Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.
Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.
Agentuuril Corelli Music on heameel teatada, et noore muusiku Johannes Sarapuu kontserdisarja “Põhjaranniku augustiööd Bachi tšellomuusikaga” seni toimunud soolokontserdid 1.-6. augustini on tekitanud suure publikuhuvi. Pea kõikjal on kirikutes rahvast olnud kohalike sõnul kaugelt rohkem kui jõuluajal ja seetõttu on tulemas lisakontsert teisipäeval, 13. augustil kell 21.00 Loksa kirikus.
Corelli Music on siin projektis kaasas toetajana, sest idee väikesi maakirikuid kontsertidega elavdada ja seeläbi ka laiemalt tutvustada ning eriti tore, et noore tšellisti enda initsiatiivil, on Corelli tõekspidamistele ja kultuuripärandi aastale väga sobiv.
Jäänud on veel kontserdid 9., 10. ja 13. augustil kell 21.00, lummavalt hubase atmosfääriga muusikalised küünlavalguses suveõhtud kaunites maakirikutes Randveres, Kuusalus ja Loksal.
Corelli tiheda muusikasuve 2013 lõpetab Euroopa Kultuuripealinna Tallinn-2011 menuka jätkuprojektina omapärane festival “Tallinna tornid” 29.-31. augustini, mis tutvustab linna kuulsat ja tänaseks oluliselt täienenud “kilukarbisiluetti” seestpoolt läbi eri ajastute muusika ja meie säravate muusikute loomingu.
Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäel alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis
Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua loomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala keskuse ja teater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa puuetega laste tugirühmale.
Laulupeoga soovivad Y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need
laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.
Lisaks noortele laululoojatele toob õhtu Viljandi Kaevumäele veel palju üllatusesinejaid ning -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.
Homsest kuni 11. augustini toimub Eestis seitsmes rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival Peipus.
Festival algab reedel, 9. augustil Kallastel, kus näeb antropoloogilisi dokumentaalfilme vanausuliste-pomooride usuelust Valgevenes, kalapüügist elatuva preesterlike vanausuliste-lipovaanide kogukonna elulaadist Rumeenias ning käsitöömeistritest Lääne-Uuralis.
Festivalil osalejad on käsitöömeistrid, kirikulauljad ja usutegelased Eesti, Läti ja Venemaa preestritute vanausuliste pomooride ja fedossejevlaste kogukondadest ning teadlased Moskvast.
Festivali keskuseks saab sel aastal Peipsi pealinnaks peetav Mustvee, kus kahel päeval toimub festivali põhiprogramm.
Mustvee kultuurikeskuses saab kuulda vaimulikke värsse Kallaste koguduse naiskoori esituses ja „znamennoje” kirikulaulu Riia Grebenštšikovi koguduse noorte vennaskonda kuuluvate kirikulauljate, salmilugejate ja pühapäevakooli õpilaste koondkoori esituses. Avaliku loenguga pomoori Kirikus kasutatavast kirikulaululiigist „znamennoje penije’st” esineb isa Aleksij Žilko, Läti pomoori vanausuliste kiriku pea, Daugavpilsi Novostrojenski koguduse vaimulik.
Tänavune festival keskendub eelkõige vanausuliste rahvakunstile ja käsitööaladele, loengukava tutvustab käsikirjaliste raamatute traditsiooni, raamatute kaunistuse ja ornamentika eripära, primitiivkunsti liiki fedosseejevlaste luboki ning Uurali kogukondades levinuid käsitööliike.
Lõbusamat tooni annab festivalile laste joonisfilmi kava, kus linastuvad Kolkja, Kallaste ja Mustvee koolilaste omatehtud multifilmid kodukandi ja omakultuuri teemal.
Festivali peasündmuseks on meistrite õpitoad ja näitus-müük, kus Peipsiveere, Venemaa ja Läti meistrid näitavad oma oskusi kirivöö punumises, palvehelmeste vaibakeste podrušnikute, meeste päevasärgi kossovorotka ja naiste sarafani valmistamises, klaaspärlitehnikas ikoonide tikkimises. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist vasevaluplastikat ja kohalike meistrite uusloomingut.
Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.
Arutluse alla võetakse seekord Eesti majandusareng ja -ideoloogia, toidu tootjate toimetulek, ühiskonna edukus, kõrg- ja kutseharidus, ettevõtte sotsiaalne vastutus, inimvara ja palju muud, teatasid Metsaülikooli korraldajad.
Selleaastast programmi alustati täna Mare Taagepera mälestuspingi avamisega, mis omakorda sümboliseerib Metsaülikooli jätkusuutlikkust.
Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.
Üheks Metsaülikooli sihiks on tuua peamiselt üliõpilased rakendama oma ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et lahendusi leida olulistele Eesti küsimustele. Arutame eesti asja metsas ehk igapäeva elust eemal, et oleks võimalik keskenduda. Eksperdid viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib arutelu ja mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Täidame sellega ühe olulise demokraatia toimemehhanismi nõudeid, mis eeldab, et kodanikud on hästi informeeritud, mille tulemusena suudavad nad ise probleemide lahendusi välja pakkuda. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.
Päevane programm koosneb hommikusest rühmatööst osavõtjatele huvi pakkuval teemal ja kahest sessioonist. Sessioone on kokku kaheksa, mis valgustavad antud teemat mitmest vaatenurgast. Õhtul on “Avatud ruum” konkreetsete lahenduste leidmiseks, saun, lõke jne.
8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10).
Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.
Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid.
“Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki,” kinnitas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. “Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht.” Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval.
Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ.
Nädalavahetusel kogunevad kohaliku elu edendajad üle Eesti Saaremaale, Mändjalasse. Eesti Külade X maapäeva peateemaks on sel korral „Aastaring külas“.
Maapäeva programm keskendub maa- ja külaelu arendamisele ja selle jätkusuutlikkuse tagamisele. Reedel tutvutakse Saaremaa valdadega, laupäeval suundub üle 300 maapäevalise Saaremaa küladesse ideeretkele. Tutvutakse külade tegemistega ja ammutatakse ideid küla- ning maaelu väärtuste hoidmiseks.
Kui elujõuline on küla sõltub paljuski selle kogukonnast. Maapäeval kuulutatakse juba viiendat korda välja Aasta küla. Saaremaa selleaastane nominent – Karala küla – osutus rahva lemmikkülaks. Kuid kes on Kodukandi Aasta Küla 2013? See selgub Maapäeval. Külli Vollmer, Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht, tõdeb: „Võitnud on juba kõik külad, kes on nominendid.Sel aastal on rõõm välja anda koguni kaheksa eripreemiat, mis viitavad külade omanäolisusele ning tublile tööle.“
Selle aasta Maapäeval on kõigil osalejatel võimalus tutvuda ainulaadse näitusega külavanemate ametimärkidest, mis on külades kasutusel. Erakordne võimalus on näha 1937.a. valmistatud külavanema ametimärki, mis on tavapäraselt hoiul Ajaloomuuseumis. Toimub ka trükise „Külavedurid – lood Eestimaa tegusatest külavanematest“ esmaesitlus. Külavanem on oluliseks külaelu hoidjaks ja arendajaks ning 4438 külast on külavanem valitud 1615.
Külaliikumise suursündmuse, Maapäeva ehk külade parlamendi, eesmärgiks on koondada osalejad ühistesse aruteludesse maaelu arendamise ja väärtustamise teemadel. Maapäev leiab aset üle kahe aasta ja toimus esimest korda 1996 Ida-Virumaal.
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on vabaühendus, mis liidab Eestimaa valdade, külade ja alevike tasakaalustatud arengut taotlevaid ja edendavaid ühendusi, kes väärtustavad maaelu.
Laelatu puisniit, mida talgulised tänavu hooldasid
Täna alustavad viis inglise vabatahtlikku tööd Alam-Pedja looduskaitsealal, kus üheskoos aidatakse muuhulgas läbi viia ilvese uuringuid ning parandatakse rohunepi mängupaikade tingimusi. Väärikas eas inglased võtavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja The Conservation Volunteers’i (TCV) 50+ vabatahtlike vahetuse raames kolme nädala jooksul osa viitest talgutest Eestimaa eri paigus.
Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Siim Kuresoo on rõõmus, et loodusliku elurikkuse säilitamise nimel tegutsevad väga erineva tausta, vanuse ja rahvusega inimesed. “Looduskaitsjatele meeldib väga kirjusus ja sestap on meil eriti hea meel, et lisaks looduslikule mitmekesisusele on suur mitmekesisus ka talguliste hulgas,” lausus Kuresoo. “Kui sagedamini nähakse vabatahtlikena noori, siis tegelikult on suur huvi ja võimalusi kaasa löömiseks kõigil vanusegruppidel,” lisas Kuresoo.
Täna alanud talgud peetakse väga eraldatud paigas, Alam-Pedja looduskaitseala keskel asuvas Palupõhja looduskoolis. Talgutöid tehakse looduskooli heaks, aidatakse kaasa ilvese uuringutes ning taastatakse Pikknurmes asuvat lamminiitu, kus pesitsevad Eestis haruldased kaitsealused linnud, rohunepid, kes on tuntud oma erilise pulmamängu poolest.
Vabatahtlikud Edela-Inglismaalt jõudsid Eestisse kahe nädalat eest. Praeguseks on inglastel selja taga nädala jagu heinategu hooldamaks Laelatu puisniitu, mille harukordne liigirikkus on väärt iga-aastast tööd. Samuti korrastasid talgulised samas piirkonnas kõrede elupaikasid. Inglased naasevad kodumaale 13. augustil.
Inglise vabatahtlikud saabusid Eestisse ELFi ja TCV ühise vabatahtlike vahetuse raames, millest võtsid osa ka kuus eestlast, kes käisid Inglismaal talgukogemusi saamas juulis. Sealse looduse heaks töötati kolm nädalat. Nii eesti kui ka inglise vabatahtlike vahetuses osalesid vaid üle 50 aastased inimesed. Huvi vabatahtliku tegevuse vastu oli äärmiselt suur – Eestist kandideeris kuuele vabatahtliku kohale üle kaheksakümne nelja inimese. Talgutel osalemist toetas Euroopa Liit läbi täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig.
Sel aastal peetakse Eestis ELFi eestvedamisel veel mitmeid loodustalguid. Talgutega saab lähemalt tutvuda ja end kirja panna veebilehel www.talgud.ee.
Kaika suveülikool toimub sel aastal 9.-11. augustini Moostes. Juba 25. aastat järjest saavad võrukesed ja nende sõbrad augustis kokku, et kuulata loenguid, tutvuda ümbruskonnaga, tunnetada oma keele ja vaimu elujõudu ning püsimist.
Tänavuse suveülikooli teeb eriliseks see, et toimumispaik Mooste asub otse vana Võrumaa piiri ääres vastu ajaloolist Tartumaad. Praegune Mooste vald haarab endasse mõlema endise maakonna maid.
Osa ettekannetest puudutavad valla loodust, ajalugu ja inimesi. Mitu esinejat pärinevad ise samast kandist. Mõtiskletakse, kuidas keel ja inimesed on Mooste ümbruses aja jooksul liikunud ja piire nihutanud.
Eraldi rühm ettekandeid tutvustab vähemus- ja paikkondlike keelte eluspüsimist ja õpet Eesti riigis.
Õhtuti tehakse omakeelset teatrit, peetakse simmanit ja käiakse suitsusaunas. Kavas on ka bussiekskursioon Mooste valla tähtsatesse ja kaunitesse paikadesse.
Võrukeste ja nende sõprade kokkutulekul peetakse au sees võru keelt, mõeldakse maailma asjade üle ja õpitakse Võrumaad tundma. Suveülikoolis saab selgeks, kuidas ka haritud mõtlemine ja teadus saavad võru keeles elada ja avalduda.
Tänavust Kaika suveülikooli korraldavad Mooste vald, Võru instituut ja Võro selts VKKF. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital.
Pühapäeval 11.augustil kell 17.00 esineb Rõuge kirikus rahvusvahelise orelifestivali raames Ines Maidre.
Mitmekülgse repertuaari ja virtuoosse mängustiiliga Ines Maidre on üks tunnustatumaid Eesti organiste. Tema tõlgenduses kõlavad ühtviisi meisterlikult nii varajane barokk, värvikas romantism kui ka tänapäeva muusika. Alates 2000. aastast on ta tegev orelidotsendina Bergeni Griegiakadeemias Norras.
Pühapäeval, 4. augustil kohtusid Otepääl, Kaarna järve kaldal endise Vana-Otepää koolimaja jures Vana-Otepää, Pilkuse, Kastolatsi, Otepää ja Pedajamäe endised ja praegused elanikud ning kõik need, keda seob ühine koolitee Vana-Otepääl. Toimus III Kodukoha ja Kooli päev, mis sel korral oli pühendatud kauaaegsele Vana-Otepää kooli juhatajale Jakob Pärnale. Üritusest võttis osa ligikaudu 250 inimest.
Päev algas Otepää vanal kalmistul endise koolijuhataja August Armoliku kalmul mälestusküünalde süütamisega, misjärel siirduti endise Vana-Otepää koolimaja juurde. Piduliku avakõnega esines Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa, muusikalise tervituskontserdi andis Pühajärve puhkpilliorkester Arno Antoni juhtimisel.
Päeva esimeses osas oli kohalviibijatel võimalik kuulata kaasahaaravaid ettekandeid Ain Mäesalu, Pille-Riin Larmi, Karl Õigeri, Maris Turbi, Aavo Hallingu esituses. Sõnavõttudega esinesid ka külade esindajad. Kõlama jäi mure noorte kodukohast lahkumise ja maaelu hääbumise pärast. Mitmel korral tõdeti, et oleme olukorras, kus talud on muutunud vaid elamispaigaks. Vana-Otepää kooli endine õpetaja, Sinaida Ernits andis edasi õpetajate tervitused ning meenutas, kuivõrd korrashoitud oli kooli ümbrus kooli ajal ja tundis kurvastust selle tänase seisukorra üle. Konverentsi lõpetas positiivselt Otepää vallavanem Merlin Müür, kelle sõnul on rõõmustav, et kogukonnad mäletavad ja hoiavad ajalugu ning et külad tegutsevad ühiselt.
Päeva jooksul sai tutvuda Endel Susi koostatud põhjaliku fotonäitusega “Möödunut meenutades” ja külade poolt koostatud stendiettekannetega. Peale konverentsi ootas kõiki Anneli Tanni poolt valmistatud maitsev koolisupp.
Muusikalist vahepala pakkus Lille Tali orkester Vana-Otepää külast. Esmakordselt toimus ümber Kaarna järve jooks, kus osales 19 jooksjat. Neidude arvestuses oli kiireim Kristiina Aluvee (aeg 15.46), noormeestest Mattias Jõgi (15.35), naistest Helen Aluvee (17.41) ja meestest Raivo Laanemets (17.04).
Õhtu edenedes toimusid meeleolukad mõõduvõtmise külade vahel ning vana aja kombel taimenukkude meisterdamine ja uue aja kombel tekstiilimaali katsetades. Päev lõppes ansambli Veskikivi hoogsate rütmide saatel.
Üritust toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Otepää Vallavalitsus, Vana-Otepää Lihatööstus Edgar, Tallinna Ülikool. Suure panuse ürituse toimumise jaoks andsid Endel Susi, Maie Niit, Maire Niit, Anneli Tanni, perekond Tinno, Karl Mõts, Jaan-Kaarel Kukk, Merike Tootsi, Monika Otrokova, Tarmo Evestus, Albert Vipp, Siim Süldre ning külavanemad Miia Pallase, Peeter Sokk, Helken Sunts ja Heleena Jõgi.
Korraldajate nimel Evi Vipp, Ülle Kikkas, Margit Turb
Rõuge Vallavalitsus hakkab ellu viima Leader programmi poolt toetatud projekti “Rõuge piirkonna turundus” . Projekti ühe osana valmivad välireklaamid (suurusega 1×6 ja 2×4 meetrit), mida hakatakse kasutama erinevatel üritustel-sündmustel ning mujal valla tutvustamiseks.
Anname ka sulle, hea kodanik, kes sa resideerud vallas või jälgid meie tegemisi kaugemalt, võimaluse kaasa rääkida ning pakkuda välja erinevaid ideid valla reklaambännerite kujundamisel ja eriti hüüdlausete väljamõtlemisel. Lause peaks kutsuma külalisi piirkonda, andma edasi koha olemust, kajastama positiivselt valla omapära ning tekitama soovi Rõuge valda külastada.
NB! Kuna bännerid peavad olema loetavad üsna kaugelt, kasutatakse seal suuri tähti ja see tähendab, et pikad laused sinna ei sobi. Soovituslik on 2-5-sõnaline lause. Tekst võiks sobida aastaringseks kasutamiseks, aga pole keelatud pakkuda ka hooaega rõhutavaid lauseid.
Mõned lausenäited hetkel kasutuses olevatelt valla reklaamidelt:
Leia ennast Rõuges!
Vajad energiat? Lae ennast Rõuges!
Rõuge vald – omadega kõikjal.
Rõuge Seitsmejärvemaa.
Trehvämi Rõugõn!
Mulle meeldib Rõuges!
Hea inimene, kes sa oled valmis kaasa mõtlema, palun saada oma reklaamlause ja/või kujunduse ideed koos kontaktandmetega 15. augustiks e-posti teel aadressile jaanus@rauge.ee; lisainfo telefonil 785 9232
5. – 10.augustil on taas Rõuges Eesti Flöödiühingu Suveakadeemia.
Ootame kontsertidele!
Teisipäeval, 6.augustil kell 20 Rõuge kirikus.
Neljapäeval, 8.augustil kell 15 Rõuge kirikus.
Reedel, 9.augustil kell 20 Rõuge rahvamajas.
Laupäeval, 10.augustil kell 12 Rõuge kirikus.
Esinevad suveakadeemia solistid, ansamblid, õppejõud ja suur flöödiorkester.
Tulge kuulama!
Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”. Foto: erakogu
Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel kordadel. Traditsiooniline kultuurisündmus IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini. Mõnedki trupid astuvad publiku ette esimest korda.
MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe Urve Muki sõnul osaleb seekordsel külateatrite festivalil 26 näitemänguseltskonda.
“Ehkki seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mitte kuidagi ära kahele päevale,” sõnas Urve Mukk. “Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16. augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval 10 truppi. See tähendab kokku 10 tundi teatrielamusi”
Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid, ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline temaatika.
“Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist,” rääkis Urve Mukk. “Krabilased ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne lavastaja Marje Mürk on näidendi ise kirjutanud ja lavastanud.”
Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas soovime tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Saab vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.
Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.
Õhtut viib läbi Ungari Instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.
Osalemisest palume teada anda: jana@vorumuuseum.ee
Juulis kasutas 541 inimest võimalust suvebussiga Põhja-Läänemaa randasid ja loodust külastada. Kokku sõitis buss Haapsalu-Dirhami-Haapsalu liinil 31 korda, ehk keskmiselt oli igal reisil 17, 5 reisijat. Selline täituvus on Lõuna-Läänemaa liinigrupis üle keskmise.
Samuti oli üle keskmise piletitulu, mis moodustas 0,31 €/km kohta. See on 2,8 korda kõrgem kui L&L AS poolt teenindatavas Lõuna-Läänemaa liinigupis keskmiselt.
Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt oli suvebussile seatud tingimusteks 30 – 50% ulatuses partnerite toetus, mis tegelikult ulatus 57,1protsendini. Seega ületati Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt pilootprojektile Suvebuss seatud maksimum 7,1% võrra.
“Vajadus sellise liini järele oli küll aimatav, aga tegelik tulemus ületas siiski meie ootused. See näitab, et oleme õigel teel ning järgmisel aastal tahame projektiga kindlasti jätkata ja pakkuda Põhja-Läänemaa avastamist juba pikema perioodi jooksul,” ütles Lääne maavanem Innar Mäesalu lootusrikkalt.
Statistiliselt vaadates võib suvebussi projekti edukaks lugeda. Lõpphinnangu annavad kindlasti sellel liinil reisinud Läänemaa elanikud.
Suvebussi rahastamisele aitasid kaasa bussi marsruudile jäävad kohalikud omavalitsused ja Roosta Puhkeküla.
Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.
Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.
Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.
Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.
Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.
Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.
Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.
5. augustil saab avalöögi MTÜ Lastekaitse Liit projekt ”Lapse hääl!”. Kolme päeva jooksul toimub Ida-Virumaal Remniku õppe-ja puhkekeskuses projekti ”Lapse hääl!” raames rahvusvaheline lapse õiguste koolitus. Kaheaastane projekt keskendub Ida-Virumaa koolidele, kaasates lapse õiguste monitooringusse nii õpilasi kui ka õpetajaid.
Eestis toimub antud projekt esmakordselt ning projekti metoodika võeti üle Moldova CRIC (Child Rights Information Centre) organisatsioonilt. Juunikuus valiti erinevate Ida-Virumaa koolide seast välja kuus partnerkooli, milleks on: Narva Paju kool, Iisaku Gümnaasium, Kiviõli Vene Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Sillamäe Kannuka kool ja Jõhvi Gümnaasium.
Koolitus on eelduseks sügisest algavatele lastele ja noortele mõeldud seminaridele, mis toovad kokku erinevate koolide õpilased ja õpetajad, arutamaks lapse õiguste teemadel ning kaardistamaks olukorda lapse osaluõigustest Ida-Virumaal.
Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.
„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“
Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl” raames Viljandimaal esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.
Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond pälvis tunnustuse külaelu hoidmise ning kogukonna kultuurielu edendamise eest. Katti ja Ilmar koos kolme lapse ning lapselapselastega väärivad esiletõstmist maaelu traditsioonide kandjatena ning ühistegevuse algatajatena. Katti Mees on 1998. aastal loodud Olustvere Maanaiste Seltsi üks asutajaliikmeid ja viimased kümme aastat on ta olnud seltsi esinaine. 2001. aastal sai Katti eestvedamisel uue elu endine Olustvere kultuurimaja, praeguse nimega Olustvere Seltsimaja, mille uksed on alati valla nii oma inimestele kui ka külalistele. Seltsimajas tähistatakse ühiselt tähtpäevi, toimuvad õppepäevad, käsitöö- jm kursused. Katti algatusel on Olustvere Maanaiste Selts olnud 2006. aastast alates tegev Olustvere Hoidistemessi korraldamisega. Kõikidest tegevustest võtavad nii nõu kui jõuga osa ka pereisa Ilmar ja poeg Harry, kes mõlemad on lahtiste kätega tehnika alal. Mõlemad mehed kuuluvad Lehola jahiseltsi, mille esimeheks on Ilmar olnud juba aastaid, hoolitsedes küttimise kõrval aastaringselt ka ulukite heaolu eest. Katti eeskuju nakatas tema minijat Airet, kes on Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi külavanem ja eestvedaja. Pereema Katti kuulub ka ühendusse Kodukant Viljandimaa ning oli aastaid selle juhatuse liige. Loe edasi: Viljandimaal tunnustati konkursil „Kogukonna pärl” esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda
Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.euAvinurmes alustas tööd 4 miljonit eurot maksma läinud maheviljaterminal. Maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili alustas mahevilja varumist uues maheviljaterminalis Avinurme külje all Maetsma külas Ida-Virumaal.
Terminali säilituspunkrid mahutavad 10 000 tonni ja valmiv puistehall 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Kogu projekti maksumusest moodustas 1,9 miljonit eurot maaelu arengukava toetus.
„Tegu on kogu Euroopas ainulaadse investeeringuga, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja, luues seeläbi Eesti mahetootjatele paremad müügivõimalused,“ ütles TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming. „Varem puudus Eestis vajalik võimsus mahevilja kuivatamiseks viljakoristusperioodil. Kuigi terminali lõppvalmimine ja pidulik avamine jäävad septembri lõppu, siis juba praegu, käesoleval koristusperioodil pakume Eesti mahetootjatele vilja kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise võimalust. Ka asub uues terminalis labor,“ lisas Mai Tooming.
Wiru Vili müüs möödunud aastal kokku 15 000 t mahevilja (sh ca 97% eksport). Kuigi suurema osa Eesti maheviljast moodustab kaer, siis viimasel ajal on suurenenud ka rukki, herne, nisu, odra ja rüpsi kogused.
Sauga vallas Kiisa külas Nurmenuku talus näeb kahel päeval paremaid eesti raskeveohobuseid, üritus XIX Eesti raskeveohobuse päev toob kohale 35 seda tõugu hobust üle Eesti, osalejaid on Soomestki.
Nurmenuku talu perenaise Viktoria Kaasiku sõnade järgi vältab eelolev üritus esimest korda kaks päeva, tinginud on selle esitlemisele tulevate hobuste arvukus. “Tulevad ju kohale hobused üle Eesti ja Soomest. Eks see kõik näita, et tõug, mis 12 aastat tagasi, kui asusin neid hobuseid kasvatama, on kriitilisest olukorrast välja tulemas ja kogub järjest populaarsust. Kasvavat populaarsust näitab seegi, et ürituse avab meie pikaajalise koostööpartneri Sauga valla vallavanem Priit Ruut,” sõnas Kaasik.
Kaasik selgitas, et ürituse esimene päev on rohkem tööpäev, kui hindamiskomisjon vaatab üle esitletavad hobused. Hinnatakse nii noori kui ka vanemaid täkke ja märasid. “See on raske päev ja see pakub huvi eelkõige hobuste kasvatajatele, aretajatele, aga ka neile, kes seda tõugu hobust soovivad tulevikus omandada. Kuuleb ju komisjonilt, millised on näiteks müügis oleva hobuse head ja vead,” sõnas Kaasik.
Laupäev seevastu on meelelahutuslikum: autasustatakse parimaid täkke ja märasid ning näidatakse, milleks raskeveohobused võimelised on.
“Demonstreerime rakendite vigursõitu, raskeveohobuse võimekust ratsaspordi koolisõidus, traditsiooniliselt on publikumagnetiks olnud sellelgi korral toimuv raskeveohobuste maksimaalveovõistlus. Kõike seda teeme selleks, et veel kord tutvustada raskeveohobuse mitmekülgsust. See ei ole Tori hobune, see on raskeveohobune,” rääkis Kaasik.
Sissepääs üritusele on tasuta, muusikat teevad ansamblid Nõianeitsid ja Pernava, avatud on minizoo, kohapeal on toitlustamine.
Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.
