Erkki Peetsalu

Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

Rosma kool — Hetk mullusel kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Eesti üks vanimaid waldorfkoole, Põlva külje all tegutsev Johannese Kool Rosmal alustab õpilaste vastuvõttu sügisel avatavasse 1. klassi. Kagu-Eesti piirkonnaülene kool ei korralda 1. klassi astuvatele lastele koolikatseid, huvilised vanemad on oodatud koos lapsega sisseastumisvestlusele.

Kooli kolleegiumi liige Külli Volmer ütles, et uus esimene klass avatakse sügisel taas liitklassina. „Kõik meie kooli lapsed õpivad liitklassides ja senine kogemus näitab, et liitklass toetab hästi erineva vanuseastmega laste arengut,“ lausus Volmer. „Praegune 1. klass, kus käib viis poissi ja üks tüdruk, ootab koos klassiõpetaja Diana Asuriga juba pikisilmi uusi lapsi. Meie lasteaiast tuleb kooli hulk uusi koolijütse, aga kindlasti lisandub lapsi ka mujalt.“

Huvilised vanemad saavad ühendust võtta kooli sekretäriga tel 56691167 (Anu Kepler) ja huvist teada anda. Seejärel saab õpetajatega kokku leppida kohtumise sobival ajal.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse. Loe edasi: Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

talgud — Tänane talgupäev Keilas. Foto: Valdur Vacht

Teeme Ära talgupäev on enamikus talgupaikades edukalt lõppenud – veidi tuuline, aga valdavalt päikseline talgupäev kulges mõnusas meeleolus ja ühiselt sai ära tehtud palju vajalikke töid. Talgupäeva raames toimus kokku 969 talgut, neist linnades 194. Praegustel andmetel osales talgutel 24 031 eestimaalast. Talgupäeva korraldusmeeskond tänab kõiki aktiivseid inimesi ja kogukondi, kes otsustasid talgupäeval kaasa lüüa.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 5942 inimest. Pärnumaal osales 2195 inimest, Saaremaal 1793, Ida-Virumaal 1724, Läänemaal 1674, Lääne-Virumaal 1632, Tartumaal 1499, Viljandimaal 1412, Raplamaal 1227, Jõgevamaal 1185, Järvamaal 1010, Võrumaa 936, Valgamaal 866, Põlvamaal 530, Hiiumaal 388. Kolm talgut toimus ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et täna on olnud kõikjal suurepärane talgupäev täis töid ja tegemisi. „Kodust tuli välja ligi kaks korda rohkem inimesi kui end eelnevalt kirja pani. Hea meel on tõdeda, et eestimaalastel on talgupisik veres ja koos ollakse valmis kodukoha ning kogukonna heaks panustama üha enam. Olen kindel, et igaüks leidis talgutelt midagi sellist, mis annab jõudu edasiseks,“ lausus Tüür. „Talgumeeskonna poolt soovime tänada kõiki häid ja aktiivseid inimesi üle Eesti!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Teeme Ära talgupäev algas suure hooga ja on sujunud tõrgeteta. Päikseline kevadpäev tõi talgutele oluliselt rohkem rahvast kui eelnevalt oli end kirja pannud, lõunase seisuga lööb tänavusel talgupäeval ligi tuhandes talgukohas kaasa vähemalt 20 000 inimest üle Eesti. Esimesed talgulised on juba ka töö lõpetanud ja asunud lõunatama ning ühiselt aega veetma.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et Tartusse talgupäeva staapi laekunud esimese tagasiside kohaselt on rahvast kõikjal palju kaasa löömas ja inimesed väga heas meeleolus. „Praeguseks on meil staabist läbi helistatud ligi pool talgutest ja juba selle järgi võib öelda, et talgulisi on sel aastal kogunenud üle Eesti vähemalt paarkümmend tuhat,“ lausus Tüür. „Tööd on juba hoolega tehtud ja paljudel ka talgulõuna söödud. Tänavuse talgupäeva lõunamenüüs tundub olevat lemmikuks hernesupp ja rabarberikook.“

Esimesed talgud on juba lõppenud ja vajalikud tööd tehtud. Ühena esimestest said näiteks riita laotud puud Põlvamaal Rosma kooli puuladumistalgutel, Siimusti rahvas suundus just tööde juurest mõttetalgutele, Kullametsa rahvas on koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega hulga puid maha istutanud, Hiiumaal Kõpul siirdusid talgulised äsja talgusuppi sööma. Valgamaal Nõunis on samuti töö tehtud ja õhtul tulemas talgudisko, kuhu talgulised pääsevad tasuta, kui näitavad ette rakkus pihud. Paljudes kohtades on saun sooja pandud ja koduõlu valmis tehtud, kõlab lõõts ja laste naer, pärast talguid tuleb ühine pidu. Loe edasi: Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme

Üle saja inimese jälgis täna keskpäeval Haapsalus, kuidas president Toomas Hendrik Ilves istutas talgupäeva raames Mihkli parki tamme, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.

Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.

Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Viljandi muuseum ootab ettekandeõhtule

Kolmapäeval, 11. mail kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Põhiettekanne on Peeter Oleskilt: „Karl August Hindrey – kirjanik, kunstnik, raudhabe“. Lisaks sellele tutvustab Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe Mulgimaalt pärit „puidupärle” ERMi kogus. Kokkusaamine leiab aset Viljandi muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb muuseumi hoovi kaudu. Lisainfo tel 4333316.

Allikas: Herki Helves

Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Mehed Liikuma projekti eestvedamisel toimub täna, 6. mail esimest korda Tartumaa noormeestele suunatud tervisefoorum.

Üritus algab 6. mail kell 10.00 ja lõppeb orienteeruvalt kell 15.00. Tervisefoorum toimub Nõo Põhikooli aulas ja Nõo Spordihoones. Foorumi sihtgrupiks on Tartumaa üldhariduskoolide 9.- 12. klassis õppivad noormehed- kokku on praeguseks ennast registreerinud ligikaudu 150 õpilast kokku kümnest maakonna koolist.

Foorumi esimeses osas räägitakse laiemalt meeste tervisest ja nende riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Üritusel astuvad lektoritena ülesse meestearst Kristo Ausmees, Riigikogu liige Tarmo Leinatamm, laulja Gerli Padar, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juhataja Indrek Koemets, Kaitseressursside Ameti peaspetsialist Janno Isat ja SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Loe edasi: Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Eesti Koerainimesed alustasid üle-eestilist kampaaniat “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”, mis on suunatud eelkõige linnades ja suuremates alevites elavatele koeraomanikele.

Ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad inimesi linnaruumi rohealadele aega veetma ja on paha küll, kui ei leia kohta kus istuda või veel hullem – astud esimese sammuna koera väljaheite sisse. See tekitab viha koeraomike ja koerte vastu, mis on ka osaliselt põhjendatud.

Kuigi igal koeraomanikul on kohustus oma koera väljaheited ära koristada, ei täida seda nõuet siiski mitte kõik. Ka meedias on palju kirjutatud aktiivsetest linnakodanikest, kes pistavad lipukesi koerte väljaheidete sisse ja märgistavad talvel spray värvidega, et saavutada meedia ja koeraomanike tähelepanu. Loe edasi: Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Von Krahli Akadeemia kutsub loengule, mille peab joogaõpetaja Rudra Shivananda teemal “Õnneliku elu võti pärast 2012. aastat”. Loeng toimub 9. mail kell 18.00 Von Krahli teatris, see on inglise keeles ja tõlge eesti keelde.

Kui Läänemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud välises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nähakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade põhineb mitmete globaalsete tsüklite kokkulangevusele, mis hõlmab lühikesi, mõne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajärke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused.

Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess järk-järgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jätkub ka pärast 2012. aastat. Võtmeküsimus on nende tsüklite põhjuste ja tagajärgede mõistmises, et oleks võimalik häälestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning õnn saab olema teatud määral tagatud.

Rudra Shivananda on pärit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonika inseneri, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jäädes pühendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse õpetaja Yogiraj Siddhanathi õpilane, kuulub India iidsesse nath-joogide õpetusliini ning õpetab inimesi 1998. aastast alates. Loe edasi: Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

7. mail Teeme Ära talgupäeval on Pala vallas üheks olulisemaks tööks 21. mail teoks saava Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo toimumispaiga – kooli staadioni ja selle ümbruse – korrastamine ning kaunistamine.

Kultuurisündmuse ühe eestvedaja, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnul jätkub talgulistele tööd nii peoplatsil kui ka harjutusväljakutel. „Rehitseme ning teeme muidki kevadisi korrastustöid, puhastame metsaaluseid. Kindlasti pakub loomingulist rõõmu kaunistusatribuutide välja mõtlemine ja meisterdamine. Hea meel, et talgutele soovitakse tulla nii Palalt kui ka kaugematest küladest. Ootame igati ka uusi kaasalööjaid. Kindlasti valmistavad kohalikud kokad ka maitsvat talgutoitu,“ ütles Malle. Ta ise on ühtlasi ka talgujuht.

“Pidu „Las laps arvab” võib julgesti iseloomustada ka sõnadega „Kogu Pala vald tantsib”, sest esinemas on tõesti vist paljud-paljud, pooled meie kodukandi inimesed erinevatest põlvkondadest. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud astuvad publiku ette lasteaia tantsurühmast, Pala kooli esindab aga neli tantsuseltskonda. Tugeva annuse rahvakultuuri toovad peole . segarühm „Tuuritajad”, naisrühm „Lahe“ Lümatist, ja projektipõhine Pala naisrühm „Kirglikud keerutajad” ja kolm memmede rühma,” ütles Weinrauch, kes ka ise erinevaid kultuuriühendusi juhendab. Loe edasi: Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Tartu Jooksumaraton toob sportima 2500 last

SEB 29. Tartu Jooksumaraton toob nädalavahetusel Tartus, Otepääl ja Elvas stardijoonele kokku ligi 2500 noort spordisõpra.

Kõige osavõtjaterohkem sündmus toimub laupäeval, 7. mail kell 11.00 Tähtvere Spordipargis Tartus, mille tarvis on juba praegu ette valmistatud erineva pikkusega rajad. „Eelmisel aastal käis TILLUjooksul ja MINImaratonil kokku enam kui 1800 noort,“ kirjeldab MTÜ Klubi Tartu Maraton büroo juhataja Epp Paal. Tema sõnul tekitas nii paljude laste rõõm sportimisest Tähtvere Spordipargis väga positiivse ja üleva meeleolu.

7. mail on Lõunakeskusel Tartus TILLUjooksul ja MINImaratonil osalejatele veel ka üllatus varuks. Nimelt saab iga laps lasteürituse medaliga tasuta jääpileti ning uisud Lõunakeskuse liuväljal uisutamiseks. Lisaks Tartule toimuvad lastejooksud ka pühapäeval, 8. mail Otepääl ja Elvas enne 23 km ja 10 km põhidistantside starte. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee

Uko Urb

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetaval konverentsil käsitletakse Võrtsjärve olukorda, kirjeldatakse piirkonna majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kavandatakse edasisi tegevusi.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Talgu-Eesti-kaart-04.05.2011 — Talgu-Eesti kaart seisuga 4. mai 2011. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond annab teada, et paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti pakuvad sel laupäeval omapoolset tuge ühiste tööde-tegemiste õnnestumiseks, sealhulgas talgutele jõudmiseks. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on tulemas ka palju firmasid, et koos töötajatega midagi ühiskonna heaks ära teha ja ühtlasi kaasa aidata kodanikuaktiivsuse edendamisele.

Talguliste toetamiseks mõeldud abipakkumisi on väga erinevaid – nii võimaldab Edelaraudtee kõigil inimestel sõita talgupaika tavapärasest 50% soodsamalt, Töötukassa maksab töötutele sõidutoetust talgutele sõiduks, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve jne. Lisaks saab portaali Sõida.me kaudu leida endale sobiva reisiseltskonna, mitmes maakonnas on kokku lepitud omad eripakkumised talgulistele. Samuti kehtivad talgujuhtidele soodustused talgusupi, tööriistade jm vajaliku soetamiseks. Täiendavalt on mitmeid pakkumisi korteriühistutele. Kõiki talgulistele mõeldud abipakkumisi saab vaadata siit. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Viljandis korraldatakse kodanikeühenduste mess

17. mail toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messi eesmärgiks on luua kodanikuühiskonna arenguks hea keskkond, anda teada kodanikeühenduste tegevustest ja olulisest rollist, suurendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tutvustada organisatsioonide tegemisi avaliku ja erasektori partneritele.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsiooin, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kell 11.00 kuni 14.00 Vabaduse plats 6 II korruse saalis ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid.

Rohkem infot leiad siit.

Allikas: Viljandimaa Arendukseskus

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile