Võrus hakkavad kõlama vaskpillid

Voru_VaskpillipäevadAavo Ots tuleb oma trompetiklassi ja noorteorkestriga hilissuvisesse Võru linna, kus toimub VIII Aavo Otsa trompeti suveakadeemia, kammermuusika kursus ja XIX festival “Võru Vaskpillipäevad”.

Läinud õppeaasta oli minu õpilastele edukas ja tahan neid esitleda 10. augustil kell 19 “Kandles” toimuval kontserdil “Trompetitalendid 2014”. Veel enne, kui kõlavad kontserdihelid, ootame kell 18 lapsi, lapsevanemaid ja kõiki teisi puhkpillihuvilisi “Kandlesse”, kus toimub pillide ja pillimängu tutvustus. Trompetimäng on imelihtne”, ütles Aavo Ots. Koos tahetakse näidata, kui ilusat häält teevad trompet ning tema soliidsed sugulased piccolotrompet, flüügelhorn ja teised pillid.

Aavo Otsa Muusikastuudio www.musicstudio.ee loodi 2002. a eesmärgiga arendada ja süvendada noorte solistide ja kammermuusikute esitamise oskusi ning leida ja laiendada rahvusvahelise erialase koostöö võimalusi. Stuudio annab andekatele muusikutele täiendavat erialast õpet ning ansamblimängu koolitust. Muusikastuudio eesmärgiks on puhkpillisolistide ja ansamblite taseme arendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, nende ettevalmistamine rahvusvahelisteks konkurssideks.

Võrumaal on Aavo Otsa kodu ja isatalu ning see on üks põhjus, miks ta tahab oma õpilaste ja sõpradega panustada siinse muusikakultuuri arengusse. „Juba 1996. aastal, kui minu idee korraldada suvekool ja kontserdisari “Võru vaskpillipäevad” teostus, seadsin eesmärgiks noorte puhkpillihariduse kaasajastamise. Selle nimel olen 18 aastat igal suvel “Võru vaskpillipäevadel” pillimängu õpetanud ja noorteorkestreid dirigeerinud. Olen kutsunud siia õpetama ja kontserte andma maailmakuulsa Mediterranean Chamber Brass’i (2010) ning nimekaid eesti ja välismaa õpetajaid. Tähelepanuväärne roll festivali “Võru vaskpillipäevad” ajaloos on eesti väljapaistva vaskpilliõppejõuna Priit Sonnil, tema õpilastel ja ansamblitel,“ meenutas Ots. Loe edasi: Võrus hakkavad kõlama vaskpillid

Tartus avatakse uus teater nimega Teatro Poetico

Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee

Ökofestivali seminar kutsub Põlvamaa inimesi arutlema metsanduse ja jahinduse teemadel

15. augustil toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Põlvamaa erametsanduse tänasest ja homsest päevast räägib Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Erki Vinni. Paljudel metsaomanikel on mitmeid küsimusi ja probleeme, mille puhul ei teata, kuhu pöörduda ning seetõttu võib juhtuda, et ilma professionaalse abita tehakse metsale suuremat kahju. Põlva Metsaomanike Selts ongi üheks selliseks keskuseks, kust teemakohased küsimused vastused leiavad. Käesolevaks hetkeks on Põlva Metsaomanike Seltsil juba 600 liiget.

Metsaseaduse uuendustest ja e-metsateatise registreerimisest ning registri võimalustest tuleb rääkima Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea. 1. juulist rakendus metsaseaduse muudatus, mis annab metsaomanikele võimaluse registreerida metsateatis oma koduarvutist. Seminari käigus näidatakse selle täitmist ja esitamist ka praktikas. Kindlasti leiavad vastused ka mitmed kohapeal tekkivad küsimused.

Seminari lõpetab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes teeb ettekande teemal “Jahindus – hobi, eluviis või turism”. Põlvamaal kui rohelises maakonnas on jahindus populaarne, kuid vastava ettekandega püütakse tuua jahindus lähemale ka tavakodanikule. Kindlasti leiavad vastused ka jahindust reguleerivad seadusandlikud küsimused.

Seminari täpse kava, toimumise kellaajad ja registreerimisankeedi leiab siit. Seminar on osalejatele tasuta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos... Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu
Oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos… Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Rauno Põld, reporter

Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega:  “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.

Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?

Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.

Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?

Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.

Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?

Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.

Miks huvitute vene kultuurist?

See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.

Loe edasi: Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

8.-10. augustini toimub Haanjamaal juba neljas suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.

Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga. Haanjamaa suidsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

“Meie sündmust iseloomustab rahulik kulgemine,” ütles saunanädala üks eestvedajaid Eda Veeroja. “Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest. Koos saunaprega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks saunale on oluline roll muusikal ja käsitööl. Toimuvad suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.”

Nädal algab 8. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga Mikk Sarve juhendamisel. Samal ajal saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Õhtul oodatakse saunakülalisi Tuulepesa tallu iloõdakule laulma ja pillimängu kuulama.  Loe edasi: Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

Sänna Leiutajate külakooli uus õppeaasta

Leiutajate-Külakool2Leiutajate külakool Sännas Rõuge vallas Võrumaal jätkab  sügisel 2014 oma tegevust koolitusloaga. Alates 1. augustist võetakse vastu avaldusi 1.-2 (3.-4.) klassi astumiseks.

Aasta jagu koolimist Leiutajate külakoolis on möödas ning huvitav vaadelda, mis toimus, mida sai õpitud ja kuidas võiks jätkata.

Kõigepealt aga natukene Leiutajate Külakoolist (Nime koolile valisid lapsed ise. Variantide hulgas oli veel ka näiteks Südakool, Pipi Pikksuka nimeline kool jne)):

Leiutajate külakooli jaoks on tähtis, et igaüks meist oleks austatud, toetatud ja armastatud, et inimene julgeks/suudaks lõõgastuda ja avaneda kogu oma ilu ja täiuslikkusega maailmale. Leiutajate külakoolis käsitletakse inimest kui vaimset olendit. Siin ei ole õpetajaid ja õpilasi, on inimesed, kelle hing soovib õppida ja areneda lähtuvalt üksikisiku eluülesandest, et jõuda oma tõelise olemuseni.

Loe edasi: Sänna Leiutajate külakooli uus õppeaasta

Vähiravifond “Kingitud Elu” jätkab pereisa eduka ravi toetamist

Hille Tänavsuu vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu andis välja järjekordse toetuse. Fondi abiga saab hädavajalikku ravi jätkata 55aastane väikeste laste isa, kes võitleb eesnäärme pahaloomulise kasvajaga. Kevadel sai mees fondi abiga kolmeks kuuks ravimit Zytiga (Abirateron). Nüüd aitab fond tal edukat ravi jätkata, pannes oma õla alla järgmise kolme kuu doosile.

“Meil on rõõm jätkata pereisa mõjusa ravi toetamist, kinkides patsiendile fondi annetajate abiga täisväärtuslikke elupäevi,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “Kõnealune patsient on ehe näide sellest, kuidas haigekassa jaoks matemaatiliselt mitte piisavalt kulutõhus ja mitte finantseeritud ravi võib konkreetse inimese ja tema pere jaoks olla lausa eluliselt vajalik ja isegi elumuutev, sest millise hinnasildi saaksime kleepida nendele lisaelupäevadele oma abikaasa ja väikeste laste seltsis? Normaalses olukorras oleks praegusel juhul loogiline, et haigekassa võtab hästi toimiva ravi finantseerimise tervisekindlustusega maksumaksja eest üle. Kahjuks need asjad nii ei käi ja see tõestab meie fondi olulisust.”

Tänavu mais andis fondi nõukogu välja esimese toetuse kolmeks kuuks samale patsiendile lootuses, et järgmiste ravikuuride eest tasub juba haigekassa. Praegu ei kuulu aga Zytiga ikka soodusravimite nimekirja vaatamata ravimi positiivsele toimele. Zytiga ühe kuu ravimidoos võib maksta üle 3600 euro ja patsient võib seda vajada kuni aasta.

Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” jätkab pereisa eduka ravi toetamist

Minister arutab täna seakasvatajate ja jahimeestega, kuidas tõkestada sigade Aafrika katku levikut

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub täna kell 14 põllumajandusministeeriumis seakasvatussektoriga seotud ettevõtjate ja jahiorganisatsioonide esindajatega, et arutada edasiste meetmete üle sigade Aafrika katku vältimiseks.

Põllumajandusminister Ivari Padar annab ülevaate eelmisel kolmapäeval Balti riikide ministrite ja Poola ministeeriumi esindajate kohtumisel arutatust. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel teeb kokkuvõtte taudi senisest levikust naaberriikides ning kirjeldab Eestis rakendatud tauditõrjemeetmeid seakatku leviku tõkestamiseks.

Kohtumisele on oodatud kõik seakasvatajad, sigade vahendajad ja vedajad, söödakäitlejad ja jahindusorganisatsioonide esindajad.

Eestis senini seakatku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on juba kehtestatud puhvertsoon.

Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 6054 750. Samuti on võimalik küsimusi esitada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu .

Muinastulede öö tuleb taas!

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid nad lõkkeid, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele.

Iidetulede meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul mere äärde, et tähistada muinastulede ööd. Tule samuti mere äärde, et süüdata lõke.

Tuletame endile ja teistele meelde, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist.

“Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.”
Lennart Meri, “Hõbevalge”

Koos tuhandete lõkete ja kümnete tuhandete lõkkelistega ühistunde tekitamisele aitab kaasa Muinastulede veebileht, kuhu on võimalik teistele oma lõkkest teada anda ja kaardilt ka teisi näha.

2014. aasta 30. augustil õhtul kell pool kümme õhtul kutsume kõiki üle Eesti ja ka naabermaades juba kuuendat korda, et tähistada rohkem kui 20 aastat tagasi alguse saanud traditsiooni. Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Jõgeval lõigati Euroopa rahurukist

Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi toimus 1. augustil Euroopa rahurukki lõikus, millega tegid algust põllumajandusminister Ivari Padari ja Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga. Sügisel küpsetatakse Berliinis kokku 12 Euroopa Liidu riigis kasvanud rukkist sümboolne Euroopa rahuleib.
Kõik fotod rahurukki lõikusest! (Põllumajandusministeerium)
9. novembril 2014 möödub 25 aastat Berliini müüri ja “raudse eesriide” langemisest ning selle puhul pandi Saksamaal ja veel kümnes Euroopa Liidu riigis, sh Eestis, tänavu maha rukis, millest müüri langemise aastapäeva eel toimuval konverentsil küpsetatakse sümboolne rahuleib.
“20. sajand on täis kurbi sündmusi, kus sõjad on terved riigid pahupidi pööranud ja hävitanud põllumajandust,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Rahuleib on ilus initsiatiiv eriti tänastel keerulistel aegadel, kus meile tuletatakse meelde, kui oluline on rahu ja teineteisemõistmine põllumajandusele ja toidujulgeolekule.”
Rahuleiva küpsetamise idee ja initsiatiiv tulevad Berliinist, kus juba 2005. aastast alates kasvatatakse Lepituse kiriku lähistel rahu sümboliseerivat rukist. Just seal kasvanud rukki seemned pandi rahuleiva küpsetamise jaoks mullu septembri alguses mulda ka Eestis.
Eesti osa rahuleiva rukkist kasvas Jõgevamaal, lähedal Kärdele, kus sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahelise sõja lõpetamise leping.
Eesti liitus rahuleiva projektiga Saksamaa eelmise toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministri Ilse Aigneri üleskutsel. Projektis osalevad lisaks Saksamaale riigid, mis pärast Berliini müüri langemist said lõpuks võimaluse iseseisvuda: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Berliini müür langes 9. novembril 1989.

Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

„Julged hoolida?“ portaalis on sel kuul teemaks „Hoolivalt keskkonnast!“

Koostöös heade ja asjatundlike partneritega oleme augustikuuks „Julged hoolida?“ portaali koondanud laia valiku teemasid, mis ühest või teisest küljest avavad meie elukeskkonnaga seotud probleemkohti.

Vaatleme keskkonna teemat laiemalt kui vaid looduskeskkonda  – mõtleme sellest kui üldisest füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest ümbritsevast, mis kõik meid igapäevaselt mõjutab.

Keskkonna teemal kirjutavad augustikuus www.julgedhoolida.ee portaalis Keskkonnaameti, Mürgistusteabekeskuse, Keskkonnaministeeriumi, MTÜ Eesti Pakendiringluse, Minulaps.ee, Eesti Roheline Liikumine MTÜ ja Tööinspektsiooni esindajad ning avaldame loo ka Bioneeri kaasautori sulest.

Ootame lugema:
* Ohtlikud ained meie kodudes ja koduõues
* Kuulmislangus töökeskkonnast – müra tõttu
* Intervjuu: Maarika teeb vabatahtlikku tööd, sest „kuidas teisiti?“
* Keskkonnamärgised – kui hästi me neid teame?
* Elukeskkonna ja toidu mõju tervisele
Mis saab pakendist pärast konteinerisse jõudmist?
* Keskkonnasõbralikud ettevõtted ritta
* Keskkonnasäästlikkuse viis põhimõtet
* Prügi teekond puust, punaseks ja vilkuvate tuledega
* ARVAMUS: Tasuta ja justkui raiskamiseks loodud
* Linnatänavad inimsõbralikuks alandades piirkiirust

„Julged hoolida?“ Facebooki-lehel on üle 25 500 kasutaja. Liikumise „Julged hoolida?“ on G4S Eesti loonud tõstatamaks sotsiaalseid teemasid. Kajastame oma portaalis ja sotsiaalmeedias laia spektrit teemasid, mis kõik üht või teistpidi mõjutavad meie turvalisust ja elukeskkonna terviklikkust. „Julged hoolida?“ on infoportaal, mis koondab asjalikke, huvitavaid ja usaldusväärseid artikleid ja nõuandeid turvalisuse teemadel.

Eesti Terviseedenduse Ühing tunnustas AS G4S Eestit “Julged hoolida?” tegevuste eest Aasta Tervisesõber 2013 tiitliga.

MTÜ-de suvekool Viljandimaal

Teade kõigile MTÜ-dele üle Eesti!

Viljandimaa Arenduskeskus korraldab koostöös EAS-iga MTÜde suvekooli 24. ja 25. augustil 2014 (alustame 24.08 kell 12.00 ja lõpetame 25.08 kell 16.00) Viljandimaal, Karksi vallas Murri Häärberis.

Suvekoolis lihvime oma oskusi ja teadmisi koolitaja Kaidi Holmi käe all alljärgnevatel teemadel:

  • MTÜ dokumentide (põhikiri, raamatupidamise dok., juhatuse liikme lepingud jms) ülevaatamine, juhatuse/liikmete rollide selgitamine;
  • MTÜ tegevuste eesmärgistamine ja tutvustamine (liftikõne)
  • MTÜ sisene kommunikatsioon
  • Üldkoosoleku läbiviimise kunst (iga MTÜ viib läbi oma üldkoosoleku)
  • MTÜ teenuste/tegevuste arendamine.

Õhtuse aja sisustame aktiivselt tehes lõbusaid meeskonnamänge, et omavahel veelgi paremini tuttavaks saada.

Omaosalustasu koolitusel 5.- eurot /inimene.

Igast MTÜst ootame koolitusele vähemalt 3-4 inimest.

Oodatud on kõik MTÜd üle Eesti !!

Palun teavitage oma osalussoovist kuni 11. augustini jaanika.toome@viljandimaa.ee või tel 5788 0245.

Vestlusõhtu Viitinas: Začek ja Hunt

Sven Začek. Foto: revolutsioon.ee

MTÜ Revolutsioon on suvekuudel korraldanud vestlusõhtuid, mille käigus on olnud Rõuge vallas võimalik kohtuda huvitavate inimestega, et oma silmaringi avardada ning uusi teadmisi koguda.

Kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. augustil 2014 algusega kell 19 Viitina järve juures. Meie vestluskaaslasteks on sel korral Sven Začek ja Indrek Hunt.

Sven Začek on kui mitte tuntuim, siis ilmselt tunnustatuim Eesti loodusfotograaf – üks kolmest Eesti mehest, kelle pildid on ilmunud National Geographicus. Tema teekond fotograafina sai alguse 2000. aastate esimeses pooles, kui ta otsustas jahipüssi põõsasse visata ning käe hoopis fotokaamera järele sirutas. Kuidas see kõik täpsemalt käis ning kuidas sai väikelinna poisist staarfotograaf, kuuleme tema enda käest. Kõrvale vaatame valitud pilte kõigist neist sadadest tuhandetest, mis tema mälukaartidelt läbi on käinud. Tutvu Sveni töödega tema kodulehel!

Indrek Hunt. Foto: revolutsioon.ee

Õhtu edenedes võtab järje üle mees meie enda vallast – Indrek Hunt, kellel samuti oma lugu jutustada. Temagi on sel õhtul omas elemendis ja selleks on muusika. Meile ja meiega lauldes räägib ta meile, mis mees see Jaanipeebu Kitarrikooli asutaja ja hing õieti on.

Ilusa ilma korral veedame õhtu õues – Viitina külakeskuse taga järve ääres. Võta kaasa istumisalus ja riieta end ilmale vastavalt.

Tuleb üks õdus õhtu!

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Foto: linamuuseum.ee

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB

Konkurss “Kogukonna pärl 2014” ootab kandidaate

tunnusmeene_Kogukonna pärl 2013Konkurss „Kogukonna pärl” toimub liikumise Kodukant eestvedamisel juba kolmandat korda. 2014. aastal toetavad ettevõtmist EV Siseministeerium ja ajakiri National Geographic Eesti. Kandidaatide hulgast valitakse välja iga maakonna pärlipere, kellele annab tunnustuse oktoobrikuus toimuval sündmusel üle siseminister.

Liikumise Kodukant esindajate sõnul väärivad lisaks külavanematele ja külaseltside eestvedajatele tunnustamist ja esiletõstmist ka pered, kes üheskoos on oma aega, energiat ja loovust rakendanud maa- ja külaelu säilitamisel ning elavdamisel. Sageli tehakse seda mitme põlvkonnaga ühiselt – seda näitab eelmistel aastatel ettepanekutest laekunud info ning tunnustuse pälvinud perede lood.

Kogukonna pärli tunnustuse kandidaatideks oodatakse ettepanekuid perede kohta, kes arendavad elu maapiirkondades, sh väikelinnade kogukondades, väärtustades koostööd, olles heaks eeskujuks ning esindavad loodushoidlikku eluviisi. Loe lähemalt http://kylaelu.ee/.

Ankeete saab täita 10. augustini aadressil:
https://docs.google.com/forms/d/1-irajTwJibuEUpgdPoOjso1ge9IpHpBSVT7iWHeDApQ/viewform?c=0&w=1

Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant

National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

NGE_0814_coverAjakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum

Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i

Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Väega suurt saaki mõtsast timahava ei saa, a mõtsa tasus iks minnä: mõnikõrd vidä kah.

Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.

Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.

Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.

Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Foto: Rahvakultuuri Keskus
Foto: Rahvakultuuri Keskus
Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad

Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus toimus 30.-31. juulil Türi vallas. 30 meest ja 6 naist võistlesid kahe päeva jooksul kümnel spordialal. Kokkuvõttes võitis Jaanus Järveoja (Nõo) vaid 1 punktiga Järva-Jaani vallavanemat Arto Saart. Kolmanda koha üldarvestuses saavutas Meelis Karro (Elva).

Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).

Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa

Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja

Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284

Allikas: EMSL Jõud

Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.

Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.

26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul

Riidi, 8. põimukuu päiv

12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man

15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Rauno Põld, reporter

Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld
Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld

Poolteist aastat tagasi sündis Rakvere kodanikul Alina Klimoval soov lüüa Rakveres kaasa harrastusteatris. Aga sobiva teatri otsimisel selgus, et Rakveres polegi sellist truppi, kus näitlemist harrastavad kodanikud saaksid kaasa lüüa. Näitlemissoov oli aga Alinal suur ja ta otsustas luua ise trupi, kus esinemishimulised kodanikud saaksid kaasa lüüa.

Esimese asjana oli vaja leida lavastaja, mis õnnestus suurema vaevata, positsiooni sai endale Tiit Alte. Näitlejate proovide tegemise kohaks sai Rakvere kultuurimaja keldrisaal ning vajadusel muud kultuurimaja ruumid. Kuna teatris on siiski esmatähtsad näitlejad, siis nende leidmiseks pandi kuulutus Virumaa Teatajasse, mille peale tuli palju soovijaid.  Rakvere esimese harrastusteatri nimeks sai Ka Rak Ter teater (edaspidi lihtsuse mõttes Karakter).

Nüüdseks on Karakteri näitetrupp 21-liikmeline, kuhu kuuluvad 30-70 aastased erinevate elukutsetega harrastusnäitlejad, on nii ehitajaid, klienditeenindajaid, kui ka lihtsalt pensionäre. Näitetrupil on ka üks takistus: kuna inimesed töötavad ja teater on rohkem kui hobi, siis esinemisaegade kokkuviimine töögraafikuga on vahel üsna raske. “Proovidega polegi enam nii raske, sest traditsiooniliseks proovide tegemise päevaks on saanud pühapäev, mil inimesed on enamasti vabad, aga raske on just esinemispäevade sättimine, sest nädala sees näitlejad ju töötavad”, tunnistas Alte.

Karakteri meeskond käis alles hiljaaegu Kärdlas andmas etendust “Õnnistatud Hullumeelsus” ning paari nädala eest esietendus “Kokaiin”, kus näitles ainult kaks inimest: Alina Klimova ja Margus Christopher Kalda. Enne etenduse algust sai uuritud Karakter teatri loojalt Alinalt, mis motiveerib teda Karakter teatriga tegutsema. “Tegelen sellega, mis mulle meeldib. Kuna kooliaeg polnud selleks võimalust, siis teen seda nüüd. Lisaks on meil trupis toredad inimesed,” selgitas Alina peegli ees grimmi tehes.

Loe edasi: Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater