mai 2011 Archives

Häädemeeste valmistub festivaliks

4. juunil toimub Häädemeestel Põhja-Liivimaa festival, mille raames on plaanis ka merelaulude konkurss.

Päev algab kell 9 kaubandustegevusega suveaias. Ettevõtmisi jätkub aga seltsimajja, laululavale ja mujalegi.

Kell 13 algab Häädemeeste seltsimajas merelaulude konkurss. Pärastlõunal on kavas lavastatud merelaulude konkurss. Paremaid autasustatakse.

Peale selle on Põhja-Liivimaa festivali kavas veel hulganisti toredaid ettevõtmisi: Liivi tantsude õpituba ja konkurss, noortebändide rahvalaulukonkurss, rahvakultuuri töötoad jm.

Rohkem infot: www.haademeeste.ee.

Narva rallisprint toimub sel laupäeval

Laupäeval, 28. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste 3. etapp „Narva kevad 2011”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse, politsei, piirivalve ja toetajatega.

Kümnendat korda toimuvat „Narva kevadet“ valmistavad Narva KÕKi poolt ette põhiliselt autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendusel. Narva KÕK-i autospordi ringi poolt osaleb „Narva kevadel 2011” ekipaaž Gleb Bogdanov/Jan Varkki võistlusautoga Honda Civic.

„Narvas korraldatav rallietapp on meie autoeriala õpilastele heaks stiimuliks,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Eriline tähelepanu saab osaks muidugi meie oma ekipaažile, kes sõidab kooli enda töökojas ette valmistatud autol,” lisas Ojaots.

Narva rallisprindi start antakse kell 11 Pimeaias, finiš on Rootsi lõvi ausamba juures.

„Tänavuse ralli eripära on see, et rada on pandud eelnevate aastatega tagurpidi tööle,” sõnas Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile.

2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib selliseid Narva tänavaid: Pimeaia tänav, edasi ringid vanalinnas, Kraavi, Sepa, Hariduse, Karja, Vestervalli, Sadama tee, Jõe ja Linnuse tänav. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavast Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš. Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

Võitjate autasustamine toimub ralli finišis, „Rootsi lõvi” juures kell 15.

Narva Rallisprinti 2011 aitavad korraldada toetajate ja partneritena Narva linnavalitsus, Ramirent, RKS, Motoral AS ja Motul, Automaailm, Autoekspert, Mariine Auto ja Subaru, Skat Keskus, Narva Bussiveod, Würth, Agdeck Auto ja Honda, B&B Tools, Stokker, Husky Auto, Ehituse ABC, Flowers World OÜ, BTA Kindlustus, AGA, Büroomaailm, ASSAR. Turvalisuse võistlustel tagab turvafirma G4S.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja
toitlustuse – kokku 29 erialal. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Lisainformatsioon:
Ander Sile, Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist
tel. 50 48 393, 35 69 390; ander.sile@nvtc.ee
www.nvtc.ee
http://www.videolica.com/videos/m8dZp7R0AVU/narva-rally-sprint-2010
http://www.youtube.com/watch?v=7siDNm2jiaY

Räpina kutsub sirelite keskele jalutama

Räpinas saab 28. mail osa Adolf Vaigla aasta jalutuskäigust „Sirelid aianduskooli pargis ja kollektsioonaias ning Sireli tänaval”.

Jalutuskäik algab kell 14. Kogunetakse Sillapää lossi ees Pargi 28.Juhendab Jaan Kivistik.

Räpina aianduskooli lõpetanud (1939) ja seal pikka aega õpetajana töötanud Adolf Vaigla (1911-2001) aretas sirelisorte alates 1946. aastast. Osa tema parematest sortidest võib leida rahvusvahelisest sirelisortide registrist, mida peetakse Kanadas Hamiltonis asuvas kuninglikus botaanikaaias. Nende hulgas on hariliku sireli ja hüatsintsireli sorte.

Kaarma külaseltsid pooldavad valla koolide liitmist

Kaarma külaseltside hinnangul tuleks tulevikus valla kaks põhikooli ühendada ja nende tegevus tuua renoveeritud Kaarma koolimajja, edastab tänane Meie Maa.

Vallamajas toimunud haridusteemalisel arutelul osales arvukalt inimesi ja teiste hulgas võttis aktiivselt sõna ka Kaarma kooli direktor Riina Piterskihh. Foto: Irina Mägi

“Meie põhiline eesmärk on ikkagi see, et Kaarma vallast kool ei kaoks,” kinnitas MTÜ Kodukant Kiratsi esindaja Sulvi Munk. “Samas hämmastas meid, et koolisüsteemi edasise tuleviku uuringut tegeva konsultatsioonifirma lähteülesandeks polnud Kaarma põhikooli säilitamine. Seetõttu tegimegi ettepaneku täiendada uuringu lähteülesannet variandiga, et põhikoolid ühendatakse ning tegevus tuuakse renoveeritud Kaarma koolimajja. Praegu pole aga lähteülesandes seda varianti isegi mitte kaalutud.”

Kaarma kool peab jääma
MTÜ Kodukant Kiratsi, MTÜ Kaarma Külade Selts, MTÜ Medel ja MTÜ Laadjala Arengu Selts tegid Kaarma vallavalitsusele ja -volikogule ühispöördumise, milles leiavad, et Kaarma põhikool kannab endas väärtusi, nagu traditsioonid ja lapsesõbralik õpikeskkond, mida ei Aste ega ükski Kuressaare kool ei saaks kunagi kanda.

Kaarma valla palgatud konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ aga pakkus valla hariduselu tulevikustsenaariumiks vaid kolme võimalust: jätkata kahe põhikooliga, jätta alles vaid Aste põhikool või sulgeda mõlemad ja tellida teenus Kuressaarest.

“Muidugi oleks ideaalvariant säilitada mõlemad põhikoolid, kuid kui sellist võimalust pole, siis oleks mõistlikum põhikoolid liita ja tegevust alustada renoveeritud Kaarma põhikoolihoone ruumides. Kuna Kaarma põhikool on traditsiooniline maakool, mis kannab endas pikaajalisi traditsioone, ei pea me võimalikuks põhikooli sulgemist. See kool on vallale ja selle elanikele midagi enamat kui lihtsalt haridusasutus,” rääkis Sulvi Munk.

Haridusalase uuringu tellimise tingis asjaolu, et laste arv väheneb ja haridusasutustel on suured ülalpidamiskulud. Majanduslikult kõige kallim oleks mõlemad põhikoolid jätkuvalt lahti hoida, odavaim aga variant, et Kaarma valla lapsed hakkavad käima Kuressaares koolis. Viimase viie aasta jooksul on Aste põhikoolis õpilaste arv vähenenud 135-lt 89-le ja Kaarmal 102-lt 60-le.

Uuring pole vallale kohustus
Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn sõnas, et vallavalitsus pole külaseltside ettepanekut veel arutanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.
“Kindlasti arvestame selle ettepanekuga, kui valla hariduse edaspidiseid arenguteid kaalume,” kinnitas ta. “Mai lõpus saame konsultatsioonifirmast uuringutulemused kätte ja vastavalt uuringu tulemustele hakkame ka valla kogukonda kaasates arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna. Siinkohal tuleb rõhutada, et Cumulus Consulting OÜ uuring pole meile kohustus, vaid annab suuniseid, kuidas edaspidi võiks asjale läheneda. Ma usun, et ilmselt suvel saaks siis volikogu arutelude tulemusel teha edasise suhtes ka otsuse.”

Oliver Rand, Meie Maa

Värskas toimub suviste käsitöö- ja maalaat

Sel pühapäeval, 29. mail on Värskas laadapäev. Viiendat korda toimub suviste käsitöö-ja maalaat. Laat algab kell 10 ja selle peamiseks eemärgiks on pakkuda kevadel hästi kaubaks minevaid lillede ja köögiviljade taimi. Lisaks sellele tuleb kohale käsitööga, vanavaraga, puitesemete jm kauplejaid. Näha saab seto tantsu ja kuulda pillimuusikat. Päeva juhib Jaak Madismäe.

Kauplejad saavad registreeruda kuni 26.maini. Eriti oodatud on käsitöölised, istikutega tegelevad aiandid ja taimekasvatajad. Samuti loomapidajad, maakauba, vanavara ja käsitöötarvikute pakkujad.

Tule laadale müüma, ostma, kuulama, vaatama!

Täpsem info: 796 4712 või 529 1619

Meelike Kruusamäe

Rahvarõivapäev – rahvariietest rahvakultuuri esemeteni

Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas rahvarõivapäev, mille käigus esitletakse rahvarõivakooli lõputöid, lõpetatakse konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ ja avatakse näitus.

Nii rahvarõivapäev kui ka konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ on ilmekaks näiteks, kuidas ERMi kogud annavad käsitööga tegelejatele ühtaegu informatsiooni ja inspiratsiooni.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba 2005. aastast alates. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid. Seekordsel rahvarõivapäeval esitletakse aastatel 2009–2011 valminud kostüüme.

Külalisesinejana peab loengu folklorist Marju Kõivupuu, kes räägib teemal „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ raames kutsuti käsitöötegijaid taasmõtestama ja uut elu andma muuseumi kogudes leiduvatele rahvakultuuri esemetele. Konkursil osales 36 tööd, millest 17 võib näha rahvarõivapäeval avataval näitusel. Samas tehakse teatavaks ka auhinnatud tööd.

Rahvarõivapäeva korraldavad Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kogu päeva jooksul saab küsida asjatundjatelt rahvarõivaalast nõu.

Lisainfo: Janne Vaabla, Rahvarõivakooli koordinaator, telefon 510 6341 või e-posti aadress kostymix@gmail.com või Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefon 735 0428 või e-posti aadress siim.angerpikk@erm.ee

Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Hr Jaak Aaviksoo, hr Alar Karis, Teadus- ja Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi avalikkus

1951. aastal muudeti Pallase järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut kesktaseme õppeasutuseks ja kõrgemat haridust andev kunstiõpetamine koondus Tallinna. Tartule kui Eesti edumeelseimale kunstikeskusele tõmmati joon all. 1970-80ndateks aastateks suudeti peaaegu kaotada traditsioon, koolkond, õpetajad ja õppida tahtjad. See katkestus, mille jooksul küll kerkisid Tartust, just vana kunstiõpetuse baasile tuginedes ning seda kaasaega edasi arendades, esile nii Ülo Sooster ja tema sõpruskond kui ka ülikooli kunstikabinetist võrsunud “Visarid”, kestis kuni aastani 1988. Siis avati Tartu Ülikooli juures ERKI filiaalina praeguse maaliosakonna eellane. Praeguseni on osakond olnud ainus puhta maalikunsti tõdesid kõrgeimal tasemel pakkuv õppeasutus Tartus, sest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jagatakse maalingute osakonnas eelkõige disaini ja restaureerimise alaseid teadmisi.

EKA kõrval on TÜ maaliosakond olnud üks kahest terves vabariigis. Mõlemad on olnud parimad Eestis ja kindlasti parimad eesti maalikultuuri õpetajad maailmas. Läbi raskuste, kasutades väga edukalt nii tartlaste kui ka tallinlaste, nii pallaslaste õpilaste kui ka ERKI lõpetanud õppejõudude kogemusi, on suudetud osakonna tegutsemise ajal taas luua omanäoline eesti ja maailmakunstile avatud koolkond ning kunstiõpetamise traditsioon. Kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda jõustub, tekib sügisest auk mitte ainult jõudsalt tuure koguvasse Tartu kunstiellu, vaid Eesti maalikunsti arengusse üldisemalt. Loe edasi: Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Rakvere teatri sisehooaeg lõppes Marie Underi suudlusega

Laupäeval, 21. mail pidutses Rakvere teater koos oma publikuga 71. sisehooaja lõpu ja suvehooaja alguse puhul. Rahvaaia terrassil toimunud peo taustale jäi sümboolselt teatrimaja oma selle hooaja kaheksa uuslavastusega, läbi põliste pargipuude võisid pidulised näha suvise „Noor Eesti“ valmivat mängupaika.

Õhtu kulminatsiooniks oli publikupreemiate ja teatriordenite jagamine: vaatajad tunnustasid teatritegijaid ja teater omakorda tänas neid, kes hooaja jooksul kõige loomingulisemalt teatriga koostööd tegid.

Teatri tänusõnad kuulusid parimale vaatajale, teatritruuduse ordeni kavalerile Enn Õunpuule, parimale koostööpartnerile Põhjakeskusele ja parimale võõrustajale Sadala Rahvamajale.

Publiku lemmikuteks valisid ligi tuhat hääletanud teatrikülastajat Ülle Lichtfeldi ja Üllar Saaremäe. Parima lavastuse tiitli pälvis Andres Noormetsa-August Kitzbergi „Tuulte pöörises“. Publiku lemmikuid premeeris Vihula mõis.

Parima meesosatäitja ja ühtlasi peanäitejuhi Üllar Saaremäe leedukeelse tervituse ooperi „Attila“ proovidelt Vilniusest edastasid õhtu juhid Toomas Suuman ja Anneli Rahkema. Vastne parima naisnäitleja preemia laureaat astus aga publiku ette juba järgmises rollis – Marie Underina Rakvere Teatri suvelavastuses „Noor Eesti“. Nimelt müüdi heategevuslikul oksjonil teatrijuhi ametikoha ja muu väärtusliku kõrval maha Marie Underi suudlus.

Elvis Efert

Pilte peomelust. Kliki siia:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150198874253598.313566.173406063597

Ulvi küla on oma uue poeomanikuga rahul

Eelmise aasta lõpus lõpetas Ida-Virumaal tegevuse Ulvi küla kauplus. Nüüd on Ulvi külas uus kauplustekett “Meie” ja rahvas on väga rahul.

Kaubad on soodsamate hindadega ja tuuakse eeskätt seda, mida rahvas soovib. Vana kaup seisma ei jää. Muutus on täiesti tajutav. Kui varem sõitsid inimesed Avinurme või ka Mustveesse oma ostusid tegema, siis nüüd on vastupidi – Avinurme rahvas käib Ulvi poes ja kliente jätkub.

Ella Kraav

Sindis tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamiseks toimub laupäeval, 28. mail algusega kell 11 Sindi seltsimaja esisel platsil perepäev, kuhu on oodatud lapsed koos vanematega.

Päeva aitavad korraldada jõustruktuuride esindajad, kes tutvustavad oma tegevust ja demonstreerivad oma tehnikat ning muud varustust. Näitlikul ja õpetlikul peredele mõeldud üritusel on päästeamet oma tuletõrjeautodega, lisaks politseiautod ja kiirabiauto. Kaitseliit on kohal oma
telgi ja supikatlaga, et pakkuda üritusest osavõtjaile sõdurisuppi. Lastele korraldatakse õpetlikke mänge ja mitmesuguseid võistlusi.

Peale selle annab Aide Autokool näitliku õppetunni sõiduautodes kasutatava turvavarustuse – turvavöö, turvahälli ja turvatooli kasutamise vajalikkusest. Kavas on ka päevateemaline joonistusvõistlus. Kohal on Pipi Pikksukk, Lõvi Leo ja päästekoer Nublu. Lapsed saavad osa võtta joonistusvõistlusest, mille jooksul valminud tööd ka kohe näitusele kõigile vaatamiseks välja pannakse.

Perepäeva korraldab mittetulundusühing Sindi Lastekas koostöös Sindi lasteaia ja linnavalitsusega. Lastekaitsepäeva tähistatakse nii suure üritusega Sindis esmakordselt ja ka korraldajaks on Sindi noorim mittetulundusühing, mis sündis Sindi lasteaia lastevanemate initsiatiivil.

Viktor Kaarneem

Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Kuressaare lossi hoovis toimuvate arheoloogiliste uuringute käigus tuli päevavalgele ilmselt 14. sajandist pärinev esimene ringmüür, mida ühendas lossiga ligi kaheksa meetri kõrgusel asetsev sild.

Lossi hoovis toimuvad arheoloogilised uuringud pakuvad üha uusi avastusi. Viimati tuli maapõuest välja ilmselt 14. sajandist pärinev lossi esimene kaitsemüür. Foto: Irina Mägi

“Seni oletasime, et esimene ringmüür on ehitatud 13. sajandil ehk enne, kui hakati rajama konvendihoonet ehk lossi. Kuid nüüdne leid annab alust oletada, et tööd käisid paralleelselt,” lausus arheoloogilisi uuringuid tegeva OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa.

Lossi kaitses kolm ringmüüri
Osa lossi esimese ringmüüri vundamendist ja alumisest osast ning sillaalusest avastati möödunud nädalal lossihoone kaguküljel hoonest vähem kui kümmekonna meetri kaugusel alustatud väljakaevamiste käigus.
“Teada oli, et lossi ümbritses kokku kolm ringmüüri, kuid me ei teadnud seni näiteks, milline ja kui paks oli esimene ringmüür,” lausus Garel Püüa. “Esimest ringmüüri ja konvendihoonet ühendas sild, mis oli maapinnast umbes 8 meetri kõrgusel. Arvata on, et kui ringmüüril vastupanu murti, taganeti lossi.
Möödunud sügisel leiti lossihoone merepoolsest küljest arheoloogiliste uuringute käigus ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga. Tegu oli lossi teise ringmüüriga, mis rajati siis, kui esimene enam hoone kaitsmiseks tõhus polnud. Esimese ja teise ringmüüri vahel asus kunagi lai vallikraav. Kui esimese ringmüüri iga otsa sai, lükati see ilmselt 18. sajandil lõplikult vallikraavi. Loe edasi: Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Viimsi naised korraldavad homme omanäolise moeürituse “Roheline glamuur”

Homme, 25. mail toimub Viimsis Tsunftijänese antiigisalongis omanäoline moeüritus “Roheline glamuur”. Üritust korraldab Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon.

“Roheline glamuur” püüab täita tühimikku, mis jääb Cosmo Glämmilaada, Uuskasutuskeskuse ja kirbuturgude vahele.

“”Roheline glamuur” on mõeldud naistele, kes julgevad olla isikupärased ja pooldavad rohelist mõtteviisi. Üritus pakub võimaluse garderoobi värskendamiseks moespetsialistide nõuandel, lõbusas seltskonnas ja mõnusas õhkkonnas.

Enamikul meist leidub kapis seisma jäänud esemeid – lemmikrõivaid, mis vajaksid uuenduskuuri või värsket aktsenti. On kotte, kingi, ehteid ja muid aksessuaare, mis enam ei meeldi, kuid võiksid õnnelikuks teha kedagi teist. “Roheline glamuur” annab unustusse vajunud esemetele võimaluse alustada uut elu.

Mis moeüritusel Roheline Glamuur täpsemalt toimub:

Kevad-suvise garderoobi tuunimine, täiendamine, komplekteerimine
Rõivaste ja aksessuaaride vahetus, annetus, ost ja müük
Moedisaineri personaalne nõustamine isiklike lemmikrõivaste ümberdisainimiseks ja garderoobi täiendamiseks uute stiilsete esemetega
Dr. Hauschka meigikunstniku nõustamine ja proovimeigid
Moeshow – kevad-suvise kollektsiooni esitlus. Igaühest võib saada mannekeen!
Töötab puhvet; veinide esitlus ja degusteerimine

“Roheline glamuur” toimub kolmapäeval, 25. mail algusega kell 18 Tsunftijänese antiigisalongis Viimsis (Mõisa tee 2).

Lisainfo: Harmoonikumi kodulehel ja Rohelise Glamuuri fännilehel Facebookis

Neljapäevast saavad õpingud katkestanud taas esitada avaldusi TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

Ülehomme, 26. mail algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele. Avaldusi saab esitada kuni 31. maini.

Arvult neljandal Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida peaaegu kõikidele riikliku koolitustellimusega erialadele. Täpsem info TULE õppekavade kohta asub siin <http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4876> . Tasuta õppekohti on sel korral 43, neist 27 bakalaureuse- ja 16 magistriõppes.

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varem riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kell 11–15.

Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lisainformatsioon: Merit Paist, Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist, telefonid: 640 9235, 518 1165, e-post: merit.paist@tlu.ee

Tartu tantsuklubi: Noorteansamblid

Järgmises Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus tutvuda noorteansamblitega ning õppida rahvatantse Eestist ja võõrsilt. Osalevad noorteansamblid Wigla Tallinnast, Rüblikud Moostest, Sireli ja Punt Tartust.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimub 25. mail 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Haapsalu õpilane peab kodus
sisalikke, ämblikke ja 30 madu

Jonny-Harrison Nõmmik (17) on Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kelle kirg on roomajate pidamine: madusid on tal kodus lausa 30, peale selle veel sisalikud ja ämblikud, kirjutab www.laanlane.ee. Ja kõigi nende looduse vingerpussidega elab Nõmmik ning tema pere koos kolmetoalises korteris ning nad saavad sõbralikult hakkama.

Nõmmiku kogusse kuuluvad boa, nastiklased, püütonid ja teised Eestist kaugel elavad maoliigid. Koduseid nastikuid Nõmmikutel pole, sest need on meil kaitse all, neid ei tohi vangistada. Mürgimadudest noormees hoidub, sest tal on kaks nooremat venda, kes võivad ohtu sattuda.
Nõmmiku juures elavad nastikud on pärit Indiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Madagaskarilt. Noormees tunnistab, et mõni on ka selline, keda sealses looduses kohtab harva.

Kui tavaliselt toovad vanemad lapsele lemmikloomaks kassi, koera või küüliku, siis Jonny-Harrisoni isa on nipiga isa, kes tunneb samuti huvi roomajate vastu. Kui poiss käis kolmandas klassis, luges isa ajalehekuulutust, kus pakuti müüa üht huvitavat roomajat.

“Kui isa luges, mis madu see on, siis tuli lihtsalt sellele järele minna,” ütleb Nõmmik. Sellest ajast muutus Nõmmikute pereelu. Noormees tunnistab, et pole madusid kunagi kartnud. “Ma olin üldse selline looduslaps, kes huvitus loodusest ja teadis loodusest võib-olla teistest lastest natuke rohkem,” arutleb ta.

Vaata pildigaleriid ja loe pikemalt noormehe hobist ja sellest, kuidas tema pere roomajatega kodu jagab:
http://laanlane.ee/article/haapsalu-%C3%B5pilane-peab-kodus-sisalikke-%C3%A4mblikke-ja-30-madu

Simuna ootab taas kihelkonnapäevadele

Reedel-laupäeval, 27. ja 28. mail peetakse Lääne-Virumaal Simunas juba seitsmendat korda kihelkonnapäevi.

Päevad avatakse reedel kell 17 Simuna vabadusausamba juures. Tervitussõnadega astuvad üles Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallavanemad.

Kell 17.30 saab Simuna kirikus kuulata tasuta kontserti “Hingemuusika”. Esinevad Pille Lill ja Läti rahvusooperi muusikutest koosnev puhkpillikvintett Ensemble Livonia. Kavas on Bach, Händel jt.

Kell 19 teevad Simuna päästekomando eest Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed etteaste “Ennetus eelkõige. Samuti saab näha välinäitus-etendust “Tuli lahti!” Etenduses demonstreeritakse endisaegset tulekustutamist nahkämbri, kustusluua, putkpritsi, hüdropuldi, käsipritsi, mootorpritsi ja autopritsiga. Soovijad saavad vahu sees hullata. Kohal on ennetustöö tuletõrjeauto Ennetuse Eedi.

Hilisõhtul on kavas retrokino.

Laupäeval jätkuvad kihelkonnapäevad Laekvere staadionil Kossuässa tänavakorvpallivõistlusega. Simuna rahvamajas saab vaadata nelja etendust: Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering esitab kaks Oskar Lutsu lavatükki – “Kalevi kojutulek” ja “Valimised”. Rakke noortekeskus tuleb lavale noortekomöödiaga “Mis valemiga?” ja Venevere näitering Kaido Liiva lavatükiga “Onu Alberto miljonid”.

Õhtu lõpeb kontserdiga Avanduse mõisas, kus kell 20 algab rahvamuusika- ja tantsusimman. Kell 20.45 suundutakse ühises rongkäigus mõisast Simuna rahvamajja tantsuõhtule ansambliga Energia.

Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 606 000 tonni piima, see moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist ligi 90,2 protsenti. Piima kogus oli eelmise kvoodiaasta omast ligi 17 000 tonni võrra suurem.

Piimakvoodiaastaks on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Eesti piimakvoot oli 2010/2011. kvoodiaastal 672 547 197 kg, täitmine 606 356 895 kg (90,16%). Kvooti omavaid loomapidajaid oli aasta lõpuks 1027.

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tootjal olla kindla koguse piima tootmiseks tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osakaal on aasta-aastalt kahanenud ja moodustab pisut üle ühe protsendi.

Kvoodi ehk riigis toota lubatud piima koguse kinnitab igale Euroopa Liidu liikmesriigile iga kvoodiaasta kohta Euroopa Komisjon. Viimastel aastatel on kõikide riikide kvooti suurendatud aastas ühe protsendi võrra.

1.aprillil alanud kvoodiaastal 2011/2012 on Eestil lubatud kvoodi piires toota piima kokku ligi 679,3 tuhat tonni.

Kvoot ei tähenda “plaani” piima tootmiseks, vaid piirmäära, millest rohkem piima tootmise korral tuleb riigil trahvi maksta. Eestile rakendus piimakvoot kui Euroopa Liidu turureguleerimise abinõu aastal 2004, täitmine on aastate lõikes jäänud vahemikku 85-93 protsenti.

Loe edasi: Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Hilaro annab pühapäeval viimase juubelikontserdi

Pühapäeval 29. mail toimub kell 16 Võru kultuurimajas Kannel segakoori Hilaro 20. tegevusaastat tähistava kontserdisarja viimane kontsert “Hilaro juubeldab”.

Kontserdi kavas on Eesti koorimuusika ning kaasa teeb Hilaro lauljate laste koor. Esiettekandele tuleb Hilaro tellitud Aare Kruusimäe kooriteos „Paar palvid“ Kauksi Ülle tekstidele. Dirigeerib Silja Otsar.

Segakooril Hilaro on võrukeste kultuuri- ja muusikaelus oma koht tänaseks juba 20. aastat. 1991. aastal asutatud koor on jätkuvalt täis rõõmsat energiat ja seda jagatakse alati hea meelega ka teistele muusikasõpradele. Kontserdisarja esimesed kontserdid olid „Hilaro rokib“ koos rockansambliga ja „Baroki pärlid“ koos Võru Kammerorkestriga. Loe edasi: Hilaro annab pühapäeval viimase juubelikontserdi

Tallinnas saab täna õhtul osaleda toortoidu töötoas

Teisipäeva, 24. mai õhtul toimub praktiline toortoidu töötuba, kuhu on oodatud kõik, keda huvitab teadlik toitumine ja kes soovivad muuta oma toidulauda tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Maikuu on lehekuu ja loodus on nüüd tärganud ja muutub üha rohelisemaks. Aias ja nurmedel on kasvamas naadid, võililled, nõgesed, nurmenukud, karulaugud jne. Esimesed väikesed lehed on kõige võimsamad, nendes on väga palju teadaolevaid vitamiine ja mineraale, klorofülli, karotenoide, ensüüme, antioksüdante jne. Minge korjake neid ja tehke toitu nendest. Rohelist peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks. Seekord teeme just nendest erinevaid maitsvaid sööke.

Toortoidu töötoas valmivad imekiiresti ja lihtsalt organismi puhastavad, kaalu langetavad ja ph-tasakaalu taastavad vitamiinirikkad toortoidud. Seekord on töötoa teemadeks:
1. nõgesepesto
2. tipikaste
3. juustumääre päikesekuivatatud tomatite ja oliividega
4. rohelise naadi ja karuluagu salat õunaga
5. nõgese kartuli salatit
6. päikesekuivatatud tomatite ja köögiviljasalat brõnsa juustuga.
7. võilille smuuti jne.

See kõik valmib ilma kuumutamata ja vähese töötlemisega. Osalus tasuline. Registreerumine aadressil liivia@ph-ime.eu.

Allikas: Helle Kahro

Ökokogukondade kokkutulek peetakse Sännas

Sel suvel toimub Eesti Ökokogukondade Ühenduse kokkutulek 26.-28. augustil Võrumaal Sänna Kultuurimõisas. Tänavu toimub kokkutulek juba viiendat aastat, nii et ökohuvilistel on põhjust kokku tulla ning senist ja edasist tegevust tähistada.

Kokkutuleku kava on alles koostamisel, kuid mõned asjad juba ka selgunud. Näiteks ühel päeval toimub Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosium “Awakening the Dreamer Changing the Dream”, juhendajateks Erki Kaikkonen. Ülejäänud aeg on sisustatud põnevate ettekannete, praktiliste töötubade, innustavate avatud ruumi arutelude ja mõnusa õhtuse programmiga. Ses osas on teretulnud kõik head ettepanekud aadressil: kogukonnad@kogukonnad.ee. Et kokkutuleku ettevalmistus ja toimumine ladusalt sujuks, vajab ühendus ka lisajõudu korraldajate ridadesse. Anna palun märku, kui soovid kaasa lüüa.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Sann palli üten lihaga

Palanu_sann — Panni Malle ja palanu sann. Foto: Uma Leht

«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.

Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»

Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.

«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Loe edasi: Sann palli üten lihaga

Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

kogupere konverents_2 — Kogupere konverentsil osales 135 suurt ja väikest inimest. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosmal toimus laupäeval, 21. mail III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, millel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.” Loe edasi: Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Laupäeval joostakse ümber Põhja-Eesti kõrgeima tipu

Emumäe jooks 2010 — Emumäe jooksu mullune start. Foto: emumae.ee

Laupäeval, 28. mail on kõik käimis- ja jooksusõbrad oodatud Emumäe jooksule, mis on tuntuks saanud kui Eesti esimene mäejooks. Jooksul osalemine on eelregistreerujatele tasuta. Esmakordselt toimub jooksuga samal ajal ka Emumäe laat.

Jooksjad saavad valida kahe distantsi vahel: 5,6 km ja 10,0 km. Mõlemad rajad kulgevad ümber Põhja-Eesti kõrgeima tipu – Emumäe (166 m üle merepinna). Lühem ring on avatud ka (kepi)kõndijatele. Kohapeal saab laenutada käimiskeppe ja kuulda Eesti kepikõnni Liidu esindaja soovitusi õigeks kepikõnniks.

Tänavu toimub Emumäe jooks juba seitsmendat korda. Emumäe mägised pinnavormid pakuvad jooksjatele põnevat vaheldust. Emumäe jooksu rada kulgeb suuremas osas mööda kõva pinnakattega teed, kuid jooksjatel tuleb läbida osa distantsist ka põllu- ja metsateedel. Jooksule on oodatud osalema nii tõsisemad jooksjad kui pühapäevasportlased.

Korraldajad loodavad tänavu mäenõlvadel näha üle 200 spordisõbra. Möödunud aastal võitis jooksu Elar Vulla ajaga 33:08, naistest oli võidukaim Janelle Tarum (41:51).

Jooksu start ja finiš on mäe tipus Emumäe vaatetorni juures, jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti vahe on ca 50 meetrit. Stardipauk antakse 28. mail kl 13:00. Iga lõpetaja saab diplomi ning kõigi osalejate vahel loositakse välja meeneid.

Jooksuga samal ajal tomival Emumäe laadal saab müüa-osta-vahetada taimi, raamatuid, vanavara, käsitööd ja talukaupa. Avatud on ka kohvik. Kõik on laupäeval Emumäele oodatud!

Lisainfo: www.emumae.ee/jooks, Elen Mitt (tel 53678960), elen.mitt@gmail.com

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Loe edasi: Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»

Vana Võromaa umavalitsusõ tulõsi ütitselt kultuuriasju ajama panda, löüdse Räpinäl tsõõriklavva takan istnu võrokõsõ umavalitsuisist ja Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmäst.

«Kihlkundõ seeh võinu inämb kuuhtüüd olla, et kihlkundlist identiteeti tugõvambas tetä,» kõnõl’ Orava vallavanõmb Plakso Ülo, kink vald jääs Põlva maakunda, a Vahtsõliina kihlkunda. «Mulke ja setodõ ütine lobitüü om väega hää, valla tegevä ütehkuuh tüüd. Mi pidänü kah kokko kutsma kõik vana Võromaa vallavanõmba ja pidämä tsipakõsõ plaani, kas olnu mõistlik üteh kultuuri tukõ ja mulke-setodõ päält snitti võttõh ütine organisatsioon kokko panda. Kokko mindäs sis, ku tuu om kasulik ja ku nätäs kassu, sis pandas ka raha ala.» Loe edasi: Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»