Laupäeval, 23. augustil kell 16 on Kumus võimalik kohtuda kirjanik Urmas Vadiga Nikolai Triigi ühe tuntuima töö „Juhan Liivi portree” juures ning arutleda Juhan Liivi isiku üle eilses ja tänases Eesti kultuuris. Pärast näituse külastust jätkub arutelu õdusas atmosfääris Kumu kohvikus peakoka Martti Koppeli loominguliste suupistete ja nendega sobivate Baron von Maydelli veinide seltsis.
Kuu: august 2014
Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus aastaist 2004-2014
FERROMENAALNE, Tallinna Linnagaleriis 22. augustist – 14. septembrini
Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala pühitseb tänavu oma üheksakümnendat olemasoluaastat. Selle sündmuse auks korraldatav valiknäitus viimase 10 aasta üliõpilasloomingust kannab nime Ferromenaalne ja esitleb rohkem kui seitmekümne tegija rohkem kui kahte ja pooltsada tööd.
Näituse Ferromenaalne on kujundanud sepise magistriõppe 2013. aastal lõpetanud Nils Hint.
Näitusega üheaegselt ilmub kogumik Metall 3 (koostaja Kadri Mälk, kujundaja Jaanus Samma).
Tallinna Linnagalerii
Europeana ja Rahvusraamatukogu kutsuvad üles täiendama virtuaalset Balti ketti
1989. aasta ajalooliste sündmuste jäädvustamiseks on Euroopa digitaalne raamatukogu avanud veebirakenduse, mille kaudu oodatakse inimesi jagama mälestusi, lugusid, fotosid, videoid jm
Virtuaalset Balti ketti saab täiendada siit, märkides kaardile oma asukoha Balti keti ajal ning lisades teksti-, pildi-, heli- või videofaile.
Nüüd näeb Europeana portaalist ka üle 100 dokumendi, mälestuseseme ja foto, mis toodi või tehti 2013. aasta augustis Rahvusraamatukogu ja Ajaloomuuseumi koostöös toimunud Europeana 1989 kogumispäevadel.
Europeana 1989 projektis osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari, kelle digitaalne panus on kättesaadav siin ning helisalvestised siin .
Europeana (europeana.eu) on üleeuroopaline digitaalne raamatukogu, mis alates 2008. aastast on enam kui 2200 organisatsiooni abiga teinud kättesaadavaks u. 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti, andes võimaluse otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit.
Eestist on Europeanasse panustanud kokku u. 70 000 objektiga Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum ja teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali “Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud ja palju muud.
Puudega inimesed valmistuvad pikettideks
Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad uuteks üle-Eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.
“Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,” ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. “Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.”
“Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?” küsis Sven Kõllamets. “Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?”
Sven Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. “Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb!” lausus Sven Kõllamets. “Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse? Need on ju avalikud teenused, mis pole kättesaadavad.”
17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest aga ühtegi ei ole siiani arvestatud. Loe edasi: Puudega inimesed valmistuvad pikettideks
Maaülikoolis alustab tegevust Lasteülikool
Septembrist alustab Eesti Maaülikoolis tegevust Lasteülikool, kuhu oodatakse õpilasi vanuses 12-18 eluaastat.
Lasteülikoolis saavad õpilased uusi teadmisi erinevatest maaülikooli uurimisvaldkondadest. Samuti jätkab tegevust menukas Pereülikool, kuhu on oodatud lapsed koos vanemate ja vanavanematega.
„Lasteülikooli tegevus toetab õpilaste mitmekülgset arengut – see loob võimalusi täiendavate teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks teadmistepõhises huvialaringis ning annab lisaks kooliteadmistele neile ka teaduspõhisemad kogemused,“ selgitas Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. „Lasteülikooli eesmärgiks on süvendada huvi erinevate maaülikooli uurimisvaldkondade vastu läbi praktilise kogemuse, võimaldades koolinoortel omandada tarkust ülikooli professori juhendamisel.“
Lasteülikoolis õppija saab valida nelja erineva suuna vahel, milles saab süvendatult teadmisi omandada. Lasteülikooli Lemmikloomakool toimub Tallinnas, õppetöö on seal nii eesti kui ka vene keeles ning seda viiakse läbi koostöös Tallinna Loomaaiaga. Tartus saavad õppurid võtta osa Tehnikakooli, Looduskooli ja Maamõõdukooli tegevustest. Õppetööd juhendavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud, õppepäevad toimuvad kaks korda kuus.
Lisaks Lasteülikoolile jätkub eelmistel aastatel menukaks kujunenud Pereülikooli tegevus, kuhu tullakse septembrist maini laupäeva hommikuti koos perega – lapsed koos vanemate ja vanavanematega – uusi teadmisi omandama. „Uuel õppeaastal räägitakse pereülikoolis taimedest ja loomadest, hügieenist ja toiduainete tehnoloogiast, vanadest loodususkumustest ja internetiajastust“, ütles Kikkas.
Lasteülikooli tegevust toetab SA Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Täpsem ajakava ja registreerimine: http://lasteylikool.emu.ee
SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni külastavad lapsed saavad hoitud Lastefondi telgis
Sel nädalavahetusel, 23. ja 24. augustil leiavad aset SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritused, kus on taas oma Mängumaa telgiga kohal SA TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlikud, et pakkuda lastele põnevat tegevust ja hoiuteenust.
Laupäeval, 23. augustil leiab Lastefondi telgi Narva mnt – Kruusamäe tn ristmikult, kus on mudilatel võimalik joonistada, meisterdada, mängida ja lihtsalt toredalt aega veeta. Lisaks on lapsi lõbustamas Vanemuise Kollased Kassid ja fondi maskott Mõmmik. Mängumaa telk on ühtlasi ka kohtumispaigaks kaotsi läinud laste ja nende vanemate vahel.
Pühapäeval, 24. augustil on Lastefondi Mängumaa üles seatud Tartu Seiklusparki (Narva mnt 126B), kus lisaks meelt lahutavatele tegevustele pakutakse lastele ka hoiuteenust. Lapsehoidu on oodatud kõik vähemalt 3-aastased lapsed. Selleks palutakse soovijatel oma lapsed eelregistreerida hiljemalt 22. augustiks e-posti teel: kart@lastefond.ee.
Peale selle, et Lastefondi vabatahtlikud tegelevad kõige pisematega, on 2014. aasta eesmärgiks koguda Klubi Tartu Maratoni spordisündmuste raames toetusi liigesehaigete laste ravivesivõimlemise rahastamiseks. Oma panuse saab igaüks anda Klubi Tartu Maratoni spordiüritustel Lastefondi annetuskastidesse või soetades heategevusliku Mõmmiku rinnamärgi.
Vormsil kuuleb iidse talharpa kõla
20.-24. augustini toimub Vormsi saarel Hiiu kandle festival, mille raames toimuvad kontserdid ning viiakse läbi neljapäevane laager hiiu kandle ehk talharpa mängijatele.
Vähestele tuntud hiiu kannel (Vormsil tuntud kui talharpa) on poogenpill, mille keeled on punutud hobuse sabajõhvidest. Talharpa mängimise traditsioonid ulatuvad Vormsil ja Lääne-Eesti rannikualadel sajandite taha, ent 20. sajandil need praktiliselt hääbusid. Suuresti tänu erinevate rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate tööle on hiiu kandle populaarsus viimase viieteist aasta jooksul kasvanud.
Hiiu kandle festivali korraldaja Marko Veissoni sõnul on suur osa traditsioonilisest hiiu kandle repertuaarist salvestatud Vormsi pillimeestelt ning Vormsil kokkusaamine on olulise sümboolse tähendusega. “Teisalt toob festival Vormsile hiiu kandle ja selle sugulaspillide (näiteks Karjala jouhikko) parimaid esitajaid ning aitab pilli saarel veelgi enam populariseerida,” lisas Veisson.
Festivali raames toimuvates õpitubades tegeldakse pillimängu tehnika arendamisega, hiiu kandle traditsioonilise repertuaari ning hiiu kandlele seatud muude pillilugude õppimisega. Õpitubadele lisaks toimuvad hiiu kannelt tutvustavad kontserdid, koosmängimised ja tantsuõhtu.
Täpsema info ja kava leiab siit.
Noorte Kotkaste lühifilmide konkurss kutsub osalema
Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad kuulutas välja lühifilmide konkursi “Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse!”. Konkurss kestab 30. septembrini.
Konkursi eesmärk on panna inimesi mõtlema, millisel moel saab tema kõige lihtsamal, kergemal ja just sellisel viisil nagu ta soovib, panustada riigikaitsesse.
Poole kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik Kaitseliidu liikmed. Teretulnud on filmiklipid ka organisatsiooni veel mittekuuluvatelt inimestelt.
Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad erinevates kategooriates. Lisaks saab filmimaterjali konkursi lõppedes näha Noorte Kotkaste veebilehel ja populaarsemates internetikeskkondades.
Täpsem info ja konkursi reeglid leiab siit.
Vähiravifond Kingitud Elu kogus Arvamusfestivalil ligi 2500 eurot annetusi
Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kogus läinud nädalal Paides Arvamusfestivalil annetusi. Kahe päevaga annetasid festivali külalised fondi ligi 2500 eurot, millest järgmine vähihaige saab elupikendava ravimi.
“Tänan eelkõige kõiki annetajaid, aga ka festivali korraldajaid eesotsas Kristi Liivaga, samuti vähiravifondi tublisid vabatahtlikke. Tänu teile saame mõnele eestimaalasele taas lisa elupäevi kinkida,” sõnas vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
“Rõõm oli festivalil tõdeda, et oleme fondi missiooniga aidata vähihaigeid end juba paljude südametesse kirjutanud. Inimesed elavad kaasa ning panustavad hea meelega. Samuti on Paides käinud Eesti mõtlejatel selge ootus, et riiklik ravisüsteem vajab ümberkorraldusi ja värskeid ideid, et olla jätkusuutlik ning arvestada paremini patsientide vajadustega. Ühtlasi tuleb tunnistada, et festivalilt oli raske leida prominenti, kellel puudub isiklik kokkupuude võitlusest vähiga,” rääkis Tänavsuu.
Vähiravifond pakkus annetajatele Arvamusfestivalil esmakordselt ka kaardimakse võimalust, mis võeti hästi vastu. “Saame vähihaigeid aidata ainult kogutud annetustest, mistõttu püüame olla uuenduslikud, et iga inimene saaks soovi korral oma panuse anda,” ütles fondi tegevjuht Kersti Ringmets.
Eelmisel nädala andis vähiravifondi nõukogu välja ka järjekordse toetuse. Sel korral sai fondist abi Lõuna-Eestist pärit 53-aastane kolme lapse isa, kes vajab neeruvähi raviks ravimit Sutent (sunitinib). Fond toetab pereisa esialgu 3800 euroga.
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.
Klaasikunstniku Ivo Lille isikunäitus avatud viimaseid päevi
Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut. Näitus on Vana-Võromaa Kultuurikojas ning jääb avatuks 29. augustini.
Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.
Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.
Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.
Viimastel nädalatel näitus avatud:
E-T 10.00- 16.00
K-P 10.00- 18.00
20.08 maja suletud
21.08 10.00- 19.00
Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele
22.-24. augustil peetakse Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek, mis keskendub tänavu teemale “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”. Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub osalema ja kaasa mõtlema kõiki huvilisi, kellele lähevad korda kestlik eluviis ning muutused haridusmaastikul.
Kokkutuleku üks korraldajaid, MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige Ele Koppel ütles, et sellesuvisel kogunemisel arutletakse eluliste näidete varal, mis on kogukondlikud koolid ja lasteaiad ning kuidas toetada läbi kogukondliku hariduse kestlikku mõtteviisi ja koostööväärtuste kasvamist lastes ja noortes. “Elu näitab, et meie praegune haridusmaastik vajab muutusi ja kes muu kui lapsevanemad ise saavad olla need muutuste ellukutsujad, soovides pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda,” rääkis Koppel.
Ele Koppeli sõnul on ühiskonnas ja haridusmaastikul märgata kohati lausa vastuolulisi arenguid. “Kui riiklikul tasandil soodustatakse Eestis praegu suurkoolide teket, soovivad paljud lapsevanemad ja õpetajad valida hoopis teistsugust koolitüüpi, kus oleks rohkem võimalusi märgata ja toetada lapse andeid ning soodustada loomulikku huvi maailma vastu,” lausus Koppel, lisades, et kogukondlikud koolid annavad selleks hea võimaluse. “Kogu ühiskonna arengu võti peitub senisest hoolivamas ja kestlikumas elukorralduses. Kogukonnakoolid ja lasteaiad suudavad pakkuda olulist lisaväärtust uue hooliva põlvkonna pealekasvamisel, arvestades nii hariduses kui elukorralduses laiemalt jätkusuutlikke sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja ka maailmavaatelisi aspekte.” Loe edasi: Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele
Tallinna Tehnikakõrgkool alustab rongijuhtide koolitusega
Tallinna Tehnikakõrgkool alustab oktoobris Elroni tellimusel rongijuhtide koolitusega, kõik edukalt lõpetajad saavad töökoha.”Sellest sügisest hakkab meile rongijuhte koolitama Tallinna Tehnikakõrgkool, ainus kool, mis Eestis raudteega seotud koolitust pakub,” ütles Elroni personalijuht Liia Rentik. “Liialdamata võib väita, et see on tänapäeva Eestis üks väheseid erialasid, kus edukale lõpetajale on töö sisuliselt garanteeritud.” Hetkel töötab Elronis 79 rongijuhti ning 6 rongijuhi õpilast, kuid tööd oleks pakkuda veel 10 rongijuhile.
“Kui kellelgi nüüd silmad särama lõid, siis juba 27. augustil algusega kell 10.00 korraldame koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga infopäeva, kus osalevad nii tulevased õpetajad kui ka Elron kui tööandja,” ütles Liia Rentik. “Avaldusi koos elulookirjeldustega ootab kool 5. septembrini.”
Rentiku sõnul vaatavad Elroni esindajad koos kooliga seejärel üle kandidaatide sooviavaldused ja CVd ning valitakse välja 10 potentsiaalset rongijuhti, kes peavad läbima tervisekontrolli. “Tervisekontrolli edukalt läbinutega sõlmibki Elron töö- ja koolituslepingud,” kirjeldas Rentik protsessi. “Peale teooriaõpinguid (u 2,5 kuud, 368 tundi) toimub praktika Elronis (16 nädalat, 640 tundi), mille eest makstakse juba ka töötasu.” Praktikale järgneb veel 40 h õppetööd ja vedurijuhtimise teooriaeksami sooritamine Maanteeametis, millele järgnevad eraldi väljaõpe ja sertifitseerimised Elronis. Praktikale järgneb veel 40 h õppetööd ja vedurijuhiloa väljastamiseks teooriaeksami sooritamine maanteeametis. Seejärel eraldi väljaõpe infrastruktuuri tundmiseks ning enne liinisõitude alustamist veel sertifitseerimised Elronis.
Koolitus toimub täiendkoolitusena päevaõppe vormis, koolitusprotsess lõpeb eeldatavalt 2015. aasta mais.
Täpsem ülevaade rongijuhtide koolitusest on Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleheküljel www.tktk.ee täienduskoolituste alt. Registreerimisvõimalus ja detailsem õppekava on samal koduleheküljel ülal alates 21. augustist 2014.
Vaata tasuta: Rannarootsi kultuuri tutvustav dokumentaalfilm Vormsi tantsib
Alates tänasest saab YouTube’i keskkonnas vaadata dokumentaalfilmi “Vormsi tantsib”. MTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud lühifilm jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.
Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. “Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,” lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht. “Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.”
Filmi tellijate ja tootjate sõnul tehti film avalikuks Vormsi saarel toimunud olavipäeva pidustuste raames. “Kauni Vormsi saare vastu tuntakse väga palju huvi ning dokumentaalfilm Vormsi tantsib annab saare pärandkultuurist hea ülevaate,” ütles Leht ja lisas, et film on saanud üle-Eesti väga positiivset tagasisidet.
Vaata dokumentaalfilmi siit:
Lastefond avab sügisel Tartu Raekoja platsi ääres heategevusliku poe
Selle nädala alguses, 11. augustil võitis SA TÜK Lastefond enampakkumise ruumide rentimiseks Tartus aadressil Raekoja plats 11, kus kavatsetakse eeloleval sügisel avada heategevuslik laste(asjade) pood.
Lastefondi jaoks tuli enampakkumine, mis kuulutati välja Tartu Linnavalitsuse poolt augusti alguses, väga õigel ajal, kuivõrd sobivaid ruume heategevusliku kaupluse jaoks on südalinnas otsitud juba aasta algusest. “Kahjuks ei olnud senised läbirääkimised ruumide osas vilja kandnud, mistõttu on meil eriti suur rõõm, et oleme nüüd oma pikaajalise idee teostamisele jälle sammu lähemale astunud,” sõnas fondi tegevjuht Sandra Liiv.
Lastefondi juht usub, et Raekoja platsis alates septembri algusest renditavad ruumid annavad fondile suurepärase võimaluse luua armas ja soe pood, kus annetatud asjade müügiga koguda raha haigete laste toetuseks.
Ruumide rendikulu plaanitakse katta sponsorlustuludest, mille tarbeks käivad hetkel läbirääkimised erinevate võimalike koostööpartneritega. “Kõik koostöö- ja sponsorlusettepanekud erinevatelt eraisikutelt ja ettevõtetelt on teretulnud,” ütleb Liiv.
Hetkel on kaupluse lõplik kontseptsioon veel väljatöötamisel, kuid kindlasti hakatakse seal müüma kasutatud lastetarbeid, rasedate rõivaid ning lastega seotud kirjandust. Kogu müüdav kaup kogutakse inimestelt annetustena ning läbib ka valikusõela – müüki mitteminevad esemed suunatakse edasisse ringlusse (abivajavad pered, lastekodud, käsitöölised jne). Kogu müügist saadav tulu läheb heategevuseks. Lisaks on plaanis renditavatele ruumidele leida teisigi heategevuslikke funktsioone, millest saab täpsemalt rääkida juba mõne aja pärast.
TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.
Viljandimaal saab alguse koostööhariduse õppeplaan
Sellest sügisest on Viljandimaal võimalik alustada koostööhariduse õppeplaani alusel õppimist 1.-5. klassi lastel. Mõte on kasvada tegutseva põhikooli juurde õppesuunaks, kus on klassis 14 last, keda klassiõpetaja saadab 9-nda klassini. Koolitunnid toimuvad nii Viljandi kesklinnas asuvates vanemate valitud ruumides kui ka linnalähedases maakoolis.
Kohtumisele kolmapäeval 20. augustil kell 16 Viljandis Vabaduse plats 6 on oodatud kõik huvilised ja eriti 1.-5. klassi õpilaste ja nooremate vanemad. Plaanis:
- tutvustame koostööharidust ja sügisese koolitee plaane,
- anname väikese ülevaate toimunust ja tulevikumõtetest,
- tutvume ruumidega ja kohtume õpetajatega.
Koostööhariduses segunevad teadmised lapse arengust, pärimuskultuurist ja loodusest, et liita omavahel tervikuks akadeemiline õppimine ja huviharidus ning linna- ja maaelu võimalused. Lapse arengu keskselt on omavahel seotud tervikuks nii aastaaegade rütm ja isetegemise oskused kui akadeemilised teadmised, kaasates õppeprotsessi erinevate elualade meistreid ja olles võimalikult palju looduses. Õppeplaan on nii õpetajatele kui lapsevanematele inspiratsiooniallikaks, kus aastaaegade rütmist lähtuv laste oskusi-huvisid-arenguvajadusi toetav õppeaasta ülesehitus põhineb elulisi oskusi arendaval nädala- ja päevakaval.
Küsimuste ja huvi korral kirjuta piret.anier@gmail.com või helista tel 510 8946.
Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE vastuvõtt toimub 26. augustini
26. augustini saab Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool EHTE-s kandideerida vabadele õppekohtadele. Õpilasi võetakse vastu kolmele põhisuuna õppekavale – reisikorraldusele, hotellimajandusele ja toitlustusteenuste korraldusele.Ain Hinsberg, EHTE kooli rektori kohusetäitja: “Sel aastal on EHTE rakenduskõrghariduse vastuvõtus osutunud kõige populaarsemateks reisikorralduse ja hotellimajanduse erialad. Hilistele soovijatele leidub aga ka neil õppekavadel veel vabu kohti. Kindlasti ootame täiendavaid sisseastujaid toitlustusteenuste korralduse päevasesse õppesse ja Hospitality Management Diploma inglisekeelsesse hotellimajanduse õppesse.”
Valides Hospitality Management Diploma hotellimajanduse eriala, on lõpetanutel võimalus ühe lisanduva aasta vältel omandada lisaks rakenduskõrghariduse diplomile rahvusvaheline bakalaureusekraad Bachlor of Hospitality Management Soome Haaga-Helia Rakenduskõrgkoolist. Nii on nelja aastaga võimalik saada kahe kõrgkooli diplomid.
Loe edasi: Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE vastuvõtt toimub 26. augustini
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus pikendab vastuvõttu 29. augustini
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) pikendab 29. augustini dokumentide vastuvõttu mitmetel erialadel. Seni on IVKHK-sse avaldused esitanud 445 tulevast õpilast.Põhikooli lõpetanule:
- Tisler – eesti keeles;
- Tarkvara ja andmebaaside haldus – eesti keeles;
- Kokk – eesti keeles;
- Juuksur – eesti keeles;
- Elektrik – vene keeles;
- Automaatik – vene keeles;
- Mäetööd – vene keeles;
- Laborant – vene keeles;
- Tarkvaraarendus – vene keeles.
Gümnaasiumi lõpetanule:
- Müügikonsultant – vene keeles;
- Korteriühistu juht – eesti keeles;
- Majandusarvestus – eesti keeles;
- Rätsepatöö – vene keeles.
“Otsustasime sisseastumisperioodi veidi pikendada, et anda võimalus ka nendele, kes pole jõudnud veel oma õppima hakkamise otsust langetada,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. “Suvi on olnud puhkamist soosiv ja edasi õppimise otsused on jäänud viimasele minutile,” täiendas Mets.
Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus pikendab vastuvõttu 29. augustini
Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid
Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:
16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus
Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.
Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.
Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.
Tuleval nädalal toimuvad Võru juubelipidused
Tuleval nädalal 230. juubelit tähistav Võru linn kavandab sel puhul suurejoonelisemaid linnapäevi kui varem. Väärtustades Võru juuri ja väge, tahetakse sünnipäevaüritusele lisada festivalihõngu ning kujundada sellest võrulaste üleilmne kokkutulek.
20.-23. augustini toimuvatele sünnipäevapidustustele oodatakse Võruga seotud inimesi kogu maailmast, samuti rohkearvuliselt külalisi. “Kuna tegemist on juubelipidustustega, siis on igati paslik nende raames teha algust ilusa traditsiooniga, et iga-aastased Võru linnapäevad kujuneksid ajapikku võrulaste üleilmseks kokkutulekuks,” selgitab linnapea Anti Allas. “Võru linn ootab sünnipäevale kõiki oma lapsi, kuid miks mitte ei võiks sellest kujuneda päris tagasitulek, sest Võrun om hää elädä,” rõhutab ta.
Kuna viimastel aastatel on Võru linna välisilme oluliselt atraktiivsemaks muutunud, ei ole vähimatki põhjust külalisi karta. Võro Instituudi ideekavandi – esimese üleilmse võrokeste kokkutulekuni tahetakse jõuda hiljemalt nelja aasta pärast, kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks.
Võru väge ning siinkandis sirgunud tegijaid lähemalt ja kaugelt saab näha juba tänavu. Nelja päeva jooksul pakutakse pidulistele arvukalt sündmusi, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, tants või kunst.
Eesti rõhutas Brüsselis vajadust EL ühiste meetmete järgi
Eile, 14. augustil 2014 Brüsselis toimunud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel rõhutasid Eesti esindajad vajadust rakendada kiiremas korras Euroopa Liidu ühiseid turukorralduslikke kriisiabi meetmeteid.”Praeguse olukorra lahendused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast – probleem on meil ühine ja oluline osa abinõudest peaks tulema EL tasandilt,” ütles Eesti sõnavõtus kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak. “Riiklikud meetmed on toeks, aga peaksime vältima kontrollimatut riigiabi maksmise võidujooksu liikmesriikide vahel.”
Istungil lubati esimesi abimeetmeid puu- ja köögivilja sektorile, kus on Euroopa Liidule suurim mõju. Piimasektorit puudutavad sanktsioonid enim Soomes, Lätis, Leedus, Eestis, Hollandis ja Taanis. Piimasektori abimeetmete osas selgub täpsem info lähinädalail. “Euroopa Komisjon rõhutas, et soovib oma ettepanekutes tugineda põhjalikule analüüsile,” sõnas Nõlvak.
Eestit esindasid komitee istungil kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ning Erkki Miller põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes.
Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.
8. augustil liitus Eesti Austria ettepanekuga kutsuda kokku erakorraline EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung. 12. augustil toimus Põllumajandusministeeriumis kohtumine toidusektori esindajatega, kus arutati Euroopa Liidu, Eesti riigi ja ettevõtjate endi võimalusi sanktsioonidega toimetulekuks ja ekspordi ümberkorraldamiseks.
Homme toimub teist korda Seto Külävüü kostipäiv ehk kohvikutepäev Setomaal
Homme, 16. augustil kell 12 avatakse Setomaa ühepäevakohvikud teist korda, seekord tegutseb u 100 km marsruudil Lüübnitsast Luhamaani kaksteist kohvikut. Võrreldes teiste Eesti kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et taluhoovides ja külataredes tutvustatakse eelkõige kohalikku toitu kohalikest saadustest.Seto köök on eripärane ja see paistab silma ka kohvikutest – on kalakohvik, toimub sõira õpituba, kukeseened on au sees. Kohalikud maitsed omakorda tekivad siinsetest saadustest – need tulevad kohvikutesse kohalike talunike aedadest, metsast ja järvest.2015. aastal saab Obinitsast soome-ugri rahvaste kultuuripealinn. Selle hõngu saab Obinitsa kostipäeva kohvikutes juba kogeda. Muusikakohvikus ObiNizza tervitab kohalik Mokornulga leelokoor rahvast kultuuripealinna tiitli saamise puhul. Kohvikus Hõimu Hõlahusõq on terve päeva ametis karjala ja udmurdi kokad, ka külalised saavad perepetse ja karjala piirakuid valmistada.
Ürituse ühe korralda, MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on tegemist kohalikku kogukonda liitva üritusega: “Kostipäiv on pidupäev kogu Setomaa jaoks – elevil on nii kohvikute tegijad, kauba tarnijad kui ka kohalikud külastajad. Seda elevust ja ühist hingamist on õhus tunda.”
Kostipäeva kaksteist kohvikut on: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsas), Küläteatri tarõ (Karisillal), Kopanka kohvik (Velna külas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Nedsaja metsa- ja külakohvik (Nedsaja külas), Kolme sõsara hõrgutised (Tuderna külas), Hõimu hõlahusõq (Obinitsas), ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Kirriv pini (Tsiistre Linamuuseumis), Cafe Leima (Leimani külas), Keelele ja meelele (Määsi külas). Kohvikute asukohad!
2013.a tunnustati MTÜ Setomaa Turismi auhinnaga “EHE Setomaa” kostipäeva ellukutsumise ja korralduse eest. Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Uuri kostipäeva kohta lähemalt!
Kostipäeva trükis on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kõikides kostipäeval kohvikutes.
Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani.
Foto toidust Kopanka kohvikus (foto: Jane Vabarna).
Seakatku puudutav teave koondati ühele veebilehele
Alates tänasest on sigade Aafrika katku puudutav teave leitav veebilehelt www.seakatk.ee, mis koondab olulisema info ohtliku loomataudi ja selle vältimise võimaluste kohta.“Sigade Aafrika katk on väga ohtlik ja nakkav taud, mis võib puhkemisel põhjustada seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju. Samas on meist igaühel võimalik aidata kaasa, et vähendada selle Eestisse levimise tõenäosust,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Seepärast koondasime veebilehele olulisemad soovitused nii seakasvatajatele, jahimeestele kui ka näiteks seenelistele ja marjulistele. Kindlasti tuleks nende materjalidega enne metsaminekut tutvuda.”Veebilehele on koondatud teave sigade Aafrika katku, selle leviku, kehtestatud piirangute ja ennetavate tauditõrjemeetmete kohta. Samuti on veebilehel piirkondlike veterinaarkeskuste kontaktid ja valik korduma kippuvaid küsimusi seakatku kohta.Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750 ning edastada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu.
Veebileht valmis Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusministeeriumi koostöös. Lätis, Leedus ja Poolas on viimastel kuudel diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Sigade katk inimestele ohtu ei kujuta.
Otepääl peetakse taasiseseisvumispäeval näidislahingut
Kolmapäeval, 20. augustil tähistatakse Eesti Taasiseseisvumispäeva Otepääl perepäevaga, kus saab näha näidislahingut.
Taasiseseivumispäeva perepäev viiakse läbi Otepää kiriku juures ning Linnamäe orus kell 13.00-16.00. Kavas on Kaitseliidu relvanäitus, Päästeameti ja Politsei ning Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine. Otepää naiskodukaitsjad pakuvad kõigile sõdurisuppi. Taasiseseisvumispäeval lööb kaasa ka Eesti Õdede Liit. Tartu Ülikooli Kliinikumi taaselustamise töörühma juht, õde Marina Beljaev, õpetab inimestele tegutsemist äkksurma puhul. Kliinikumi erakorralise meditsiini õde ja Eesti Punase risti esmaabiõpetaja Kaire Tsäro annab nõu, kuidas toimetada kodus juhtuvate traumade korral.
Andrus Sumberg, Kaitseliidu Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii tankitõrje rühma vanem sõnas, et näidislahingu eesmärk on tutvustada kaitselahingut. “Kaitselahingu üks osa on varitsuslahing, mida tahame demonstreerida. Kasutame erinevat relvastust – automaate AK-4, kuulipildujat KSP-58, vintpüssi SKY,” selgitas Andrus Sumberg. “Käiku lähevad erinevad imitatsioonivahendid – suits, paukpadrunid. Lisaks sellele kasutame lahingus erinevaid sõidukeid.” Näidislahingu viivad läbi Otepää kaitseliitlased.
Perepäeva lõpetab kell 16.00 Otepää kirikus Gourmet Duo kontsert. Gourmet Duos musitseerivad koos Yvetta Uustalu ja Tõnis Tüür, kes on esinenud edukalt nii Moskva Rahvusvahelisel Vokaaljazzifestivalil kui ka Jazzkaarel. “Olen Yvettat ja Tõnist palju aastaid tundnud ja kuulanud, nad on leidnud suurepärase valiku heast muusikast, mida esitada,” rääkis kontserdi korraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Taasiseseisvumispäeval sobib alati kuulata Eesti autorite loomingut, kava sisaldab loomingut ka teiste maade autoreilt.”ourmet Duo on koosseis, mis tekkis 2010.
Kõik perepäeva üritused on tasuta. Perepäeva korraldavad: Valgamaa Kaitseliidu Malev, Valgamaa Päästeosakonna Otepää komando, Naiskodukaitse Otepää jaoskond, Eesti Õdede Liit, Politsei, Otepää Kultuurikeskus, Otepää Vallavalitsus.
Täna algav Ökofestival toob rohemeelsed Põlvamaale
15.-17. augustil 2014 toimub Põlvamaal IX Ökofestival “Rohelisem elu”, mis koondab loodusesõpru, taaskasutusfänne ja traditsioonilise eluviisi pooldajaid.
Festivali raames toimuvad mitmed retked ja õpitoad, mis tutvustavad Põlvamaa metsade elusloodust – sipelgaid, nahkhiiri ja jäälindu ning Taevaskoja metsarikkust. Festivali avapäeval toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.
Tervitatav algatus on tulnud Põlvamaa ettevõtjatelt, kes festivali raames avavad esmakordselt külastajatele oma uksed. Nii on huvilistel võimalus tutvuda mitmete Põlvamaa ettevõtluse lipulaevade tegemiste ja toimetamistega, näiteks Arke, Lõuna Pagarid, Suwem, Räpina Paberivabrik, Tere jt.
Ökofestival hoiab au sees traditsioonilist eluviisi, ehituskunsti ja käsitöövõtteid, sestap on huvilised oodatud palkmaja taastamise õpituppa Kikkaharjal ja Mooste mõisa, kus reedest pühapäevani keedetakse tõrva ning laupäeval toimub taaskasutuse teemaline päev kirbuturu, lõngavärvimise, pillivalmistamise ja mitmete teiste töötubadega, kus vanadele asjadele antakse uus elu. Tutvuda saab savitelliste ja looduslike viimistlusvahenditega.
Ökofestivali traditsiooniline Perepäev toimub pühapäeval, 17. augustil Põlva Talurahvamuuseumis, Karilatsis 10:00-16:00. Laadalt saab osta ja uudistada peamiselt omamaist toodangut: toiduaineid, aiasaaduseid, käsitööesemeid, tarbekaupu, looduskosmeetikat jm. Avatud on mitmed toidukohad ja festivalil pakutakse kohalikku, värsket ja traditsioonilist toitu: kohapeal valmistatud pirukaid, taimetoitu, seto traditsioonilisi roogasid, kalasuppi, pajaroogasid, puude peal küpsetatud liha, smuutisid, kama, kitsejuustu, kanepikooki jm – elamus toidust on garanteeritud.
Nõuandeid ja nippe jagatakse külalistele mitmetes õpitubades – kuidas valmistada võid ja jäätist, roigastest mööblit, räätsasid looduses liikumiseks jne. Kohal on mitmed keskkonnateemadega tegelevad organisatsioonid tegevustelkidega, kus osaleda saavad ka pere kõige pisemad. Meeleolu loovad Toomas Ojasaare lõõtsamäng ja ansambel Moisekatziq.
Festivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.
Kanepi vald kutsub I Kooraste rahvatriatlonile
Kooraste Külaselts, Kanepi Vallavalitsus ja Meie Liigume kutsuvad osalema kolmapäeval, 20. augustil 2014 toimuvale I Kooraste rahvatriatlonile!
Esmakordselt Koorastes toimuvale spordiüritusele on oodatud osalema kõik need, kes peavad lugu sportimisest, tervislikest ning aktiivsetest eluviisidest.
Osalema on oodatud nii üksikvõistlejad kui ka võistkonnad, kuhu võib kuuluda 2-3 liiget.
Kooraste rahvatriatloni triatlonikeskus on avatud registreerujatele alates kell 11.00 Kooraste Suurjärve ääres (RMK puhkekoht).
Võistluse ujumisdistantsid toimuvad Kooraste Suurjärves, rattasõidud ja jooksud ümbruskonna kruusateedel.
Võistluse I start antakse kell 12.00 noortele, kellel tuleb läbida ujudes 150 meetrit, rattaga sõites 4 km ja joostes 1 km.
Kell 13.00 stardivad harrastajad ja võistkonnad, kes läbivad ujudes 300 meetrit, rattaga sõites 8 km ja joostes 2 km.
I Kooraste rahvatriatlonil osalemine on kõigile tasuta!
Võistluse juhend! Sealsamas saab ennast ka Kooraste rahvatriatlonile eelregistreerida!
I Kooraste rahvatriatloni läbiviimist toetavad Kanepi Vallavalitsus, Põlvamaa Spordiliit ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.