Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

Täna on Vana-Võromaa kultuurikojas Ungari kultuuriõhtu

Ungari-kaartAlates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn. 11, Võru) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas tutvustatakse erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Vastatakse küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.

Tasu: 5 €. Osalemisest palutakse teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Avinurme sumomaadlejad tõid Ungarist 4 medalit

Budapesti eeslinnas Erd toimunud seitsmendal rahvusvahelisel sumoturniiril, kus osales seitsmes vanuseklassis 268 sumotorit kümnest riigist (EST, GBR, HUN, ITA, NOR, POL, RUS, SUI, UKR), esinesid edukalt Eesti noored sumomaadlejad, tuues koju 19 medalit (7 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi). Kuna võistluste reglemendi kohaselt tohtis võistelda kahes vanuseklassis, siis ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata. Nii võitsidki enamus meie noortest kaks medalit. Medalita ei jäänud ükski pika ja väsitava bussireisi läbi teinud sportlane.

Võitjad Avinurmest olid:

Adrian Matso – PU14-65kg I koht ja MU16-65kg VII koht

Antero Kaldma – MU16-95kg III koht ja MU18-90kg V koht

Pathricia Matso – NU16+65kg I koht ja NU18+70kg III koht

Palju õnne tublidele võitjatele!

Jaanipäev jõuab ka Ungarisse

Homsel jaanilaupäeval peetakse Budapesti kuulsas Millenárise pargis tõelist põhjamaade-stiilis jaanipäeva!
Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga seotud ühist kultuuritausta, sarnasusi, aga ka erinevusi tutvustavad Ungari publikule Põhja- ja Baltimaade kultuuriinstituudid ja saatkonnad.
Loomulikult ei puudu jaanituli ning sellega seotud maagilised tavad ja kombed, näiteks sõnajalaõie otsimine, pärgade punumine jms.
Juba aastaid Ungaris elav eesti sepp Anti Antik teeb koha peal ka sepiseid, mida kaasa osta.
Soomest saabub peopaika mobiilne disainsaun. Saunaskäimisest, saunajuttudest ning soome meeste hingeelust saab selgema pildi (muuhulgas ka Pärnu filmifesivalil auhinna võitnud) soome dokumentaalfilmist “Meeste kord” (“Miestern vuoro”).

Kavast ei puudu ka eri maade stilistiliselt kirju muusika – teiste seas lõbustab ungari jaanipäevalisi ansambel Svjata Vatra.

Ungarlaste jaanipäevaks häälestamine algas aga juba kolmapäeval, kui vabaõhukohvikus Fogas Kert sai vaadata kahte filmi: “Püha tuli”, mis räägib Svjata Vatrast ja “Talvine valgus” Lofoteni saartest.
Põhjamaine jaanipäev saab teoks EUNIC-i (Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse) egiidi all.
Eesti programmi pani kokku Eesti Instituut Ungaris, üritust toetab Eesti Suursaatkond Ungaris.

Võru Linnagaleriis avatakse Ungari fotokunstnike ühisnäitus

Alates esmaspäevast, 28. novembrist Ungari fotokunstnike ühisnäitus MOME Masters Võru Linnagaleriis, Liiva 13.

MOME Masters nähtav valik esindab veendumust, mis pidevalt püüdleb Ungari visuaalkultuuri uuendamise poole, tekitab mõtteid ning hoiab üleval diskussiooni ühiskonnaga. MOME Masters esitleb Moholy-Nagy Kunstiakadeemia fotograafia õppetooli lõpetanute ning magistriõppe tudengite töid. Tegu on valikuga, mis esindab neid fotograafia, meedia ning kunsti suundi ja vaateid, mida parasjagu tähtsaks, oluliseks ja ajakohaseks peame, ning mis aitavad kaasa tudengite ambitsioonide täitumisele.

MOME magistrantide esmane püüdlus on esindada antud ajastu visuaalset keelt vastavalt meie ajastu ootustele – kasutades mitte ainult traditsioonilisi fotožanre. Kindlustada visuaalse, fototeooria, kultuuriajaloo ja up-to-date meedia tundmise omandamist, säilitades samal ajal oskuse vaadata kriitilise pilguga meedia kasutusväljasid.

Näitus avatud kuni 16. detsembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00-18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Võru Linnagalerii leiad ka internetist!

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.  Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi