PÜHAPÄEVAL ON ÜLEILMNE RABADE PÄEV

TÜ kaasprofessor Ain Kull näitab Viru rabas kasvhoonegaaside mõõtmist.
Foto: Keskkonnaministeerium

Eestimaa rabad on tähtsad elupaigad ja populaarsed matkakohad ning üha enam teadvustatakse nende rolli kliimamuutuste puhverdamisel. Pühapäeval tähistatakse kogu maailmas rabade päeva.

Toimivad sood katavad praegu vähem kui 10% Eesti territooriumist ja suurema osa neist moodustavad just kõrgsood ehk rabad. „Kolmandik kunagistest rabadest on hävinud, kuid Eesti püüab tähtsamaid alasid jõudumööda taastada,“ rääkis keskkonnaminister Madis Kallas. Minister toonitas rabade taastamise olulisust nii elurikkuse kui ka kliimamuutuste seisukohast.

Kasvav turvas seob süsihappegaasi väga pikaks ajaks, kuid kuivendatud rabad sidumise asemel hoopis paiskavad süsinikku õhku. Taastatavate alade valikul võetakse arvesse nende rahvusvahelist tähtsust. Eelkõige püütakse kuivendamiseelset olukorda taastada Ramsari märgalade konventsiooni ja Natura 2000 aladel. Oluline on seejuures tasakaal tööde maksumuse ja prognoositava tulemuse vahel.

„Meil on üheteistkümne aasta jooksul kujunenud välja arvestatav märgalade taastamise kompetents, kus Keskkonnaameti eestvõttel on nõu ja jõuga ühendanud teadusasutused, mittetulundusühingud ja suurim praktiliste looduskaitsetööde elluviija RMK,“ sõnas keskkonnaminister.

Rabade päeva puhul käisid Keskkonnaministeerium ja RMK koos ajakirjanikega vaatamas, milliseid tulemusi on andnud ühe populaarseima linnalähedase matkakoha – Viru raba – taastamine. RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv tutvustas siin tehtud töid. „Viru raba on RMK-le üks vanemaid sootaastamise objekte, kus töid on tehtud alates 2012. aastast, kui veetaset prooviti tõsta 37 ha suurusel freesväljakul,“ rääkis Kohv. „Taastamistöödega jõudsime lõpule pärast mitmeid katseid 2019. aastal, kui suleti soost vett välja juhtivad viimased kraavid.“ Nüüdseks on näha, et kunagine jääksoo on ka südasuvel märg ning seetõttu saavad kasvada nii turbasammal kui ka teised sookooslustele omased taimed.

Viru raba veerežiimi taastamiseks kasutati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastust, mille abil korrastatakse varasemalt kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalasid.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga