august 2014 Archives

Naerata Ometi MTÜ aitab üksikul pensionäril taastada tulekahjus hävinud kodu

Tulekahju, mis sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest põhjustas Lepnas, Lääne-Virumaal elavale vanaprouale korralikku peavalu. Kui enne sai vanaproua elada rahulikku elu, koos enda kassiga ning nautida rahulikku pensionipõlve, siis nüüd on vanaproua pidanud juba mõnda aega elama eemal kodust, sugulaste juures, lisaks sellele põhjustas tulekahju ka prouale tervisekahjustusi ning ta pidi mõnda aega viibima haiglaravil.

Koduigatsus on suur ning loodetavasti saame heade toetajate abiga tegusale prouale pakkuda võimalust taas kodus elada.

Tulekahju toimus selle aasta märtsis ning arvatavasti sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest. Kogu korter õnneks maha ei põlenud, kuid väga suuri kahjustusi sai tules esik, kus väga halvas seisukorras on nii lagi, kui põrand, samuti sai palju kannatada köök, kust alla kukkusid nii laeplaadid, kui sai suuri tahmakahjustusi kogu köögimööbel. Enamik uksed vajavad vahetamist ning pea kogu korteri mööbel tuleb asendada uuega.

Suur töö on juba korteris ära tehtud, kuid väga palju on veel teha. Kuna projekti elluviimise eelarve on suurusjärgus 3000 € ja tänaseks on sellest koos ligikaudu 1000 €, siis ootame heade inimeste toetust projektile, et tasuda transpordikulud, ehitusmaterjalid ning sümboolne tööraha ehitusinimestele.

Projekti info!

Põllumajandusmuuseumis avatakse rukkimaarjapäeval Eesti maakino ajaloo näitus

Laupäeval, 16. augusti keskpäevast alates tähistatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeva, mille käigus avatakse Eesti maakino ajaloo näitus: “Kui maale tuli kino…”.”Kino oli maal 1950ndatel pea ainuke kultuuriline meelelahutus. Kinofilmid toodi keskutesse, kust hiljem mindi ringile. Kinomehhaanik liikus hobusega ühest kohast teise ja jäi tihti ka samasse saali ööbima. Nii mõnigi kord järgnes filmile tantsuõhtu kinokülastajatele,” rääkis näituse taustast muuseumi direktor Merli Sild.

Näitus avatakse kell 14 Põllumajandusmuuseumi Küünis, kus kõigil külastajatel on võimalik tunda ja näha ehtsat maakino atmosfääri ja nautida filmiseanssi endisaegse filmitehnikaga.

Lisaks näidatakse rukkimaarjapäeval muuseumi põllul rukki lõikust sirbi ja vikatiga, seotakse rukkivihke ja tehakse rukkihakke. Demonstreeritakse töötavat rehepeksumasinat.

Eesti rukkikuningas annab ülevaate rukkikasvatuses toimuvast ja toimub arutelu: “Aasta 2015 – rukki aasta!”. 2015. aasta on väga oluline ka selle poolest, et just sel aastal möödub Sangaste rukkisordi aretusest 140 aastat ja 170 aastat sordi aretaja krahv Bergi sünnist. Päevale lisab meeleolu Heino Tartese rahvamuusika ansambel. Avatud on muuseumi näitused ja töötad. Toimub ka rukkimaarjapäeva laat.

Rukkimaarjapäeva – 15. august – teatakse ka kui rukkiemapäev, külvimaarjapäev, rüamaarjapäev. Maarjapäevi on meil neli: paastukuu paastumaarjapäev, heinakuu heinamaarjapäev, lõikuskuu rukkimaarjapäev ja mihklikuu ussimaarjapäev. Rukkimaarjapäev on keskne rukkikülvi tähtpäev. Esmakordselt peeti rukkimaarjapäeva Eesti Põllumajandusmuuseumis 2006. aastal koostöös Eesti Rukki Seltsiga.

Eesti Põllumajandusmuuseumist

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Rukkimaarjapäeva ajakava!

RMK: puhka metsas, aga ole ettevaatlik tulega

RMK soovitab kuumadel suvepäevadel metsas matkajatel olla väga ettevaatlik tulega ja võimalusel tuld üldse mitte teha.

Metsa mineku keelamist ei pea RMK juhatuse liige Tiit Timberg vähemalt riigimetsas praegu vajalikuks, sest viisakalt käituvad inimesed ei tekita tema sõnul probleeme, vaid aitavad võimalikke ohukohti avastada. “Vastutustundetud ja potentsiaalsed põlengupõhjustajad ei hooli keelust niikuinii, küll aga peletaks range keeld metsast eemale korralikult käituvad seenelised-marjulised, sportijad ja metsas liikujad, kes puhkenud põlengust teada annavad,” sõnas Timberg, tuues mitmeid õpetlikke näiteid viimastest päevadest. „Pärnumaal avastas RMK metsaülem turbapinnase põlengu, mis miilas seal ilmselt juba nädala, põhjustajaks kas välgulöök või hooletud külastajad. Üleeilne näide Harjumaalt, kus admiral Pitka luureretke võistlejad avastasid kalameeste lõkkeasemest süttinud metsaaluse, viitab samuti sellele, et mõistlikud inimesed aitavad tuleohutusele metsas kaasa.”

Kui matkalõke siiski süüdata, tuleb seda teha selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas. Eelistada tuleb sädemepüüdjaga lõkkekohti, mida on RMK aladel üle Eesti enam kui 300, endale sobiva koha saab kerge vaevaga välja valida RMK veebis www.loodusegakoos.ee või RMK nutitelefonirakenduse abil. Tark metsaskäija veendub ka ettevalmistatud lõkkekohalt lahkudes, et välditud oleks igasugune oht ümbritsevale metsale. „Tuleohtlikus metsas ei tohiks sõita ATV-ga, sest praktikast on kahjuks hulgaliselt näiteid, kuidas kuumusest huugavas metsas ATV-ga teadmatult ja tahtmatult „sädemeid külvatakse”,“ lisas Tiit Timberg.

Sel aastal on riigimetsas toimunud 20 tulekahju, ükski neist pole õnneks paisunud oluliselt üle 5 hektari ning koostöö Pääsetametiga on olnud operatiivne ja professionaalne. Omalt poolt hoiab RMK metsas korras ja rajab juurde veevõtukohti, mis on abiks väikeste ja algfaasis olevate metsapõlengute kustutamisel.

Riigi Ilmateenistuse poolt koostatav metsade tuleohukaart näitab viimastel päevadel selget liikumist keskmiselt tuleohult suurele tuleohule. „Loodame hoovihmadele, mis metsas tuleohu alla viiks, aga eelkõige kutsume inimesi vastutundlikule käitumisele metsas,“ sõnas Tiit Timberg.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Metskondade kontaktid!

Sargvere mõisas elustub soomeugrilaste pärimus

Esmaspäeval 11. augustil algas Sargvere mõisas pühapäevani kestev soome-ugri noortele mõeldud animatsiooni töötuba, mille käigus valmivad soomeugrilaste pärimusest inspireeritud lühianimatsioonid.

Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on tugevdada eesti noorte kultuurisidemeid teiste soomeugrilastega ning luua isiklikke kontakte erineva kultuuritaustaga noorte vahel. Töötoas on esindatud mitmed soome-ugri rahvad – komid, marid, udmurdid, ungarlased, ingerisoomlased, ersad ja eestlased.

“Usume, et üheskoos väikese kunstiprojekti kallal töötades õpivad noored ületama kultuuri- ja keeleerinevusi ning tekib mingi uus tunnetuslik ühtsus. Põnevaid tulemusi võib anda ka vana pärimuse ümbermõtestamine animatsiooni keeles, mis on üks nooremaid ja tehnoloogilisemaid kunstiliike üldse,” kommenteeris ettevõtmist üks projekti koordinaatoritest Ave Taavet.

Nädala aja jooksul valmivad lühianimatsioonid on inspireeritud töötoas osalevate soomeugrilaste folkloorsetest lugudest. Valminud filmid esilinastuvad pühapäeval 18. augustil kell 18.00 Sargvere mõisas. Lisaks animatsioonidele toimub ka Maailmafilmi õhtu, kus näidatakse valikut Maailmafilmi festivalile saabunud filmidest (www.worldfilm.ee).

Töötuba korraldab Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika tudengeid ühendav organisatsioon Tartu Nefa Rühm.

Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu ja AS Leibur.

Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus Viru folgil üle 1750 euro annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus vabatahtlike abiga Viru folgi ajal annetusi. Kahe päevaga annetasid folgile kogunenud inimesed üle 1750 euro, millest saab järgmine vähihaige elupikendavat ravimit.

“Tänan festivali korraldajaid aga eelkõige igat folgilist, kes meie fondi annetuskastidesse midagi poetasid. Teie abiga saame taas mõnele vähihaigele elupäevi kinkida,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Sain Käsmu nn peamagistraalil kolme päeva jooksul fondi tutvustades ja annetusi kogudes folgilistelt terve müriaadi erinevaid emotsioone: oli eelarvamusi ja hirme heategevuse suhtes, kuid palju ka lahkeid inimesi, naeratusi, innustust ja isegi neid kes tulid ja kallistasid spontaanselt. Tänan iga euro ja hea sõna eest,” ütles Tänavsuu.

Järgmine suveüritus, kus vähiravifond annetusi kogub on juba tuleval reedel ning laupäeval toimuv Arvamusfestival Paides. Seal on võimalus fondi kohta täpsemalt uurida ning läbi annetamise vähihaigeid kallite ravimite ostmisel toetada.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Sadala Külateatrite Päevadega tähistakse Muumitrollide looja sajandat sünniaastapäeva

Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013 aastal Foto Sadala Külade Seltsi kogust — Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen
Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013
aastal
Foto Sadala Külade Seltsi kogust

15-17 augustini toimuvatel Sadala II Külateatrite Päevadel osaleb erinevatest Eestimaa paikadest kaheksa truppi, kellest eraldi etendustega astub üles viis. Sündmusega tähistakse ka Soome kirjaniku, kunstniku ning muumiraamatute autori Tove Janssoni sajandat sünniaastapäeva.

Sadala Külateatri Päevade eripäraks on ühised õpitoad meistrite juhendamisel ja ühisetenduse lavale toomine. “Õppetundides õpitakse kõnetehnikat, näitlejameisterlikkust, samuti lava valgustamise, grimmi, jumestamise ja kostümeerimisega seonduvat. Meistriteks on Tallinna Linnateatri näitleja Aleksander Eelmaa, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti programmijuht, etenduskunstide osakonna lavakõne lektor Garmen Tabor, kohaliku näitetrupi juhendaja Valdi Reinas ja muusikuna tegutsev Onu Priit,” ütles MTÜ Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Tänavused Sadala Külateatrite päevad on pühendatud Soome-Rootsi kirjaniku ja raamatu illustraatori, Muumitrollide välja mõtleja Tove Marika Janssoni ( 9. august 1914-27. juuni 2001) sajandale sünniaastapäevale. Ühisetendusena õpitakse selgeks Tove Jansoni lugu “Sabatäht “, mida etendatakse pühapäeva õhtul kell pool kuus. Lugu räägib sellest, kuidas üks komeet oleks Muumioru peaaaegu hävitanud. Mõnede kriitikute arvates on selles teoses allegooria tuumasõjale. Huvilistel on võimalus osaleda õpitubades ja saada roll ühisetenduses. Korraldajad paluvad oma osalemisest teada anda telefonil 5211967.

Pille Tuti sõnul on Tove Janssoni loomingust repertuaaris ka laupäeval mängitav nukuetendus “Võlukübar“ ja etendus “Muumid pole kodus“ Sadala Külateatrite Lastetruppide esituses. Pühapäeval enne ühisetendust etendub aga Sadala Külateatri esituses “Muumipapa memuaarid“, kus Muumipapa räägib lugusid oma seiklusrohkest noorusest. Muumipapa rollis on etenduse ühel poolel Marten Sädeme ja teisel Eger Koger,” rääkis korraldaja.

Külalistruppidest astuvad laupäeval publiku ette Viljandi Pensionäride Ühenduse Teatristuudio etendusega „MATS VON KATROFEL“ ja Järvamaalt Kaalepi näitering Kaalepi Kratt etendusega “Vargamäe mehed Kihnut kaema”. Etendusi mängitakse ilusa ilmaga Sadala Rahvamaja õues.

Sadala II Külateatrite päeva toetavad Leader Eesti koos Jõgevamaa Koostöökojaga. SA Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Torma vald. Kaugemalt tulnud teatriharrastajatele pakub majutust Sadala kool.

Jaan Lukas

Võru Kandle suvelavastus “Maagiline pildivõru” viib rännakule läbi Võru linna ajaloo

Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop

Teine Tartu Suvejooks toimub 20. augustil

20. augustil kell 12.10 korraldab MTÜ Treenitus AleCoq spordihoone ees juba teise Tartu Suvejooksu (Tartu Jooksusarja 2. etapp), mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Lisadistantsina toimub ka Skechers 5 km jooks, kus igale osalejale kingib Skechers kvaliteetse jooksusärgi. Kavas on ka 10 km distantsi suvekõnd ja tasuta Mr. Pritt lastejooksud (400 m ja 100 m).

Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu

Jaanus Mäe

Palliralli kutsub toetama Tartumaa andekaid lapsi

16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.

Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.

Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.

Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.

Kaire Valge

Fotod: Anni Nöps

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Võru riigigümnaasiumi direktoriks valiti Karmo Kurvits

Konkursi Võru riigigümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks võitis Jõgevamaalt Laiuselt pärit Karmo Kurvits (pildil), kes pälvis 9-liikmelise komisjoni üksmeelse toetuse.
Tartus sündinud ja sealses ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud 28aastane Kurvits soovib saada asutatava Võru riigigümnaasiumi direktoriks, et olla kooli looja, vastutaja, eeskuju ja arendaja. “Võru riigigümnaasium võiks olla haridustempel, kuhu tullakse, mida usaldatakse ja armastatakse,” kõlab üks tema postulaate.
Karmo Kurvitsa sõnul ei saa Võru riigigümnaasium olema lihtsalt uus koolimaja linna vanimas muinsuskaitselises hoones, vaid loov ja ainuomase õhustikuga keskkond, kus väärtustatakse koolipere iga liiget ja tema individuaalset arengut, motiveeritud õppimist ja õpetamist ning traditsioone, ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust. Ühtlasi väärtustab ta tihedat koostööd ja pühendumist ning kõigi – õpilaste, vanemate, vilistlaste, hoolekogu, koostööpartnerite ja kogukonna arvamusega arvestamist.
Oma noorusest hoolimata kogenud, aastaid Tartu kunstigümnaasiumis ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumis õpetajaametit pidanud ning mitmete haridustööalaste preemiatega pärjatud Kurvits t öötab hetkel Miina Härma gümnaasiumis õppejuhina, Võru riigigümnaasiumiga seotud ülesandeid asub ta täitma esimesel võimalusel.
Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö Seminari 1 renoveeritavas uues hoones algab 2015. aasta 1. septembril.
Ulis Guth

„ Pritsumees 2014” võitis kolmandat aastat järjest Tõrva komandopealik

Tõrvas toimunud „Pritsumees 2014” võistluse võitis kolmandat aastat järjest Tõrva päästekomando pealik Alor Kasepõld. Teise koha sai Ivar Frantsuzov Päästeameti päästetöö osakonnast ja kolmandaks tuli Rauno Talisoo Pärnu päästekomandost.

Võistkondlikult olid samuti edukaimad Lõuna päästekeskuse komandod. Parimaks tunnistati Tõrva päästekomando, teiseks tuli

Viljandi päästekomando ning kolmandaks Elva-Assaku päästekomando ühisvõistkond.

Erinevate võidetud meenete hulgas anti individuaalsele võitjale järjekordselt üle rändauhind – vasest ruupor. Võitjameeskond Tõrvast hoiab enda käes teist aastat järjest rändkarikat.

Marek Kiik

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek peetakse Sänna kultuurimõisas. Foto: www.kogukonnad.ee

22.-24. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade ühenduse suvine kokkutulek, mille teemaks on sel aastal “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”.

Kuidas luua kogukonda ja toetada ühiselt uue põlvkonna kasvamist? Kuidas läheb Eestis sündivatel kogukondlikel lasteaedadel ja koolidel? Kuidas õpivad lapsed Leiutajate Külakoolis ja Portugali ökokülas? Mis on Gaia kool? Seda ja kõike muud Eesti ökokogukondade 8. kokkutulekul Sänna Kultuurimõisas.

Peaesinejad Juliane Eckmann ja Janos Valder jagavad kogemust Portugalis asuva Tamera ökoküla koolist “Escola da Esperanca” (www.escola-da-esperanca.org/). Põhjalikult jagatakse Euroopa ökokülade võrgustiku GEN Europe selle aasta konverentsi muljeid Saksamaalt ökokülast Zegg. Kirsiks tordil loomade ja taimedega suhtlemise töötuba. Õhtuti tants ja laul, kaasa pillid-trummid!

Meie usume, et veidike pori teeb kõhule head; et ehedaim haridus võib sündida puu otsas ja elu keskel; et inimesed suudavad kokku tulla ja pakkuda oma lastele üheskoos tõeliselt avarat keskkonda arenguks ja kasvamiseks.

Lähem info kava kohta ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/720066848059830/
Loe edasi: Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Yyhely Hälvin näitab rahvusraamatukogus oma joonistusi

29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.

Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.

Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.

Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.

Euroopa filmikohvik VII – „Lumivalgeke“

22. augustil algusega 21:00 linastub Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja seitsmes film. Ekraanile tuleb humoorikas ning samas melodramaatiline „Lumivalgeke“ (Hispaania 2012), mis asetab klassikalise „Lumivalgekese” loo romantilisse 1920ndate Hispaaniasse, kus noor tüdruk põgeneb oma õela kasuema eest ning otsustab isa jälgedes saada matadooriks.

Flamenkohõnguline ning lummava visuaaliga mustvalge film võitis praktiliselt kõik Hispaania filmiauhinnad, teiste seas kümme Goya preemiat ning lugematul hulgal rahvusvahelisi auhindu. Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega, pikkus 1 h 40 min. Sissepääs on kõigile tasuta.

Ürituse evendi leiab siit.

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Rauno Põld, reporter

8.-10. augustil peeti Käsmus iga-aastane Viru folk. Tänavu seitsmendat aastat toimunud folk oli saamiteemaline. Sõites reedel Rakverest Käsmu tasuta folgibussiga, oli vähestest kaasreisijatest hoolimata bussis tunda ootusärevust. See ärevus jõudis vist ka bussijuhini, kes oli kohale jõudes segaduses, kuhu ja mis ajaks sõita, nimelt ei olnud ta enda sõnul vastavaid juhtnööre saanud. Kuid Käsmu bussijaama siiski lõpuks jõudsime, saime folki nautima minna.

Esimese kontserdina oli võimalus Vinteri laval kuulata Virumaa noorteorkestrit. 38-liikmelist orkestrit juhendas Kiviõli kunstide kooli direktor Jaanus Põlder. Meeleolukaid viise ja polkarütme mängisid noored tunnijagu. Avapäeva õhtul tegi meeleoluka esinemise metsalaval esinenud Viljandi päritoluga ansambel “Angus”. Inimesed keksisid ja laulsid kaasa. Tõepoolest, “Angus” on meeleolukas ja väga energilise loominguga muusikute koosseis.

Loe edasi: Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Jõgeva ettevõtjad ja omavalitsustegelased peavad koostööpartneritega välisriikidest kontaktseminari

Moldovast Ungheni rajoonist pärit tooted ja trükised 2013. aasta kontaktseminaril Põltsamaa noortekeskuses Juventus. Foto: Ingrid Tamman — Moldovast Ungheni rajoonist pärit tooted ja trükised 2013. aasta
kontaktseminaril Põltsamaa noortekeskuses Juventus.
Foto: Ingrid Tamman

12.-15. augustini toimub Luua metsanduskoolis rahvusvaheline ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste kontaktseminar, kus Jõgevamaa nende valdkondade inimesed saavad kogemusi vahetada ja koostöösuhteid luua sõpruspiirkonade esindajatega välisriikidest.

Teist aastat järjest saabuvale rahvusvahelisele kontaktseminarile saabuvad väliskülalised Jõgevamaa sõpruspiirkonadest Soomest Keuruust ja Kaarinast, Leedust Kaisiadorysest, Moldovast Unghenist ja Valgevenest Voložõnist.

“Rahvusvahelise kontaktseminari korraldamisel on oluline osa logistikal,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Seepärast korraldame seminari eelneva aastaga võrreldes varasemal ajal, see tähendab augustikuus, ja asukohas, millel on kõik vajalikud eeldused olemas: majutus, toitlustus, seminariruum – kõik käe-jala ulatuses. Luual korraldamise põhjuseks on seegi, et seminari üheks teemaks on ka puiduga seonduv, puidutööstus ja puittooted.”

Svjatõšev lisas, et seminari eesmärk on pakkuda meie ettevõtjatele ja omavalitsusjuhtidele võimalust leida uusi kontakte välisturgudel, uusi sidemeid ja tutvusi. Koos arutades on võimalik arendada uusi mõtteid ja koostöösuundi. On võimalik leida endale usaldusväärne tugipartner välisriigis, sest seminarile tulevad koos nii omavalitsusjuhid kui ka ettevõtjad. Niimoodi on tagatud tulijate usaldusväärsus.

Seminari on kutsutud avama väliskaubanduse- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Maavanem Viktor Svjatõšev annab ülevaate Jõgevamaast ja väljendab oma sõnavõtus soovi, et kontaktseminaril oleks võimalikult palju omavahelist suhtlemist ja koostöövõimaluste üle arutamist.

Loe edasi: Jõgeva ettevõtjad ja omavalitsustegelased peavad koostööpartneritega välisriikidest kontaktseminari

Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

**Päikese soojus jõuab ka siia. Foto: Theresa Toom**

Stina-Simona Epner

Kuna rongipilet Tallinnast Tartusse on odavam kui bussipilet, siis tuleb mul nüüdsest Balti jaama palju tihedamini külastada. Jah, seda omamoodi idüllilist paika vanalinna müüride ja munakivide küljel, mis ühendab rööpaid pidi Tallinnat väikeste Eesti linnade ja paikadega ning koguni välismaaga.

Kohati tundub, et elu selles ristumispunktis on kirevam kui reklaambänneritest ja inimestest pungil Times Square’il New Yorgis. Kõrvuti longivad väsinud eluheidikud ja kiirustavad edukad ärimehed, kõigil mingi eesmärk kuhugi jõuda või midagi korda saata, loodetavasti.

Jaama alal laiub nüüdsest Selver, jättes hetkel veel siiski ruumi ka Balti jaama turuplatsile. Juba sõit kesklinnast trammiga Kopli poole on eriline, teatud mõttes. Ma alati justkui muuseas tõmban oma pealt lahtise koti enda poole ja kontrollin nelja peatuse ajal viis korda, kas mu telefon ja rahakott ikka on endiselt seal, kus nad olema peavad.

Trammist väljudes tervitavad esimesena tolmused tuvid, meeletu rööbaste vilin mööduva trammi tõttu ja palju vanainimesi. Edasi juba lillemüüjad, hipsterid, alaealised suitsetajad, pirukaputkad, tšebureki lõhn, pillimängijad, mõni päikese käes magama jäänud elunautleja… Kõrvuti seisavad uued kaugele silma torkavad oranžid diiselrongid ning juba tuhmunud toonides vanad rongid. Päike aga paistab selles segasummasuvilas kõigile ühtmoodi ja annab sellelegi paigale oma soojuse.

Loe edasi: Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Võro folkloorifestivalil lõõdsakuningas saanu Ojasaarõ Toomas (21) Põlva kihlkunnast Vanaküläst arvas, et no passi ei külh lõõtsa nukka visada, tulõ naada viil parõmbas pillimehes opma.

Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…

No sa tullit õkva sõaväest…
Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.

Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?
Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…

No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?
Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.

Määne tuu pillimehe elo om?
Vahepääl väsütäs iks är külh, ku mõnikõrd läät joba hummogu kotost vällä ja esinemine lätt ilda üüni vällä. Loe edasi: Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Jakobsoni talumuuseumis näeb eesti tõugu hobuseid

Eesti tõugu hobune. Foto: www.esthorse.ee

Pühapäeval, 10. augustil kell 10 toimub Pärnumaal Kurgjal asuvas C. R. Jakobsoni Talumuuseumis IV eesti hobuse päev.

„See on tähtsaim suursündmus eesti hobusele ja eesti rahvale, kes oma hobust omaks peavad. Eesti hobuse päeva eesmärgiks on väärtustada eesti hobust kui meie põlistõugu,“ ütles C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa. „Eesti hobune on osa meie kultuuripärandist.“

Hobused panevad oma kiiruse ja oskused proovile koolisõidus, takistussõidus, takistussõidus derby elementidega, tünnisõidus ning rakendisõidus. Toimuvad ka erinevad töötoad.

Eesti hobune on kantud ohustatud loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja. Eestis on hobuslaste registri andmetel 2316 eesti tõugu hobust, nende arvukus ja juurdekasv püsib stabiilsena.

Eesti hobuse päeva korraldatakse koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja Vändra Ratsaspordi Klubiga.

Allikas: C. R. Jakobsoni Talumuuseum

RMK kutsub suurele perepeole Ida-Virumaal

Laupäeval, 16. augustil korraldab RMK Toila Oru pargis suure perepäeva “Mets läks moodi”, kus jagub ohtralt looduslähedast tegevust nii kunsti- kui matkahuvilistele peredele. Kunstiakadeemia tudengite omanäolise moekollektsiooni ainuesitluse ja eksklusiivse Vanemuise teatri balletietendusega lõppevale perepäevale viivad tasuta bussid suurematest Eesti linnadest.

Päev algab matkadega Toila Oru ja selle ümbruse imetlusväärses looduses. Pikem, 3,5-kilomeetrine matk tutvustab UNESCO kultuuri- ja looduspärandi registrisse kantud Balti klinti, kust avanevad 41 meetri kõrguse Päite panga maapõuekihtide paljandid ning loodus- ja kultuurimälestised. Veidi lühem, pooleteisetunnine jalutuskäik tehakse Toila-Oru pargis, mis on kuulsaks saanud Konstantin Pätsi suveresidentsina ja on üks maastikuliselt huvitavamaid ja liigirikkamaid parke Eestis. Lisaks retkejuhtidega matkadele on pargis perepäeva puhul tähistatud veel üks matkarada, mida kõik soovijad saavad omal käel läbida.

Lossiplatsil õpetatakse meisterdama ehteid ja muid esemeid munakarpidest, papist, krepp-paberist ja vanadest t-särkidest. Huvilised on oodatud üle 30-aastase staažiga kunstniku Tiina Tarve juhendatavasse maalimise õpituppa, kus pastellkriitidega on võimalik omandada võtteid maastikupildi tegemiseks. Autoritega kokkuleppel valmib kõigist piltidest kohapeal näitus, pärast saavad valmistajad pildid endale koju kaasa. Perepäevalised saavad lisaks maitsta metsaandidest valmistatud suupisteid ja hääletada oma lemmiku poolt. Oma ala meistrid annavad õpitubades edasi taimse ja lihatoidu valmistamise tarkusi. Tehnikasõbrad saavad tutvust teha ka metsalangetusmasinaga. Loe edasi: RMK kutsub suurele perepeole Ida-Virumaal

Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Põlvamaa 16. malevasuvele tõmmati joon alla 5.-6. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 66 malevlast seitsmest rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Kokkutulekul võistlesid malevlased tuletõrjeolümpial, toimusid rühmade tutvustustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevasuve muljeid ja kogemusi jagati etluskavaga, mille üldteemaks oli „Multikultuurne Eesti“ ning ei puudunud ka tants ja trall. Saarjärvel valmisid ka malevarühmi tutvustavad maalid, mida on võimalik näha Põlva Avatud Noortekeskuses.

Avamispäeval oli malevlasi tervitamas Põlva Maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus. „Mul on väga hea meel, et maleva traditsioon Põlvamaal jätkub,“ sõnas ta. Kokkutulekut külastasid ka SA Õpilasmalevast juhataja Ott Väli ja kliendihaldur Egert Eenmaa, kellega saadi tuttavaks ja arutati koos kahe aasta pärast toimuva „Eesti Õpilasmalev 50“ seonduvat.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 9 rühmas kokku 172 malevlast. Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid Ahja, Vastse – Kuuste ja Värska rühm. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 12. – 14. august Toosikannus Raplamaal, esindab Põlvamaad Ahja valla rühm. Loe edasi: Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup VI etapp, 64 kilomeetrine Otepää Rattamaraton, kulgeb Otepää kõrgustikul. 9. augustil toimuva Otepää rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Kaasakiskuv rebimine sarja liidrite vahel jätkub, sest liidreid eraldavad vaid loetud punktid, millele lisaks pakuvad etappide üllatusvõitjad sportlikku hasarti. Elva etapi järel on liidrisärk jätkuvalt sarja neljakordse võitja Caspar Austa seljas, kuid vaid kahe punkti kaugusel on Silver Schultz ning kolmandal kohal olev Peeter Tarvis on 11 punkti kaugusel. Elva etapil suurepärase sõidu teinud Ivo Suur läheneb hoogsalt esikolmikule. Spordiennustusportaal Paf hindab Otepääl kõige tõenäolisemaks Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Tehvandi staadionilt täpselt keskpäeval, kus maratoni rada võtab suuna Väikese Munamäe poole. Lisaks läbib rada kaks korda Otepää kõrgustiku üht suurimat ja kauneima vaatega lavamäge – Harimäge, mis pakub ratturitele võimalust ülesmäkke rassides jõudu katsuda. Maratoniraja 16,3. km-l on toimunud muudatus, kus asfalttee on asendatud külavaheteega. 2 km läbides jõutakse heinamaale ning seejärel on kruusateed pidi laskumine Kääriku kergliiklustee suunas. Laskumisel on kiirus korralik ning laskumise lõpuosas ohtlik kurv paremale (tähistatud kolme noolega!). Jõudes Otepää-Kääriku kergliikluse teeni, toimub pööre paremale Kääriku suunas. Hansgrohe kilomeeter on raja 24-25. km-l, kus ületatakse Pülme Suurmäge ja maratoniraja vahefiniš on 28,3. km-l, 100 m enne Harimäe vaatetorni. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi

Väliseesti noored õpivad suvelaagrites eesti keelt

Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvatele lastele toimus eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks sel suvel kolm erinevat laagrit, neist viimane kestab 13. augustini.

Keelelaagrites saavad 13-18aastased Eesti päritolu, kuid välismaal elavad noored õppida ja harjutada eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis. Laagrite päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele, on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid Eesti huviväärsuste juurde.

Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed. Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil.

Laagrites veedab tänavu suve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist, osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi.

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) kaudu. Laagrite läbiviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst.

Laagreid korraldatakse juba kolmeteistkümnendat aastat ning need on väga hinnatud nii laste, vanemate kui õpetajate seas.