasi: ARVAMUSFESTIVAL OOTAB ARUTELUMÕTTEID
Esmaspäeval saabus Eesti Pagulasabi kaasabil korraldatud bussidega Ukrainast ligi 100 sõja eest põgenenud inimest. Neist suur osa tuli Eestisse oma lähedaste või tuttavate juurde ja need, kellel majutus puudub, on koostöös Tallinna linnaga esimesteks öödeks erinevatesse majutusasutusse.
Loe edasi: ESIMESED UKRAINA SÕJAPÕGENIKUD JÕUDSID EESTISSE
Sotsiaalministeerium kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone, kes soovivad pakkuda abi Ukraina sõjapõgenikele, tegema seda MTÜ Eesti Pagulasabi vahendusel. Pagulasabi koordineerib abipakkumisi ja hoiab sidet riigiasutustega.
Loe edasi: PAGULASABI KOONDAB ABIPAKKUMISI UKRAINA PÕGENIKELEFotogalerii
Täna kella kolmeks kogunes Pärnu Iseseisvuse väljakule arvatavalt umbes 1200 inimest, kes avaldasid oma kohalolekuga toetust Ukraina rahvale, kellel tuleb oma kodumaal osutada vastupanu Venemaa poolt vallapäästetud sõjale.
Loe edasi: PÄRNAKATE TOETUS UKRAINALE
Imbi Reiväli, Annely Akkermann ja Karmen Vesselov tegid kolmekesi kodanikualgatuse korras täna Facebookis üleskutse Pärnus Iseseisvuse väljakule kogunemiseks, et 26. veebruaril, kell 15:00 Eesti ja Ukraina lippudega näidata toetust Ukraina rahvale ning mõista otsustavalt hukka Venemaa poolt alustatud agressioonisõda.
Loe edasi: LAUPÄEVAL 15:00 – 16:30 ⟩ PÄRNU MEELEAVALDUS UKRAINA TOETUSEKS JA SÕJA VASTU
Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Loe edasi: 78 AASTAT VENE SÕJARDITE LENNUVÄE RÜNNAKUTEST EESTI LINNADELE
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda ja spetsialist Kaarel Kaisel panid tänase tähtsa päeva, Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul kokku jutu suitsupääsukesest.
Loe edasi: EESTI RAHVUSLIND SUITSUPÄÄSUKE – MIDA ME TEMAST TEAME?
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul heisatakse 24. veebruaril Eesti lipp riigi- elu-, äri- ja büroohoonetel. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
Loe edasi: 24. VEEBRUAR ON EESTIS LIPUPÄEVArvamus
Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees
Loetud päevade pärast tähistame Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja tänavu 27. juunil möödub sada aastat sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse omistamisest. Me oleme harjunud sinimustvalge lipuga ja kuulame põnevusega lugusid, mis jutustavad meie lipu kasutamisest endisaegse võõrvõimu ahistavates tingimustes.
Loe edasi: MILLAL EI PEAKS MEIE LIPP LEHVIMA VÕIMU SÜMBOLINA PIKA HERMANNI TORNIS?