Võrumaa Naiste Ühendus korraldab kahepäevase reisi Lätimaale, kus esimesel päeval külastatakse väikeettevõtjaid ning teisel päeval
ollakse Riia lähistel. Reis toimub 6.-7. mail, marsruut Põlva – Voru – Aluksne – Madona – Plavinas – Koknese – Riia – Jūrmala – Riia – Võru. Kõik huvilised on oodatud õppima lätlaste kogemustest.
Reisisoovist palutakse teada anda hiljemalt 30. aprilli õhtuks aadressil naisteyhendus@gmail.com või tel 54521962 (Helle). Osalemine tasuline.
Täna kl 14 toimub Siimusti Lasteaed-Algkooli saalis rahvusvahelise Grundtvigi projekti „Jätkusuutlik areng ja täiskasvanute koolitus“ seminaril Gaia Hariduse õppekava tutvustus.
Räägitakse lähemalt Gaia Haridusest – mis see on, miks seda on vaja, kelle poolt tehtud ja kellele. Lähema vaatluse all on ka õppekava osad: maailmavaateline, sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline aspekt. Seminari korraldab Kultuuriselts Vanaveski koostöös Jõgeva Vallavalitsusega. Seminar on tasuta ja sisaldab kohvipausi, ettevõtmist toetavad Jõgeva vallavalitsus ja SA Archimedes.
Projekti kohta saab lähemat infot veebilehtedelt www.kultuuriseltsvanaveski.ee ja www.sdtrainig.eu
3. mail kl 16 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse saalis Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 avalik arutelu. Huvilised saavad kavaga tutvuda Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Keskkonnaameti koduleheküljel.
Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskavade kohta saab esitada kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile (Paala tee 4, Viljandi 71014) või e-postiga viljandi@keskkonnaamet.ee, märksõnaga “Soomaa” kuni 3. maini 2011.
Lisainfo: Meelis Suurkask, tel 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Foto: WikipediaNarva annab teada, et on hea energia linn. Nimelt peetakse Narva Kindluses sel pühapäeval, 1. mail algusega kell 10.00 Narva Vorstifestival 2011, mida korraldavad Narva linn, Narva muuseum ja MTÜ Pontis.
Narva Vorstifestival 2011 on pereüritus, mis pakub meelelahutust ja huvitavaid tegevusi kogu päeva vältel tervele perele. Põhitähelepanu on pööratud vorstitoodete valmistamisele ja proovimisele, toimub vorstivalmistamise võistlus, parima vorsti valimine, vorstioksjon ja muud põnevad uutmoodi tegevused, samuti saab kaasa osta erinevaid lihatooteid.
Päevajuhi eestvedamisel toimuvad erinevad mängud ja võistlused, millest saavad osa võtta nii väikesed kui suured külastajad. Rahva meeleolu hoiavad kõrgel artistid ja päeva lõpetuseks annab kevadkontserdi ansambel AveNue.
Gourmet DuoTäna astub Jazzkaare raames Otepää kultuurikeskuses kl 19.00 publiku ette Gourmet Duo, kelle muusikaline gurmee on maitsev ja rikkalik.
Pianist ja laulja Yvetta Uustalu ning bassist Tõnis Tüür on sõbrad juba ajast, mil nad õppisid Georg Otsa nimelises muusikakoolis – Yvetta klassikalist klaverit ja Tõnis kontrabassi. Kaua kestnud tutvusele vaatamata pole nad ometi palju koos musitseerinud. Gourmet Duo parandab selle vea.
Gourmet Duo muusikaline gurmee on mitmekesine, maitsev ja rikkalik. 2010. aasta novembris ilmunud debüütalbum annab väga hea ülevaate duo laia haardega repertuaarist. Mõlemad muusikud ammutavad inspiratsiooni nii džässist, popist kui ka klassikalisest muusikast. Nõnda sisaldabki plaat tuntud ja vähem tuttavaid laenulugusid, mis kõlavad eesti, hispaania, inglise ja vene keeles. Omamoodi kingitus eesti muusikale on spetsiaalselt selle plaadi tarbeks loodud eestikeelsed sõnad Stingi lauludele “Kuni peatub aeg”, “Kord hell, kord julm” ja “Me kahe salaliit” (kaks viimast Leelo Tungla sulest) ning Yvetta Uustalu ja Kai-Mai Olbri koostöös sündinud “Ütle, lind (Pärandus)”. Loe edasi: Otepääl esineb täna õhtul Gourmet Duo
Uma mehe tulõva iks nädälilõpus kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu nummõr, ma joht ei tiiä.
Üteldäs, et Riigikogo om uma rahva näo perrä. A ku kaia, määndse mehe ja naasõ saiva valimiisi aigu vanalt Võromaalt kõgõ rohkõmb helle, sis paistus, et võrokõisi tsihvõrplaat olõki-i nii ummamuudu, ku oldas harinu arvama.
Kaegõ esi: kõgõ rohkõmb helle sai Randpere Valdo (4794) ja tõsõs jäi Aaviksoo Jaak 3484 helüga! Olõ-i viil kiäki kuulnu, et nuu mehe olõs midägi võro keelen ütelnü vai lasknu kuigimuudu vällä paistu, et Võromaa om näile midägi rohkõmb ku üts kotus, kon helü kokko kor’ada.
Edimäne miis jagõl’ inne valimiisi pääliinan Savisaarõga ja tõnõ säädse säälsaman kiluliinan ilmadu risti pääplatsi pääle pistü. A mis tuu nii väega meile putus? Loe edasi: Ummi tulõ hoita, ka poliitikit
Urvaste rahvas kutsub 28. mail Urvaste pastoraadi pargis Urbanipäeva laadale nii oma kaupa pakkuma kui ostlema, õpitubades osalema või lihtsalt lustielu nautima. Laadal saab tasuda lisaks eurodele ka urbani ehk kohaliku maksevahendiga. Loe edasi: Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat
Kasaku Enn. Foto: Uma LehtNätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.
«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.
Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.
Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!
Foto: www.loovteraapia.eeMTÜ Loovteraapiad viis Tartu Vanglas läbi sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale esimese kunstiteraapia projekti “Uus algus”. Tegemist oli esimese praktilise kogemusega loovteraapia võimaluste kasutamiseks vangide taasühiskonnastamise alal Eestis. Kuidas tööprotsess kulges ja kuhu välja jõuti, räägib projekti juht Marika Käggo.
Kellele see projekt oli täpselt mõeldud ja mis oli eesmärk?
Projekt „Uus algus“ oli suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale. Meie viisime oma projekti läbi Tartu Vanglas, kus on üleriigiline sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate osakond. Siin keskendutakse sõltuvusravile, sest narkosõltuvus toob varem või hiljem mehed vanglasse tagasi. Kunstiteraapiat nähakse sõltuvusravis ette rehabilitatsiooni faasis, seda just enesearendusliku tegevusena.
Kuna kunstiteraapia tehnika rakendamine Eesti rehabilitatsiooni ja tervise edendamises on alles uus suund, oli ka meie projekt suunatud kunstiteraapia tutvustamisele vanglasüsteemis. Koostöö vanglaga algas juba eelmisel aastal, kui ma viisin samas osakonnas läbi oma magistritöö uurimusliku osa, mille tulemused näitasid selgelt, et samalaadset tööd tuleks jätkata. Loe edasi: Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”
Seost nädälist naas’ Eestin pääle muinsuskaitsõkuu – om aig praavita vanno asjo, miä omma alalõhoitmist väärt. Timahavadsõ muinsuskaitsõkuu päämõtõ om kalmuaidu kõrdategemine.
«Mu unistus om, et Lüllemäe vana kalmuaid saanu kõrda!» ütel’ Muinsuskaitsõammõdi Valga maakunna vanõmbinspektri Parise Mari-Liis. «Sääl olõsi hädäste abikässi vaia, selle et vald ei tulõ ütsindä tuu kõrdategemisega toimõ.» Vanno asjo hää hoitmisõ iist kitt’ inspektri Taheva valda ja vallavanõmbat Rogenbaumi Monikat: «Kalmuaidu tetäs sääl isuga kõrda, kerik sai är valgustõt…»
Põlva maakunna vanõmbinspektri Lõhmussõ Viktor ütel’ häste Räpinä valla kotsilõ: joba tõist aastakka tetäs Köstrimäel puhtas vanna kalmuaida. Ja muidoki või kõgõ kittä Mooste mõisa ilosas tegijit. Hinge pääl om inspektril võssu kasunu vana kalmuaid Kõllõstõ vallan Piigastõ külän.
Puul aastakka Võro maakunna vanõmbinspektri ammõtin olnu Tartomaalt peri Taaveti Tõnis mõista-s viil parõmbit vanno asjo hoitjit nimmada. Külh kitt’ tä, et Võromaa inemiisil om taa as’a vasta huvvi ja sakõst küstäs, kuis saanu muinsuskaitsõalotsit huunit kõgõ parõmbidõ praavita. «Sakõst ei nõvva kultuuriperändi iist hoolõkandminõ suurt rahha, õnnõ päälenakkamist ja aigu,» ütel’ tä.
Laupäeval, 30. aprillil toimub Otepääl algusega kell 17.00 volbriõhtu teatejooks, kuhu on oodatud kõik spordiklubide võistkonnad, koolide võistkonnad, kultuurikollektiivid, töökollektiivid, sõprusringid.
Abivallavanema Merlin Müüri sõnul kuulub teatevõistkonda 7 liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema õrnema soo esindajat. Jooksurada kulgeb läbi linna marsruudil: Oti pubi- Valga mnt – Mäe tn – Pühajärve tee- Tartu mnt – Valgusfoori juurest tagasipööre Valga mnt – Oti pubi. Igal liikmel tuleb läbida 300-400 meetrit.
Võistkondi saab eelregistreerida kuni 28. aprillini e-posti aadressil merlin@otepaa.ee või kohapeal kell 16.15 – 16.40. Osavõtt kõigile tasuta, kiirematele auhinnad. Volbriõhtu jooksu viivad läbi Otepää Vallavalitsus koostöös spordiklubiga Karupesa Team.
Jüriööjooksu traditsioon taaselustati Sindis läinud aastal ja nüüd, 21. aprillil kell 20, on Sindi linna elanikud kutsutud taas kaasa elama Jüriööjooksule, mis sel korral saab alguse Sindi bensiinijaama juurest ning lõpeb miitinguga Sindi Gümnaasiumi hoovis.
Sümboolne tõrvikutega jooks kulgeb läbi linna ning seekord läbib marsruut ka Sindi Linnuriiki, et tähtsustada seda uut linnaosa väärilise Sindi linnajaona. Kogu trassi vältel saadavad tõrvikutega jooksjaid Laane talli ratsahobused. Sindi üritustel on saanud kenaks traditsiooniks ka Eesti Lipu Seltsi osalus. Nii ka sel korral kaunistavad rahvuslipud isamaalise ja sportliku ürituse miitingut, kus lõlavad päevakohased kõned ja lauluviisid.
Neljapäeval, 21. aprillil kell 19 on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse näputöötare külaliseks Helena Hain, kes kõneleb pärlikunstist ja õpetab pärlitega käepaela põimimist.
Osavõtutasu 1.60 eur. Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Vaata lisaks: helenawanje.blogspot.com. Täpsem info: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ootab kuni 30. aprillini häid Leader projekte, mis väärivad tunnustust ja võiksid olla inspireerivateks näideteks potentsiaalsetele toetuse taotlejatele – käimas on konkurss “Märka Leaderit!”. Loe lähemalt siit.
27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.
Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.
Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.
Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt
Kääri Reet. Foto: Uma LehtSõmmõrpalo valla avahuuldustüütäjä Kääri Reet (49) oll’ timahava ainukõnõ seo kimmä tüü tegijä, kiä sai Eesti sotsiaaltüü assotsiatsiooni käest avvokirä. Eesti Aasta Sotsiaaltüütäjä tiitlit tä seokõrd (viil) es saa, a Reeda meelest ei olõki vaia nii kõvastõ kittä õnnõ nelä aastaga tüü iist. A avahuuldusõ – inemise avitaminõ, pasminõ ja sõidutaminõ nii, et tä saa uman koton ellä – perrä lätt nõudminõ mugu suurõmbas. Väikun Sõmmõrpalo vallan olõssi joba vaia ka tõist sama tüü tegijät.
Vanastõ säänest ammõtit es olõ, et käüdäs vanno ja haigidõ man koton?
Vanastõ jah eleti latsi man vai sugulasõ kaiva, a nüüt omma latsõ kavvõn tüül vai ei olõki latsi. Om iks peris kurb ja naabri kah ei jõvva näid kaia: säänest tüüd om nii vaia!
Midä avahuuldus tähendäs?
Kliendi omma sändse inemise, kes peris ütsindä ei saa toimõ, a ei olõ viil ka nii haigõ, et piässi hoolõkotto är minemä. Mõistus om näil viil selge, ku näid veidikese tukõ, saava inämb-vähämb toimõ. Kellel om vaia puid tuvva tarrõ, söögi tuu pia kõigilõ, tohtri manu ja sanna vii näid, mõnõl mõsõ mõsu valla hoolõkotun är, sääl om massin. Meesterahva ei saa tarõ kraammisõga toimõ…
Et ku naanõ kaos kõrvalt är, om miis hädän?
Jah, ja mehe eläse tuud rohkõmb üle kah. Naasõ omma kõvõmba. Nä ei näüdä umma leinä vällä ja saava tuust kipõmbahe üle.
Ma kae parhilla kolmõ miist ja kuut naist, vannusõn 70–91. Sõs mõnt avida viil kõrra-paar kuun tohtri manu Võrolõ vai kavvõmbahe. Mõni eläs sändse kotussõ pääl, et ei saa eski perearsti manu: üttegi bussi ei käü! Loe edasi: Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!
Sänna Kultuurimõis kuulutas välja ülevõrumaalise uue eluga asjade konkursi, kuhu oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, iga päev tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.
Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Asja pakkumiseks helista telefonil 5820 3730 (Liis Keerberg) või kirjuta meil kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressil: Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa. Meie tuleme, teeme pilti ja küsime, kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 31. maini 2011. Loe lähemalt siit.
Miks selline konkurss? Maal on seda isetegemist ja juppidest vajalike asjade kokkupanemist alati rohkem olnud kui linnas. Elu õpetab maainimest nutikas olema. Kui Võrumaal ringi käia ja rahvaga rääkida, tuleb välja, et veel kolme-neljakümne aasta eest ja enne seda veel rohkem on kodudes enamik asju oma kätega tehtud. Kaupmehelt osteti põhiliselt tikke, soola-suhkrut… ja jalgrattaid. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis korraldab laheda konkursi
Laupäeval, 23. aprillil toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.
Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.
Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila Kultuurikeskusest lauluväljakule, mis algab kell 20.00. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Loe edasi: Jüriöö jooks toimub oma sünnipaigas Keilas
Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse, kirjutab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze Statistikablogis. See võimaldab hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Pikemalt saab lugeda Statistikablogi postitusest.
Võru Folkloorifestival ootab oma lasteõue tegusaid lastega tegelejaid. Oodatud on igasugused lastele sobivad käelised tegevused, võib ka mängida, tantsida, laulda jne.
Festivali lasteõu toimub 15., 16., 17. juulil kella 11.00-15.00 Okasroosikese lasteaia õuealal (ei pea kõik päevad väljas olema).
Teie poolt ideed-mõtted, meie poolt meisterdamise materjalid (olemasolevate võimaluste piires), omalt poolt pakume lastega tegelejatele tegelase kaelakaardi, mis võimaldab festivali alal olevaid üritusi tasuta külastada. Oma mõtted ja ideed edastage meilile tiia.must@mail.ee
Allikas: Tiia Must, festivali programmitoimkonna liige
Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldab läheneva Euroopa päeva puhul veebipõhise viktoriini, milles saab osaleda kuni 9. maini. Teemakohane viktoriin on peamiselt valikvastustega ning selles on küsimusi Euroopa Liidu kui institutsiooni, selle ajaloo ja liikmesriikide, euro jm kohta.
Õigesti vastanute vahel loosivad korraldajad välja Euroopa Liidu sümboolikaga meeneid. Loosimine toimub 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses (Viljandis Vabaduse plats 2). Euroopa Liidu teemalise viktoriini leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt (http://mv.viljandimaa.ee/?op=body&id=1045). Loe edasi: Viljandimaa noori oodatakse osalema veebiviktoriinis
Haanjas Suurel Munamäel toimub pühapäeval, 24. aprillil kl 12.00-16.00 Uma Munalaat. Külla tulevad pühadejänkud, toimub munaveeretamise võistlus, pannkookide küpsetamine ja söömine, tegevused lastele ja peredele. Esinevad Haanja valla laululapsed.
Laadalt saab osta kohalikku toodangut. Torni külastamine on laada ajal tasuta.
Tartu Kevadpäevade raames peetakse Tartus Vabaduse puiesteel 29. aprillil kell 22.00–24.00 Öötantsupidu. Tantse õpetavad Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja häid õpetajaid palju.
Rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab Öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupidu annab sellise energialaksu, et terve ülejäänud aasta kaerajaanitad loengust loengusse ja sessid mööduvad pingevabalt, nii et naer näolt lihtsalt ei kao. Loe edasi: Noored tantsijad kutsuvad Öötantsupeole
R.Pärnat ja A.Preimann I Euroopa GP-etapil aprillis 2011. Foto: VibuliitPühapäeval lõppes Türgis Antalyas Euroopa Grand Prix I etapp vibulaskmises, mis oli Euroopa vibulaskuritele esimeseks suuremaks välisvõistluseks alanud hooajal. Anneli Preimann saavutas etapil individuaalselt 9. koha.
Olümpiavibu kvalifikatsioonivõistlus toimus harjutuses FITA-1. Naiste arvestuses võistlesid 3 eestlast – Anneli Preimann, Siret Luik ja alles juunioride klassi kuuluv Reena Pärnat. Kvalifikatsioon lasti väga rasketes ilmastikuoludes ja eestlaste tulemused jäid protokolli teise poolde. Seda võib ehk mõneti põhjendada sellega, et eestlastel puudus talvel välitingimustes pikkade distantside harjutamise võimalus. Individuaalsed kohad: Preimann 45., Pärnat 67. ja Luik 71. Meeste arvestuses olid eestlaste kohad järgnevad: Jaan Lott 72.koht ja Jaanus Gross 83.koht. Segavõistkondade arvestuses asusid Preimann ja Lott kvalifikatsioonivõistluse tulemusena 14.kohal.
Lõplik paremusjärjestus selgitati duell-laskmisega, kus igas võistluspaaris lasti 3-noolelisi seeriaid vähemalt 6 punktini (iga seeria võit annab 2, viik 1 ning kaotus 0 punkti). Anneli Preimanni esimeseks vastaseks oli Türgi koondise esindaja S.Ozkaya, keda ta võitis 6:2. Järgmisest vastasest – 20. asetusega sakslannast K.Winterist – sai Preimann jagu tulemusega 7:3.
Kolmandas ringis kohtus ta 13. asetusega O.Kushnirukiga Ukrainast ning Preimann alistas temagi – seisuga 6:4. 1/8 finaalis oli vastaseks 4.asetusega E.Tonetta Itaaliast ning talle tuli Preimannil seekord alla vanduda tulemusega 6:0. Kokkuvõttes andis kolme vastase alistamine 9.koha, mis on Eesti vibulaskurite parim koht Euroopa karikavõistlustel. Loe edasi: Vibulaskja Anneli Peimann saavutas kõrge koha
