Erkki Peetsalu

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetaval konverentsil käsitletakse Võrtsjärve olukorda, kirjeldatakse piirkonna majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kavandatakse edasisi tegevusi.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Talgu-Eesti-kaart-04.05.2011 — Talgu-Eesti kaart seisuga 4. mai 2011. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond annab teada, et paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti pakuvad sel laupäeval omapoolset tuge ühiste tööde-tegemiste õnnestumiseks, sealhulgas talgutele jõudmiseks. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on tulemas ka palju firmasid, et koos töötajatega midagi ühiskonna heaks ära teha ja ühtlasi kaasa aidata kodanikuaktiivsuse edendamisele.

Talguliste toetamiseks mõeldud abipakkumisi on väga erinevaid – nii võimaldab Edelaraudtee kõigil inimestel sõita talgupaika tavapärasest 50% soodsamalt, Töötukassa maksab töötutele sõidutoetust talgutele sõiduks, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve jne. Lisaks saab portaali Sõida.me kaudu leida endale sobiva reisiseltskonna, mitmes maakonnas on kokku lepitud omad eripakkumised talgulistele. Samuti kehtivad talgujuhtidele soodustused talgusupi, tööriistade jm vajaliku soetamiseks. Täiendavalt on mitmeid pakkumisi korteriühistutele. Kõiki talgulistele mõeldud abipakkumisi saab vaadata siit. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Viljandis korraldatakse kodanikeühenduste mess

17. mail toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messi eesmärgiks on luua kodanikuühiskonna arenguks hea keskkond, anda teada kodanikeühenduste tegevustest ja olulisest rollist, suurendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tutvustada organisatsioonide tegemisi avaliku ja erasektori partneritele.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsiooin, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kell 11.00 kuni 14.00 Vabaduse plats 6 II korruse saalis ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid.

Rohkem infot leiad siit.

Allikas: Viljandimaa Arendukseskus

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

Haapsalus Vaba tänaval aastaid kasutuseta seisnud ajalooline De la Gardie loss saab tulevaks kevadeks korda – praegu on kooskõlastamisel õendus- ja hoolduskeskuseks renoveeritava hoone põhiprojekt, ehitushankeni loodetakse jõuda selle aasta juunis-juulis, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

Läänemaa haigla infrastuktuuri arendamise projektijuhi, Innopolis Konsultatsioonid AS-i konsultandi Kadri Tamme sõnul on Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetust 0,92 miljonit eurot, mis katab koos haigla omaosalusega hooldusraviosakonna väljaehitamise kulu.

Eelmisel nädalal valmis Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos haiglahoone projekt, mille ülevaatamine on praegu lõppjärgus.

Renoveerimistöö käigus tehakse korda Läänemaa haigla peahoone kolmas korrus ning koos sellega 19. sajandil ehitatud De la Gardie loss. Praegu lossihoonet ja haiglat ühendav galerii lammutatakse ning hooneid hakkab tulevikus ühendama osaliselt maa all kulgev tunnel.

“Plaanime ehitushanke välja kuulutada juunis või juuli alguses ning ehitama hakata augustis või septembris,” ütles Tamm. Loe edasi: Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

Rakveres toimub pühenduskontsert The Doorsi auks

United Doorbells Orchestra. Foto: Aarne Mäe

6. mail kl 22.00 toimub Rakvere Teatrikohvikus pühenduskontsert “Texas Radio and The Big Beat” Ameerika ühendriikides 1965. aastal tegutsemist alustanud kultusbändi The Doorsi auks.

The Doors jõudis tegutseda kuus aastat, enne kui teispoolsus ansambli juhtfiguuri, laulja Jim Morrisoni enda juurde kutsus. Selle ajaga jõudis The Doors välja anda 6 stuudioalbumit, millest kuulsaim on ehk viimane L.A. Womani nime kandev album, mis ilmus kaks kuud enne Jim Morrisoni surma 1971 aastal. Hiljem on avaldatud ka Jim Morrisoni luuleplaat ja ka teiste lauljate esituses The Doorsi loomingut. 1991 aastal tegi Oliver Stone legendaarsest bändist filmigi, kus ansambli lauljat Jim Morrisoni mängis Val Kilmer.

“Tänavu 3. juulil möödub 40 aastat legendaarse The Doorsi ninamehe Jim Morrisoni surmast. Sellest ajendatuna on plaanis üle Eesti The Doorsi loomingule pühendatud kontserte anda”. Nii heliliselt kui ka lavaliselt üritame edasi anda The Doorsi vaimsust nagu see oli 40 aastat tagasi”, lisas Taavi Peterson, kes on esitanud sooloartistina The Doorsi loomingut juba aastaid.

2007. aastal Eesti otsib superstaari saates tuule tiibadesse saanud laulja Taavi Peterson on musitseerinud Rein Rannapiga ja üles astunud paljudes Eesti kontsertpaikades, kuid Rakvere Teatrikohvikus pole mees varem üles astunud.

Rakvere Teatrikohvikus hõljub 6. mai õhtul Jim Morrisoni vaim ja kõlavad ansambli The Doorsi repertuaari parimad palad. “Texas Radio and The Big Beat” pühenduskontserdi kooseisus astuvad teatrikohvikus üles: Jim Morrison – Taavi Peterson, Robby Krieger – Jürgen Kütner, Ray Manzarek – Taaniel Pogga ja John Densmore – Ott Adamson.

Hõljuvat soojendust The Doorsi pühenduskontserdile pakub unikaalne United Doorbells Orchestra, kes on teada olevat ainuke bänd maailmas, kes kasutab heliloomingus uksekellasid.

Allikas: Rakvere Teater

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

arstirohud — Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht

Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Ilmus ajakirja KoguKonnad uus number

Ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad järjekordne number. Arvult juba üheksandas numbris on lisaks uudistele neli lugu erinevatest ökoküladest üle maailma, üks mõtisklus alternatiivmeditsiinist ja muud lugemist. Ajakirjal on ka uus kujundus.

Ajakirja KoguKonnad värsket numbrit saab lugeda siit.

KoguKonnad valmib kodanikualgatuse korras ja on üks toimivaid näiteid kodanikumeediast. Toimetaja Ingrid Vooglaid ja kujundaja Auli Kütt kutsuvad üles kõiki huvilisi pakkuma kaastöid, uudiseid ja oma mõtisklusi. Samuti on teretulnud toetused selle kodanikumeedia algatuse jätkumiseks.

Allikas: Ingrid Vooglaid, Eesti Ökokogukondade Ühendus

Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

7. ja 8. mail algusega kell 10.00 toimuvad Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitoad: kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Eelmisel aastal alustasime Sänna Kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkame alustatut ja soovime arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsume osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Nõnda alustame sel aastal esimese õpitoaga 7. mail. Kui Sul on kodus olemas vana kasutut klaasi, võta kaasa! Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Projekti toetab AES Noortefond. Loe edasi: Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Mehe iist var’opaika pakku

Piirisild_Kylli — Piirisilla Külli. Foto: Uma Leht

Ei olõs usknu, et noid miihi nii hulga om, kiä naist nigu orja pidävä, imehtäs Võromaa naisi var’opaiga vidäjä Piirisilla Külli (53). Minevä aastaga lõpun Võro ja Põlva maakunna naisi jaos valla tettü var’opaik om puupistü täüs, sinnä päses õnnõ egä viies hädäline.

Et koton saa-i inämb sukugi ellä, tulli naasõ lämmä süämega Küllile kurtma joba kümmekund aastakka tagasi, ku tä viil raadiotüüd tekk’. «Jutt naas’ tuust pääle, et näet, sõbranna om sääne, a peräh tull’ vällä, et hoobis esi om,» seletäs Külli. Päält tuud, ku üts tutva naanõ uma kolmõ latsõga kotost är pagõsi ja Külli tälle elämist otsõ, naas’ tä hinnäst harima, kuis saasi säändsit hädäliisi rohkõmb avita.

Külli trehväs’ Võromaa naisi ütehüste, sai säält ütenmärkjä var’opaiga luumisõ man: Dremljuga Mirjami. Var’opaiga luumist tugõsi hasartmängumassu nõvvokogo. «No piässi valla- ja liinajuhi tukõ andma,» om Külli arvaminõ. «Võromaa umavalitsuisi liit otsust’, et las var’opaik tege puul aastakka tüüd, sõs kaemi kliente arvu perrä, kas ja kuis seod toetami,» ütel’ seo jutu pääle liidu sotsiaaltüü asatundja Hermanni Marianne.

Määne om vägivaldnõ miis?
«Miis pidä naistõrahvast nigu orja!» pahvatas Külli küsümise pääle, et midä nuu mehe sõs umilõ naisilõ nii kurja tegevä, et naasõ kotost är pagõma piät. «Kõgõpäält om maahasurbminõ ja halvastõ ütlemine, lüümine tulõ hulga ildampa,» tiid tä.
«Naasõlõ üteldäs huur, lits… Lehm – tuu om viil häste üteld, tuud saat viil ku pühäpäävä! Joukal mehel uhkõ auto, a naanõ höörigukõnõ. Ku taht tüllü kakku, ütles naasõlõ: sa mu auto pääle ei tulõ, istut persega mu autost läbi!» Loe edasi: Mehe iist var’opaika pakku

Rosmal tuleb III kogupere konverents

Rosma kool — Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Juba kolmandat kevadet kutsub MTÜ Rosma Haridusselts kõiki huvilisi Põlva külje alla Rosmale, heaks traditsiooniks kujunenud kogupere konverentsile, et koos vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale. III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool” peetakse laupäeval, 21. mail algusega kl 10.30.

Kogupere konverentsil on sel korral vaatluse all terve kool – nii laps, kool kui seda ümbritsev kogukond. Terve kool tekitab täna kõneainet nii lähedal kui kaugel. Milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu ühine ettevõtmine soovib neil teemadel peatuda – kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda koosolemise rõõmu.

Ka sel aastal oodatakse kõiki huvilisi kogupere konverentsile koos perega. Päev kulgeb nõnda, et nii vanemad kui lapsed saavad osa aega veeta omapead, osa koos. Päev lõpeb pärast ettekandeid ja aruteluringi ühiste liikumismängudega. Ja nagu heaks tavaks saanud, kõlab kõige lõpus mõnus muusika. Maitsvat ja tervislikku rooga valmistavad seekord seto sõsarad. Loe edasi: Rosmal tuleb III kogupere konverents

Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.

Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.

Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks ligi 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 45 malevakorraldajat.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (80%). Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, va Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Lisaks kasulikule töökogemusele omandavad noored malevavahetusele eelneval koolitusel teadmisi, kuidas tööturule siseneda ning kuidas tööseadusandluses orienteeruda. Loe edasi: Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

35 aoluulidse Võromaa latsiaia ni koolilast omma tulõman neläpäävä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt ni esitädä juttõ.

Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peetäs latsi luulõlugõmisvõigõlust joba 12. kõrda. Ettekandmisele tulõ vähämbält 12
eri võro auturi looming. Katsattõistkümmet latsi etteastõt omma hindaman võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri iistvõtja ni aolehe Koit aokiränik Rivo Veski.

Latsi ülesastmiisi vaihele laulva võrokeelitsit laulõ Mõnistõ ni Rõugõ latsõ Ruusamäe Ive juhatusõl. Nikagu hindaja avvuhindu paika pandva, ast üles üllätüsküläliisi näütemängupunt.

Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse – sissepäsemine massulda. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13. Võigõlust kõrraldasõ MTÜ Sännä Mõisakeskus ja Võro Instituut. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp.

Adsoni-võistlusõ kotsile saa teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56143780. Nisamatõ kõnõtraadilt 53980028 (Eve Taal).

Tiia Allas, Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht

ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha

Täna, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.

Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, tervitama tuleb Tartu mari doktorantide ansambel ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.

Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev. Loe edasi: ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha