Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Foto: Monika Otrokova
Foto: Monika Otrokova
Tuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.

Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol.

Johannes Uiga venna Endel Uiga soov oli maalikogu üleandmine juriidiliselt vormistada, et Otepää vallast saaks kogu täisõiguslik omanik. Endel Uiga rõhutas maalikogu üle andes, et Johannes Uigat sidus Pühajärve ja Otepääga suur armastus. Tema sõnade kohaselt oleks kunstniku soov näidata Pühajärve ja Otepää ilu läbi püsiekspositsiooni kõige paremini täidetud.

Johannes Uigat peetakse üheks hinnatuimaks maastikumaalijaks Eesti sõjajärgses kunstis. Tema maalidel on kujutatud enamasti Pühajärve vaated. Johannes Uiga sündis 12.veebruaril 1918 Tartus, olles neljast vennast kõige vanem. Tema isa, Johannes-Eduard tegeles kevadel kalapüügiga, suvel pidas talu, talvel lõikas jõel jääd. Kuna lapsepõlvekodu asus Tartus Emajõe ääres, siis siit on arvatavasti pärit tema armastus vee vastu.

1937. aastal astus Uiga kõrgemasse kunstikooli „Pallas“. Hiljem õppides Tartu riiklikus kunstiinstituudis, viisid suvelaagrid kunstniku Pühajärvele. Otepääl tutvus ta iseõppinud kunstniku Enn Volmerega, kellega jäid kestma pikaajalised sõprussidemed. Otepäälased mäletavad Johannes Uigat kui kunstnikku, kes maalis kabiiniga paadis. Pühajärve ümbruses valmis kõige arvukam ja kahtlemata ka kõige parem osa tema loomingust. Johannes Uiga suri 1998. aastal.

Johannes Uiga kohta: Mare Joonsalu, Kadri Asmer „Johannes Uiga. Pühajärve maalija.“ Tallinn, 2009.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus