Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu.Taas alustab tegevust rasedate joogagrupp Võrus. Tunnid toimuva teisipäeviti Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 17.00.
Tunnis tehakse harjutusi, mis aitavad naise kehal paremini kohaneda lapseootusega kaasnevate muutustega. Eraldi pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, sealhulgas lõdvestusele ning hingamisele.
Oluline roll grupitöös on ka juturingil, kus soovijad saavad turvalises keskkonnas avada just sel hetkel neile olulisi teemasid.
Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
„Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.
Oodatud on nii raseduse alguses kui lõpujärgus olevad naised nii Võrust kui lähiümbruses, samuti kaugemalt.
Viljandimaal Männiku Metsatalus algab homme kahepäevane naistelaager teemal “Naiseks olemise saladused”, kus sukeldutakse oma imelisse naiselikku voogu.
Huvilised on oodatud avastama ja avardama oma naiselikku väge ning osa saama imelisest elamusest naisenergia keskel. Lisaks põnevale teooriaosale mediteeritakse, tantsitakse ja tehakse palju mõnusaid naisenergiat tõstvaid harjutusi.
Kolmandiku laagrist pühendatakse naiselikkuse arhetüüpidele, sest tõelises naises on tasakaalustatult olemas nii elurõõmus ja õnnelik tütarlaps, sensuaalne ja kütkestav armuke, enda ja pere eest hoolt kandev perenaine ning väärikas kuninganna.
Palju räägitakse ka seksuaalsusest ning iseenda ja oma keha armastamisest. Vestlusringides analüüsitakse oma partnerlussuhteid või nende puudumist. Laager toimub 16.-17. juulil ning selle viivad läbi Triin Hio ja Merliis Sulg. Hind 120 eurot sisaldab majutust, sööki ja saunamõnusid.
Registreerimine meilile triin@sunara.ee või merliis@sunara.ee või telefoni teel: 55 855 85 või 55 39 165
Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutubaKevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.
Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…
Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust! Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest
Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta
Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.
Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.
Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes,Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.
Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.
Kadri Kõusaar. Foto: Ants Liigus, gossip.ee2.-18. septembrini toimuvad üle Eesti uue saatesarja „Seks ja küla“ võtted. Sügishooajal TV3 eetrisse jõudev uus sari “Seks ja küla” ootab inimesi saadetes kaasa lööma ehk seksiteemadel avameelselt ja valehäbita arutlema.
Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?
Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.
Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Loe edasi: Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted
Piirisilla Külli. Foto: Uma LehtEi olõs usknu, et noid miihi nii hulga om, kiä naist nigu orja pidävä, imehtäs Võromaa naisi var’opaiga vidäjä Piirisilla Külli (53). Minevä aastaga lõpun Võro ja Põlva maakunna naisi jaos valla tettü var’opaik om puupistü täüs, sinnä päses õnnõ egä viies hädäline.
Et koton saa-i inämb sukugi ellä, tulli naasõ lämmä süämega Küllile kurtma joba kümmekund aastakka tagasi, ku tä viil raadiotüüd tekk’. «Jutt naas’ tuust pääle, et näet, sõbranna om sääne, a peräh tull’ vällä, et hoobis esi om,» seletäs Külli. Päält tuud, ku üts tutva naanõ uma kolmõ latsõga kotost är pagõsi ja Külli tälle elämist otsõ, naas’ tä hinnäst harima, kuis saasi säändsit hädäliisi rohkõmb avita.
Külli trehväs’ Võromaa naisi ütehüste, sai säält ütenmärkjä var’opaiga luumisõ man: Dremljuga Mirjami. Var’opaiga luumist tugõsi hasartmängumassu nõvvokogo. «No piässi valla- ja liinajuhi tukõ andma,» om Külli arvaminõ. «Võromaa umavalitsuisi liit otsust’, et las var’opaik tege puul aastakka tüüd, sõs kaemi kliente arvu perrä, kas ja kuis seod toetami,» ütel’ seo jutu pääle liidu sotsiaaltüü asatundja Hermanni Marianne.
Määne om vägivaldnõ miis?
«Miis pidä naistõrahvast nigu orja!» pahvatas Külli küsümise pääle, et midä nuu mehe sõs umilõ naisilõ nii kurja tegevä, et naasõ kotost är pagõma piät. «Kõgõpäält om maahasurbminõ ja halvastõ ütlemine, lüümine tulõ hulga ildampa,» tiid tä.
«Naasõlõ üteldäs huur, lits… Lehm – tuu om viil häste üteld, tuud saat viil ku pühäpäävä! Joukal mehel uhkõ auto, a naanõ höörigukõnõ. Ku taht tüllü kakku, ütles naasõlõ: sa mu auto pääle ei tulõ, istut persega mu autost läbi!» Loe edasi: Mehe iist var’opaika pakku
Anatoli Nekrassov. Foto: pegasus.eeEnesetäiendajate Klubi annab teada, et täna õhtupoolikul toimub Pärnus seminar “Mees ja naine”, kus esineb Moskva tuntud psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov. Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka.
Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.
Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.
Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.
Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).
Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.
