säästev areng

Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.”

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen. Loe edasi: Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

Ökokogukondade ühendus alustab õhtuseminaride sarja

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.

Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.

17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.

Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.

Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.

Allikas: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus

Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

28. veebruarist kuni 2. märtsini Pühajärvel toimuval säästva arengu teemalisel konverentsil „Reostan – järelikult olen olemas?“ osaleb enam kui 100 teadushuvilist. Konverentsil esinevad eri valdkondade eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et diskuteerida inimese ja majanduse rolli üle reostuses ning üheskoos lahendusi leida.

„Reostusega puutub meist igaüks mingil moel kokku, niisiis saame ja peame küsima, kust on see reostus tulnud, millised on reostuse tekkimise majanduslikud tagamaad, kuidas me seda reostust vähendada saaks,“ selgitab TalveAkadeemia projektijuht Kärt Einasto konverentsi olulisust. „Reostus ja sellega tegelemine pakub väljakutseid nii majandus-, sotsiaal- kui ka loodusteadlastele ning konverentsi eripära seisnebki selles, et reostuse temaatikale vaadatakse mitme kandi pealt.“

Reostuse tagamaid aitavad mõtestada Garri Raagma, Margit Keller, Heikki Kalle, Erik Puura, Lauri Tammiste, Madis Kõrvits, Anne Kahru, Richard Reibstein jpt. Teemad ulatuvad tarbijakultuurist riidetööstuseni ning nähtamatust reostusest valitsuse reostuspoliitikani. Konverenstil esitatakse tänavuse TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi parimad tööd. Loe edasi: Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.

Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.

Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.

Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.

Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

tugevdada piirkonna identiteeti;
tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

loodus;
kultuur ja ajalugu;
tervis ja aktiivne puhkus;
innovatsioon väikeettevõtluses;
säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Täna kuulutatakse esmakordselt välja parimad Eesti rohemajanduse edendajad

Täna, 3. oktoobril kell 15.00 antakse Säästva Arengu Foorumil esmakordselt üle auhinnad Eesti rohemajanduse edendaja 2012. Säästva Eesti Instituut (SEI) tunnustab ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Välja antakse auhinnad kolmes kategoorias: riigi osalusega ettevõte, eraettevõte ja väikeettevõte.

Auhindade kätteandmine toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, aadressil Liivalaia 33. SEI korraldab Säästva Arengu Foorumit juba kuuendat korda. Selle aasta teema on ajendatud ÜRO egiidi all juunis toimunud Rio+20 konverentsist, mille üheks peateemaks oli rohemajandus. Säästva Arengu Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asutati 1992. aastal. Instituudi missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega. SEI Tallinn kuulub Stockholmi Keskkonnainstituudi globaalsesse võrgustikku.

Lisainfo foorumi kohta: http://www.seit.ee

Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Kolmapäeval, 11. aprillil allkirjastasid 19 organisatsiooni MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutamislepingu. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on kiirelt kasvav ja arenev ning ühiskonda positiivselt mõjutav, seetõttu leiti asutamiskoosolekul ühiselt, et tegemist võib olla algusega järgneva kümnendi suurimale eduloole.

Võrgustiku eesmärgid on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse kui tegevusvaldkonna väärtustamine meie ühiskonnas.

„Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“

Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ja organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Esialgu on võrgustikul 19 liiget, kuid liikmekandidaatide, huviliste ja partnerite ring on üha kasvamas. Loe edasi: Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.

Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.

Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Jõgevamaal tutvustatakse Gaia Haridust

Täna kl 14 toimub Siimusti Lasteaed-Algkooli saalis rahvusvahelise Grundtvigi projekti „Jätkusuutlik areng ja täiskasvanute koolitus“ seminaril Gaia Hariduse õppekava tutvustus.

Räägitakse lähemalt Gaia Haridusest – mis see on, miks seda on vaja, kelle poolt tehtud ja kellele. Lähema vaatluse all on ka õppekava osad: maailmavaateline, sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline aspekt. Seminari korraldab Kultuuriselts Vanaveski koostöös Jõgeva Vallavalitsusega. Seminar on tasuta ja sisaldab kohvipausi, ettevõtmist toetavad Jõgeva vallavalitsus ja SA Archimedes.

Projekti kohta saab lähemat infot veebilehtedelt www.kultuuriseltsvanaveski.ee ja www.sdtrainig.eu

Allikas: Kultuuriselts Vanaveski

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Loe edasi: Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Noarootsi tuulikupark toetab ümbritsevaid külasid

Noarootsis asuv Baltimaade suurim tuulikupark toob edaspidi kasu ka pargi ümbruses elavatele inimestele – tänavu saavad külad umbes 20 000 eurot, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ ütles Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

Loe pikemalt siit.

Allikas: www.laanlane.ee

Juurusse kavandatakse jätkusuutlikku linnakut

Kesk ja Põhja-Euroopa säästevarenduste turuliider Oxford Sustainable Group käivitas Rapla maakonnas Juurus 200-miljoni eurose linnaku „Oxford Park“ arenduse. Tegemist on Euroopa suurima jätkusuutliku arenduse projektiga.

Oxford Park moodustab 560.000 m² territooriumil looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas asuva tervikliku uusasumi. Tipptunnil 30-minutilise sõidu kaugusel Tallinna piirist asuva Oxford Parki on kavandanud Itaalia arhitekt Francesco de Luca Oxford Sustainable Group’ist ja see saab koduks ca 350 perele, kes saavad valida ridaelamute, eramajade, kahepereelamute ja kolmepereelamute hulgast endale sobiva elukeskkonna. Oxford Parki kavandamine algas 2006. aastal, mil alustati detailplaneeringutega. Kogu alale on kavandatud terviklik infrastruktuur, sh. elamu- ja ärimaa, energeetika ja muu taristu, puhkealad jne.

Oxford Park on lõpuni valmis kavandatud kestlik multifunktsionaalne arendus, mis on arenenum kui ÜRO PRI vastutustundlike investeeringute algatamise põhimõtted ning vastab BRE keskkondliku hindamise meetoditele. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Park´i loomisel on kasutatud Oxfordi 360-kraadi Kestlikkuse Indeksit.

Oxford Sustainable Group (OSG) on jätkusuutlike arendustega tegelev ettevõte arenduste väärtusega 2,5 miljardi eurot, millel on esindused Eestis, Guernsey’s, Itaalias, Hollandis, Maltal, Rumeenias, Soomes ja Suurbritannias. Ettevõte on üle 6 aastase kogemusega eelkõige taastuvenergia ja jätkusuutlike arenduste alal.

Allikas: Oxford Park, www.oxfordpark.ee

Moostes algab loodusehituse koolitussari

Lõuna-Eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta.

Koolituste sari “Talvekool 2011” toimub Mooste mõisa meistrite hoovis, esimene koolituspäev on 15. jaanuaril. Koolitusel saab õppida põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all. Juhendajateks Marko Kikas, Knut Klais, Jaanus Viese ja Liina Asu-Raag.

Vaata koolituste kava ja infot siit.

Allikas: MTÜ HääOM