august 2013 Archives

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female — Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks. Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel 5770 2475.

Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel — Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

15. Põlvamaa malevasuvi lõppes kokkutulekuga Saarjärvel

15. Põlvamaa malevasuve lõpetamine toimus 6. – 7. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 61 malevlast 7 rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Selle aasta Põlvamaa Õpilasmalev oli mitmes mõttes eriline. Täitus ju Põlvamaal 15. malevasuvi ning Põlvamaa Õpilasmalev on saanud endale uued eestvedajad.

malev2013 — Põlvamaa Õpilasmaleva kokkutulek Saarjärvel. Foto: erakogu

Tänavuse kokkutuleku programm oli mitmekülgne. Avamispäeval oli malevlasi tervitama tulnud Põlva maavanem Ulla Preeden ning Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Malevlased võtsid mõõtu erinevates spordimängudes, toimusid rühmade tutvustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevlastel oli võimalus oma malevasuve muljeid ja kogemusi teistega jagada ka läbi etluskava, mille üldteemaks oli “Malevabook” ehk like´de ja jagamised malevaelust ning kokkutulekult ei puudunud ka tants ja trall. Ka ilmataat õnnistas malevlasi päikeseliste päevadega.

Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid PÕLVA VALD, AHJA JA LAHEDA. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 13.-15. augustil Barto Puhkemajas Lääne – Virumaal esindab Põlvamaad Põlva valla rühm.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 10 rühmas 170 malevlast. Komandöri Rainar Raudsepa sõnul jäi ta tänavuse Põlvamaa Õpilasmalevaga üsna rahule. “Esimene aasta on kindlasti sisseelamise aasta ning õppida on nii mõndagi.” Raudsepp andis valmisoleku jätkata Põlvamaa õpilasmaleva traditsiooni eestvedamist ka järgmisel aastal ning ettevalmistused selleks algavad juba sügisel.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 7-26 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Malevatraditsioon, mida praeguseks juba vanaema-vanaisa staatusesse jõudnud põlvkond helge noorusmälestusena hinges kannab, taasloodi Põlvamaal 1999. aastal. Tookord kandis Põlvamaa Lastekaitse Ühingu poolt uuele elule äratatud suvine töökorraldus nimetust “Huvi- ja puhkelaager Põlva linna teismelistele tüdrukutele”. Selles osalenud 20 noort andsid omapoolse panuse linna heakorra- ja värvimistöödel. Alates 2002. aastast tegutseti juba Põlvamaa Õpilasmaleva nime all.

Põlvamaa Õpilasmaleva korraldajad tänavad toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Põlvamaa Omavalitsuste Liitu, Eesti Noorsootöö Keskust ning malevarühmade kohalikke omavalitsusi (Ahja, Laheda, Veriora, Värska, Kõlleste, Kanepi, Räpina, Vastse-Kuuste ja Põlva valda).

Lisainfo: Rainar Raudsepp, tel 5388 2209, e-post rainar.raudsepp@gmail.com

Väliseminar Sänna Kultuurimõisas

Kolmapäeval, 21. augustil toimub Sänna kultuurimõisas väliseminar, kus tutvutakse permakultuuri.

Buss Sänna väljub Räpina haldushoone eest parklast kell 15.00.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised oodatud!

Eelregistreerumine kuni 16. augustini mari.kala@keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565

Väliseminari korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Filmipäev Sänna Kultuurimõisas

Esmaspäeval, 19. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas FILMIPÄEV koostöös Kinobussiga.

Filmipäeva kava:

14.00 Multifilm “Mina, supervaras 2” (eesti keeles)

Pilet 2 eurot

16.00 Animatsiooni töötuba lastele

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused. Töötuba on tasuta ning seda juhendab Kaili Lehtemaa.

16.00 Eriefektide töötuba suurematele

Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest kuni Matrixi nippideni välja. Töötuba juhendab Andrew Bond.

21.30 Vabaõhukino “Päevade vaht” (eestikeelsete subtiitritega)

Filmi režissöör: Michel Gondry

Filmi lühitutvustus: Colin elab väga mõnusat elu: ta on rikas, ta armastab koka Nicolas’ valmistatud roogi, klaverokteili (tuletis klaverist ja kokteilist, Viani leiutatud sõna) ja oma sõpra Chicki. Ühel päeval, kui ta Chickiga lõunat sööb, teatab sõber talle, et on tutvunud Alise’iga, tüdrukuga, kelle kireks on samuti kirjanik Jean-Sol Partre (anagramm Jean-Paul Sartre’ist, kes oli filmi aluseks olnud romaani autori Boris Viani sõber). Peol, kuhu Chick teda kutsus, kohtub Colin Chloéga. Nad armuvad ja abielluvad, kuid Chloé jääb mesinädalatel haigeks. Ajapikku Chloé seisund halveneb. Ka Chicki ja Alise’i suhe läheb hapuks.

Romantiliste filmide kuningaks tituleeritud Michel Gondry (“Roheline Vapsik”, “Uneteadus”, “Karge meele igavene sära”) uues, lavastaja sürrealistlikule stiilile truuks jäävas armastusloos mängivad peaosi kaks kaasaja prantsuse kinopubliku lemmikut Audrey Tautou (“Amelie”, “Thérèse Desqueyroux”, “Coco enne Chaneli”) ja Romain Duris (“Südametemurdja”, “Pariis”).

Vabaõhukino pilet on 3 EUR.

Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Vaimustav keskaeg Padise kloostris 17.-18. augustil

17. ja 18. augustil peetakse Padise kloostris keskaja festivali, mille juurde kuulub ajastukohane kultuuriprogramm, eheda käsitöö laat ning näitused.

Mõlemal päeval kell 16 mängitakse etendust “ALTARI ALL: 1343”. Autor: Loone Ots. Lavastaja: Erki Aule. Kunstnik: Inna Fleisher
Osades: Bert Raudsep, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Hellar Bergmann, Liina Leinberg. Piletid müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Programmis veel:

– Ekskursioonid ja vestlused kloostris: arheoloogid Villu Kadakas ja Ain Mäesalu, vanamuusika õpetaja-pillimeister Tõnu Sepp

– Muusika: Rondellus, Olde Hansa Musicus (Polina Tšerkassova ja Dana Karjatse)
– Varahommikune palverännak koos Einar Laignaga Padiselt päikesetõusuks Madise kirikusse. Eelregistreerimine: tel. 5202 986, Tiina Tamm.
– Kontsert-jumalateenistus kloostrikirikus: Kuldjala Lauluselts. Teenib õp Annika Laats
– Näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”
– Meistritoad: vitraaž, savi, toiduretseptid (toidublogija Ülle Jukk ja Mercedes Merimaa “väega toidud”, sh stressiküpsised)
– Keskaja turg: suitsuliha, kala, küpsetised, maitsepähklid, mesi, mõdu, kodune jäätis ja muud hõrgutised; lõng, siid, tikandid,
keraamika ja portselan, puidust ja sepatooted, naturaalsed käsitsi valmistatud kehahooldustooted jm.
– Ludo mõttemängud, tuleskulptuurid öös ja palju muud
– Telkimisvõimalus, laste mänguplats

Täpne programm ja värske info: https://www.facebook.com/PuhaBernardiPaevad2013

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Praeguseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui viis korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

“Tulundusühistu Eesti Mahe lõid 10 aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,” ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. “Praeguseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.”

“Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,” ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik . “Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.”

“TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,” rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (mh müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Ida-Virumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Ida-Virumaal esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda Vaivara vallast Sõtke külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare on koos lastega aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader-programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala, mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist.

Täna on Vana-Võromaa kultuurikojas Ungari kultuuriõhtu

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn. 11, Võru) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas tutvustatakse erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Vastatakse küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.

Tasu: 5 €. Osalemisest palutakse teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Selle aasta Võtikvere raamatuküla päeval 17. augustil (algus kell 12) on aeg oma vaimsed maastikud üle vaadata. Nii on mitmed autorid käsitlenud oma teoste kaudu minevikupärandi mustreid meie tänapäevastes arusaamades. Koos kirjanikega lahkavad neid mustreid Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar.

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto Imbi Paju — Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto: Imbi Paju

Vooremaal üles kasvanud kirjanik Kätlin Kaldmaa uurib ajaloo, looduse ja tõekspidamiste mõju inimesele oma romaanis ”Islandil ei ole liblikaid” ja mõtiskluste raamatus ”Ônn on otsuse küsimus”, kus ta annab nõu sümboolselt kõikide ”tütardele”. Kristiina Ehini ”Paleontoloogi päevaraamat” on nagu psühhoanalüüs, mis juhib inimesi läbi kivide ja kändude õnne kogemuse juurde. Tal on toeks tema ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel. Koos rahvamuusik Kairi Leivoga paneb Kristiina eestlaste loo laulu.

Kadri Hinrikuse lasteraamat “Et haldjad sind hoiaksid” räägib loo kaksikutest, kelle ema on surnud: kuidas siis saada hakkama? Olavi Ruitlane süveneb veel kord oma teostesse ”Kroonu” ja ”Naised” ja näitab, kuhu viib mehe sugupoolte võõrandumine ja Nõukogude Liidu avarused. Mikk Sarv on koondanud oma raamatusse ”Sõna jõud” tarkuse, mida me vajame igapäevaseks suhtlemiseks, ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste viib lugeja oma raamatuga allikate juurde – meie mütoloogilisse identiteeti.

Loe edasi: Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine jõuab lõpule

Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.

Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.

Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad seminarile “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”. Seminar keskendub toidu ja keskkonna vahelistele seostele: selgitatakse toidutootmise keskkonnamõju, tutvustatakse projekti jooksul loodud õppematerjale, veebirakendusi ja näitust.

Seminar toimub neljapäeval, 29. augustil Tartus teaduskeskuse AHHAA konverentsisaalis Lektoorium (Sadama 1). Seminarile saab registreerida kuni esmaspäeva, 26. augustini vormi /goo.gl/K43UL5/ kaudu. Seminar on osalejatele tasuta.

Seminari päevakava

10.30 Tervituskohv

11.00 Sissejuhatus – Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

11.15 Ettekanne “Mis on toote olelusring?” – Siret Talve (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

12.00 Ettekanne “Eesti inimeste teadlikkus toidutootmisega kaasnevatest keskkonnamõjudest” – Liisi Vassar (Eesti Maaülikool)

Loe edasi: Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Sel nädalavahetusel on Setomaal kohvikutepäev ehk Seto Külävüü kostipäiv

17. augustil kell 12 avatakse 10 kohvikus Lüübnitsast Tsiistreni Seto Külävüü kostipäiv. Võrreldes teiste kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et kohvikud on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.

Iga kohviku roogade seas on midagi ainuomast seto köögile – kala, sõir, erinevad piirakud. Kohalikud maitsed omakorda tekivad Setomaa saadustest – need tulevad kohvikutesse oma või naabrite aiast, metsast ja järvest.

Iga kohvik teeb päeva huvitavaks omamoodi: saab leelotada ja teha sõira, orienteeruda ja meisterdada. Mitmel pool toimub kontserte, Lüübnitsas pakuvad silmailu sibulavanikud. Tegevust jätkub mitmele maitsele.

Samal ajal toidunaudingutega kutsutakse seltskondi üles osa võtma fotojahist. Kõigi nende seas, kes saadavad pilte vähemalt kolmest kohvikust, loosime välja auhinnad ja ka žürii valib parimad. Pilte ootame aadressile kostipaiv@setomaa.ee.

Kostipäeva 10 kohvikut on: Lämmijärve Kalapala (Lüübnitsas), Parvepoiste kohvik (Värskas), orienteerumiskohvik Kolm Taset (Värskas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Hõimu Hõlahusõq (Obinitsas), galeriikohvik ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Üllatused tädi Roosi juures (Meremäel), Taevalikud paabad (Kalatsova külas), Linamuuseumi kolme supi köök (Tsiistre külas).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=29

Kostipäeva trükis koos kohvikute asukohtade kaardiga on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, Värska ja Obinitsa turismiinfopunktis. Kostipäeval jagavad seda trükist ka 10 kohvikut.

Rõuge kirbuturule oodatakse kõiki kauplema ja tutvustatakse uut kogukonna telki

17. augustil toimub Rõuges kirbuturg, kus esitletakse ka MTÜ Rõuge Kooli eestvõttel projektirahaga soetatud telki.

Positiivse otsuse tulemusena laekus MTÜ Rõuge Kool arvele summa, mille eest osteti suur telk. Raha taotlemiseks kirjutasid MTÜ liikmed projekti “Kogukonna telk”. Projekti rahastas kohaliku omaalgatuse programm.

Telk on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes plaanivad korraldada erinevaid üritusi, mis täidavad MTÜ Rõuge Kool põhikirjalisi eesmärke. MTÜ liikmed on kindlad, et telk leiab kooli ja kogukonna poolt aktiivset ja tulemuslikku kasutust.

Esimene võimalus telki uudistada leiab aset 17. augustil kell 10 Rõuges rahvamaja esisel platsil toimuval lastekaupade kirbuturul, kuhu oodatakse kauplema kõiki huvilisi lähedalt ja kaugelt. Tule müü oma lastele väikseks jäänud korralikke riideid-jalanõusid ja muid seismajäänud lastekaupu (hällid, söömislauad-toolid jms) soodsalt neile, kel seda hädasti vaja on. Kindlasti tule müü ära ka kodus seisma jäänud lõbus meelelahutuskaup: olgu see siis lauamäng, spordivahend, mõni hea raamat vms. Müüjatele vanusepiirangut ei ole.

Kirbuturgu korraldavad Rõuge põhikooli hoolekogu ja MTÜ Rõuge Kool. Lisainfot saab telefonil 5381 7810.

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Tänaseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui 5 korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

„Tulundusühistu Eesti Mahe lõid kümme aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,“ ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. „Tänaseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.“

„Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,“ ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik. „Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.“

„TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,“ rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Allikas: TÜ Eesti Mahe

Jõgeva vald peab 146. sünnipäevapidu laupäeval Kuremaal

Fotomeenutus Jõgeva valla 145. aastapäeva tähistamisest Kuremaal. Foto: erakogu

Sel laupäeval, 17. augustil Kuremaal keskpäevast hilisõhtuni kestvatel Jõgeva valla 146. aastapäeva pidustustel “Nooruslik Jõgeva vald 146“ pakutakse erineva vanuse ja huvidega inimestele mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi ning tuttavaks on võimalik saada paikkonna erinevate tegevusvaldkondadega. Lossi pargis toimuvat sündmust korraldavad MTÜ Marlau ja Jõgeva vallavalitsus kohalike ettevõtjate ja eraisikute kaasabil ja toetusel.

MTÜ Marlau juhatuse liige ja „Nooruslik Jõgeva vald 146“ projektijuht Triinu Palmiste rääkis, et aastapäevapeo teemaks valiti “Nooruslik Jõgeva vald” põhjusel, et omavalitsuspiirkonnas on elujõulised lasteaiad ja koolid. Noortele on mitmeid võimalusi pakutud noortekeskuste ja erinevate huviringide näol. Nooruslikku elutahet jätkub erinevatel elualadel.

“Kuremaal võib ringi vaadata kohalikus avatud noortekskuses ning ootame külla ka teisi noortekeskuseid ja noortele suunatud organisatsioone lähemalt ja kaugemalt,” ütles MTÜ-sse Marlau kuuluv ettevõtaja Andrus Sibul. “Poistele ja tüdrukutele on mängimiseks eraldi lasteala, kus on ka batuut, millel hüppamine tasuta. Laadale “Looduslik ja naturaalne” ootame ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja eraisikud eestimaiseid aia-ja põllusaadusi, käsitööd ja muudki kohalikku kaupa müüma. Välismaisele kraamile ja masstoodangule jäävad aga laadaväravad suletuks.” Sibul lisas, et kauplejatele Jõgeva vallast on plats laadal tasuta ja registreerida saab selle nädala neljapäevani.

Loe edasi: Jõgeva vald peab 146. sünnipäevapidu laupäeval Kuremaal

Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht

Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud "külade puu". Foto: Jaan Lukas — Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud “külade puu”. Foto: Jaan Lukas

9. augustil kuulutati Saaremaal Mändjalas toimuval Eesti Külade X Maapäeval “Aastaring külas” Eestimaa Aasta Külaks 2013 Jõgevamaal Põltsamaa vallas paiknev Lustivere külade piirkond.

Eestimaa Aasta Küla valimise komisjoni esimees Ene Ergma teatas pidulikult Lustivere külade piirkonna tunnustamisest aunimetusega Eestimaa Aasta Küla 2013. Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Volmer märkis, et Lustivere kandile on omane silmapaistev koostöö keskuse Lustivere ja ümberkaudsete külade Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme ja Kaliküla vahel. “See tagab tugeva elujõu kogu paikkonnale. Kui selgus nominendiks saamine, korraldas Lustivere Külaselts eesotsas Riina Paluojaga kodupaiga atraktiivse ja huvitava esitluse, kus vaatasime slaidiprogrammi, tegime jalutuskäigu Lustiveres ja sõitsime ringi piirkonna külades,” lisas ta.

“Mul oli hea meel Lustivere külade presentatsioonil osaleda ja seda ka mõnede omapoolsete soovitustega täiendada,” ütles Kodukant Jõgevamaa juhatuse liige Pille Tutt, kes oli ka üks esimesi, kes õnnitles ja kallistas Riina Paluojat Lustiveresse jõudnud tunnustuse puhul.

“Aasta Küla aunimetuse jõudmine kodukanti on meie vallale üks viimase aja paremaid uudiseid,” lausus Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Lustivere ja ümbruses on korrastatud haljasalad, hoonete ja kodude ümbrused ning seal on palju muudki välist ilu. Siinne sisemine ilu väljendub aga kohaliku rahva töökuses, pealehakkamises ja enesetäiendamishimus. Nii on lustiverelased ja selle naaberkülade elanikud omandanud erinevaid kästitööoskusi ja õppinud sugupuud uurima. Peetud on külade vahelisi võrkpallivõistlusi ja ka kultuurisündmus “Tantsuga külast külasse”,” lisas omavalitsusjuht.

“Jõgevamaa külaliikumises on mitmeid pärle, millest üks säravamaid on väärika tunnustuse pälvinud Lustivere. Riina Paluoja, kes on erialalt õpetaja Lustivere põhikoolis, on kaasanud külaliikumisse ka rohkesti noori,” märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Loe edasi: Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.

Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.

Programm
Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp
Loe edasi: Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Plaani karjamõisas õpitakse päikesekella valmistama

Plaani Karjamõis Võrumaal kutsub koolitus-õpituppa “Kuidas rajada päikesekella”, mis toimub 10.-11. augustil 2013 Plaani Karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Koolitust viib läbi Kalev Koppel Triskelion OÜ-st. Mõlemal algab koolitus kell 12.00 ja kestab ca neli tundi. Võimalus osaleda ka vaid ühelpäeval.

Koolitus-õpitoa jooksul peale teoreetilise osa omandamist luuakse praktikana ühiselt päikesekella näidis. Koolitus-õpitoa lõppedes on kõik osalejad omandanud oskused ja põhimõtted päikesekella rajamiseks oma kodude juurde.

Laupäev, 10. august –Teooria ja praktiline osa kell 12.00-16.00

· Päikesekellade ajaloost, päikesekellade erinevatest tüüpidest, päikesekelladest Eestis ja teistest kuulsamatest kelladest.
· Päikesekella töö põhimõte, kella projekteerimine, kasutatav tarkvara.
· Näidis prototüübi ehitamine koduste vahenditega
· Lihtsad juhtnöörid kuidas kodus oma päikesekell püstitada
· Tutvumine objektiga ja selle asukohaga
· Arvutuste tegemine ja projektiga tutvumine

Pühapäev, 11. august – Praktiline osa kell 12.00-16.00

· Tõelise põhjasuuna määramine päikese varju ja ajatabelite järgi
· Kella tunnipostide ja kuupäevade skaala maastikule maha märkimine
· Kella testimine
· Kella ehitamine – postide ja skaala paigaldamine
· Koolitus-õpitoa lõpetamine

Koolitust korraldab MTÜ Plaani Mõis. Info ja registreerimine kuni neljapäevani 9. augustini: tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com. Koolitus-õpituba toetab Leader-programm.

Allikas: MTÜ Plaani Mõis

Pühajärve rannapark tehakse korda

Pühajärve rannapark. Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsus esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele projektitaotluse, mille tulemusena on Pühajärve rannaparki tellitud dendroloogiline hinnang, heakorrastusprojekt ja hoolduskava. Riigihanke tulemusena teostab neid töid Kiirprojektid OÜ.

Kiirprojektid OÜ maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et hetkel saab pargis näha rohelisega märgituid puid, mille tüve diameeter on üle 5cm. „See tähendab seda, et märgistatud puud on kantud digitaalsele aluskaardile antud projekti tarbeks,“ selgitas Kadri Maikov. „Dendroloogilise hinnangu, heakorrastusprojekti ja hoolduskava valmimise tähtaeg on selle aasta novembri lõpp.“

Hoolduskava valmimisel on oodatud ka kõigi vallaelanike ettepanekud. 16.augustil kell 14.00 tutvustab maastikuarhitekt Kadri Maikov projekti tegemist Otepää vallavolikogu saalis.

„Pühajärve rannapark on nii otepäälastele kui ka külalistele armastatud suvine ajaveetmiskoht, kus toimuvad mitmed suurüritused,“ rääkis vallavanem Merlin Müür. „Kutsume kõiki huvilisi tegema oma ettepanekuid, et vallakodanike kaasabil koostada Pühajärve rannapargi hoolduskava.“
Loe edasi: Pühajärve rannapark tehakse korda

Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Sargvere mõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, muuhulgas Kinokoja Filmipäevad 26. augustil.

13. september, reedel (iga kuu teisel reedel)
17.30-19.00 Alustab Kristiina Ehini loovkirjutamise õpituba
19.00 Sargvere mõisakino
All saalis Toomas Hussar „Seenelkäik“ (2012)
Üleval J.Põldma-H.Ernits „Lotte ja Kuukivi saladus“ (2011)
Piletid 2 eurot suured, 1 euro väiksed
Loe edasi: Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Tuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.

Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Võru linn saab üle 1500 LED-tänavavalgusti

Võru tänavate valgustamisel võetakse kasutusele paremat valgusjaotust ja rahasäästu pakkuv valgusdioodi ehk LED-tehnoloogia, Austriale müüdud süsihappegaasi kvoodi eest vahetatakse linnas välja 1552 tänavavalgustit, vahendab BNS.

„Tänu uutele LED-valgustitele muutuvad Võru tänavad õhtusel ajal paremini valgustatuks ning valgustamine ise läheb odavamaks,” sõnas Võru linnapea Jüri Kaver. „See on hea uudis kõigile linlastele, sest mida paremini on tänavad valgustatud, seda turvalisem on meie keskkond,” lisas ta.

Projekti rahastab 90 protsendi ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), teatas Võru linnavalitsus BNS-ile. Lisaks Võru linnale uuendatakse projekti raames tänavavalgustus ka Kuressaares, Valgas, Jõhvis, Haapsalus, Keilas ning Paides.

Neljapäeval toimus Võrus projektile pühendatud teabepäev, kus KIK-i ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid andsid ülevaate plaanidest ning vastasid küsimustele.

„LED valgustitel on võrreldes praegu kasutatavate kõrgrõhuvalgustitega mitmeid eeliseid,“ rääkis Tiiu Tamm tehnikaülikooli elektroonika instituudist. „Alates ühtlasemast valgusjaotusest, paremast värviesitusest kuni väiksema energiakuluni,“ lisas ta.

Prognoosi kohaselt läheb Võru tänavavalgustuse uuendamine maksma 2,3 miljonit eurot, millest 90 protsenti moodustab KIKi toetus.

„Projekti raames tehtavate ehitustööde maht selgub peale projekteerimise ja ehitustööde hangete läbiviimist,“ rääkis OÜ Taristuhaldus juhataja Olev Lüütsepp. „Prioriteet on valguspunktide nüüdisajastamine, kuid lähteülesanne näeb ette ka toitekaablite viimist maa alla, kus see on vähegi võimalik. Vahetusse lähevad ka amortiseerunud laternapostid.“

Kokku on Võrus 1800 tänavavalgustit. Ehitustööd algavad tuleva aasta mais ning peavad lõppema aasta lõpus.

Moldova valib Eesti eeskujul e-tervise teenuseid

Praxise eestvedamisel ja Välisministeeriumi toel viibivad Eesti e-tervise spetsialistid sel nädalal Moldovas, et jagada kogemusi ja teadmisi e-tervise lahenduste osas. Viimase aasta jooksul on eksperdid aidanud arendada Moldova riiklikku e-tervise strateegiat ning nüüd valitakse välja need teenused, mida Moldovas järgneva kahe aasta jooksul juurutama hakatakse.

Üks ekspertidest, doktor Peeter Ross märgib, et Moldova e-tervise lahenduste osas on valmis juba väga mitmed olulised komponendid. “On väga tore märkida, et selles faasis on Eesti e-tervise rakendamise kogemustest Moldovas kõige suurem kasu ning praegu saame maksimaalselt ära kasutada Eesti kogemust, et Moldovas juba alustatu edukalt lõpule viia,” tõdeb Ross.

Tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo toob välja, et Moldova on hea näide Eesti praktilise kogemuse jagamise võimalusest. “Moldovas eksisteerib unikaalne võimalus toetada vajalikke ümberkorraldusi tervishoiusüsteemis, kasutades kaasaegseid IKT võimalusi,” lisab ta.

E-teenused aitavad kaasa tervisega seonduvate tegevuste läbipaistvuse suurendamisele, suurendavad ravikvaliteeti ning annavad võimaluse analüüsida olemasolevaid protsesse ja teha tervishoidu efektiivsemaid investeeringuid. Moldovas on praeguses faasis oluline leida just sellised teenused, millest elanikud kiiresti ja vahetult kasu saaksid. Selle näiteks on pideva infovooga integreeritud haigla- ja perearstivõrgustik või Eestis tugevasti kanda kinnitanud digiretsept.

Eesti poolt on e-tervise teenuste arendamise projekti kaasatud tervishoiu analüütik Priit Kruus Praxisest, tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo, e-tervise ekspert Peeter Ross ning e-Riigi Akadeemia ekspert Arvo Ott.

Eesti poolt veab projekti Poliitikauuringute Keskus Praxis ning Moldova-poolseteks partneriteks on sealne Tervishoiuministeerium ja kohalik WHO esindus. Projektitegevusi kaasrahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. E-tervise teenuste arendamise projekt on üks osa laiemast koostööst Eesti ja Moldova valdkondlike organisatsioonide vahel.

Maablogi: Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta

Kuue aasta jooksul on Eestis läbi LEADER-lähenemise panustatud kodukohtade arengusse ligi 13 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta.

Eesti maapiirkondades tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, mis katavad maapiirkonna peaaegu sajaprotsendiliselt. Igal aastal on nad saanud erinevate projektide vahel jaotada keskmiselt 12,78 miljonit eurot. Niisiis – kuidas kerkis Sinu kodukohta uus vinge palliplats või seikluspark? Loe edasi: Maablogi: Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta