19. jaanuaril toimub Raplamaal, Kivi-Vigala Põhikoolis, Raplamaa XII Kandlepäev, mis toob kokku 75 suurt ja väikest kandlemängijat üle Raplamaa ja mujalt Eestist.
Loe edasi: Raplamaa XII kandlepäevale koguneb 75 kandlemängijat
Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.
Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.
Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.
Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.
Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.
Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.
Urmas Saard
Raepressi teatel andis Tallinn täna Otepääle üle talvepealinna uhke tiitli. Tallinnat esindas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Talvelaada, jõuluvanade istungi, piduliku kontserdi ja rõõmsa meluga võttis talvepealinna austava ülesande vastu Otepää vallavanem Kaido Tamberg.
„On hea kindel tunne anda Eesti talvepealinna tiitel taas Otepääle,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Laats. „Kus mujal oleks meie talvised tegemised, mõtted ja unistused paremini au sees kui mitte Kuutsemäel ja muudel Otepää lumistel nõlvadel? Kutsun omalt poolt kõiki tallinlasi Otepääle talvepealinna privileege nautima – ja otepäälasi omakorda Tallinna, eelkõige Raekoja platsile.” Kuni 7. jaanuarini on Tallinnas avatud jõuluturg, mis valiti Euroopa parimaks. „Kas pole mitte suurepärane – meil on maailma kauneim talvepealinn ja Euroopa parim jõuluturg – Eestil läheb hästi! Elagu Eesti!“ rõõmustas Laats.
Pidulikule päevale paneb meeleoluka punkti Otepää kultuurimajas kell 20 algav pidu koos ansambliga L’Dorado.
Urmas Saard
Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto: Raepress →
Samal teemal:
22. detsembril kell 00.23 algab astronoomiline talv. Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli 22. detsembril kell 14.00 Otepää Keskväljakul.
Talvepealinna pidustused algavad traditsioonilise talveturuga. Turul pakutakse käsitöötooteid, riideid, toidukraami ja muud head-paremat. Otepää Naisselts pakub külastajatele kuuma suppi. Kuumade jookide festivalil pakuvad Otepää ettevõtjad just oma tegevusele iseloomulikke talviseid jooke. Meeleolukal ja üllatusi täis talvepealinna kontserdil astuvad üles kohalikud esinejad. Peale lõunat kogunevad Otepää keskväljakule aga jõuluvanad oma iga-aastasele koosolekule. Suurel kokkutulekul tehakse Otepää aastast kokkuvõtteid ning loetakse kokku plussid ja miinused, jagatakse kommi, aga ulakad saavad vitsa.
Pärast jõuluvanade koosolekut ongi aeg talvepealinna tiitli üleandmise tseremooniale. Kohal on Otepää sõbrad kevadpealinnast Türilt, sügispealinnast Narvast, suvepealinnast Pärnust ja pärispealinnast Tallinnast.
Seejärel toimub keskväljakul meeleolukas Otepää firmade, klubide, ürituste ja talvekeskuste paraad. Paraadil osalejad teadustavad oma valmisolekut talveks. Paraadil saab näha rajamasinaid, lumekahureid, mootorsaane, ATV-sid, mootorrattaid jne.
Ettevõtlusmaailmas, nagu igal pool mujal, on omad „moevoolud”. Täna on moes „pitchimine”. Eesti keeles on seda seni nimetatud oma äriidee tutvustamiseks ehk presenteerimiseks.
Nimetagem kuidas iganes, tegemist on oskusega ennast ja oma ideed esitleda, firmat tutvustada. Olgu seda vaja siis konkurentidega võistlemisel või rahastajate leidmisel, igatahes vajalik esinemisoskus.
Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased, kes tegelevad käesoleval aastal õpilasfirma programmi raames oma ettevõtte loomisega, käisid 1. novembril külas Pärnu koostöötamiskeskuses Fowardspaces. Pitchimist õpetas oma ala asjatundja, noor sariettevõtja, Fowardspace üks asutaja Marten Palu.
Seitse olulist punkti, mida lihtsa pitchimise jaoks läbi mõelda, on: intro (sissejuhatus – tutvustus), probleem või võimalus (millist probleemi ettevõte lahendab või millist võimalust pakub), väärtuspakkumine (millist väärtust toode / teenus kliendile pakub), magic (käitumine), go-to-market plan (turundusplaan – kuidas jõuda tarbijani), meeskond (kellel millised oskused on) ja staatus (tähtsus).
Sõnum noorele ettevõtjale: mõtle läbi mida räägid (püüa öelda mitu mõtet ühe lausega), harjuta või viissada korda, aga esitlus peab olema nii loomulik ja loogiline, et kellelgi ei tekigi rohkem küsimusi!
Kristi Suppi
Täna viibis Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonnana“ mõne tunni Pärnus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maja saalis, kus Briti suursaadik Theresa Bubbear võõrustas koos Tallinnas asuva saatkonna töötajatega Pärnumaa rahvast.
[pullquote]Theresa Bubbear: „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”[/pullquote]„Me täname teid nii selle päikesepaiste, kaunite puude ja looduse, kui ka kogu päeva toimunud väga toredate kohtumiste eest,” ütles suursaadik Theresa Bubbear. Vastates küsimusele, miks Briti saatkond Pärnut külastab, nimetas saadik kolme põhjust. Esiteks asub saatkond Eestis ja mitte ainult Tallinnas. Nii peab ka saatkond liikuma pealinnast kaugemates paikades. Teiseks: „Me töötame paljude inimestega Tallinnas ja teame, mida seal mõeldakse ning tahetakse. Aga me soovime kuulda sedagi, mida arvavad ja soovivad inimesed terves Eestis.” Kolmanda põhjusena nimetas Theresa Bubbear soovi tähistada Eesti ja Briti vahel toimivat 100 aasta pikkust sõprussuhet. „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”
Esmaspäeval algas Põlva maakonnas soome-ugri rahvastele pühendatud hõimupäevade kontserdinädal. Põlva maakonnas on külas komi ansambel Sipertas, kes on tulnud siia Komi vabariigi Kotkerosi rajoonist.
Folklooriansambli nimi sipertas tähendab metspojengi. See on lill, mida võib näha vaid haruharva muusikute kodumetsades kasvamas. Samamoodi on Sipertasi liikmete jaoks haruldane ja hoolt ning hoidmist vajav nende pärimuskultuur.
Ansambel Sipertas vahendabki kuulajatele edasi komi pärimuskultuuri – iidseid rituaale, kombeid, laule, lugusid ja püüab seda teha võimalikult ehedal moel.
Hõimupäevade koordinaator Põlvamaal Kati Taal sõnas, et komi ansambli puhul on tegemist tõeliste oma kultuuri ja rahvuse patriootidega. „Ansambli liikmete emakeel on komi keel ja selles nad ka omavahel igapäevaselt suhtlevad. Väga tore on bussiga ühest koolikontserdist teise sõites kuulata, kuidas laulunaised omavahel ilusas komi keeles muljeid jagavad ja vestlevad“, sõnas Rahvakltuuri Keskuse spetsialist Kati Taal.
Loe edasi: Põlvamaa hõimunädal toob koolidesse komi keele ja kultuuri
Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.
[pullquote]Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa[/pullquote]Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.
Loe edasi: Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst
Täna sooritasid Sindi gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased siirderiituse harjutusi, millega valmistuti lõplikult rebaseks löömisele.
Homme saavad neist täieõiguslikud rebased. Viimase katsumusena peavad nad “oma” kaheteistkümnendikule lemmiktoidu valmistama. Toiming leiab aset neljapäeval peale tunde kooli õppeköögis.
Rebaseks löömine tähistab õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmist riitusega, mis on levinud eelmise sajandi kaheksakümnendate kõrgkoolist ka üldhariduskoolidesse. Tudengitava järgi kutsutakse uusi õppureid rebasteks, kes enne katsete läbimist polevat täisväärtuslikud gümnasistide kogukonna liikmed. Rebaseks vastuvõtmist korraldavad abituriendid ja kogu heatahtlik jant oleneb lõpuklassi noorte mõõdukast maitsest ning mõistlikult valitud naljade piiride tunnetusest, millega Sindi gümnaasiumis osatakse liialdustest hoiduda.
Mõnigi katseharjutus oli sedavõrd põnev, et seda sooviti nii üksi kui hulgakesi korrata. Õpetaja Ain Keerupi osavõtlikult hoolivad küsimused enne katse sooritust üksnes julgustasid noori rebaseid lõbusate katsetega kaasa minema.
Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.
[pullquote]Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva[/pullquote]„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.
Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räimerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“
Loe edasi: Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja maakonna parimad toidumeened
Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.
Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.
Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.
Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.
Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud
Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.
[pullquote]Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.[/pullquote]Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.
Loe edasi: Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale
Homme, 25. augustil, tuleb muinastulede öö varasemast pidulikum. Süüdatakse taas lõkked, et üheskoos möödunud suvele tagasi vaadata.
Muusiku ja tulelaulu ühe autori Marek Sadami sõnul peab üks väike rahvas koos käima. „Oluline, et ollakse koos. Mõtestatakse ennast mere ääres ja merd enda ees. Saadetakse parimad soovid neile, kes kõrval külas või üle vee. Süüdatud laternad koduaias või lõkked rannas on majakaks neile, kes teel. Muinastuledes on ootamise märgid,“ lausus Sadam.
Ta lisas, et Muinastulede ööl kõneldud lõkkejutud hoiavad südame soojas ja selle tundega saab julgelt läbi talve marssida.
Muinastulede ööl rahva mere äärde kutsuja Mairold Vaik leiab, et Muinastulede ööst on ajapikku saanud ilus traditsioon, kus pered ja lähedased tulevad kokku, et süüdata lõke ja mõelda häid mõtteid. „Olen siiralt rõõmus, et meie rahvas tähistab seda ööd kire ja entusiasmiga. Kuna oleme laulurahvas, siis seekord saavad kõik inimesed päikeseloojangul lõket süüdates ka spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud tulelaulu kaasa laulda. See laul täiendab ehk ühtekuuluvust ja pidulikkust meie sees,“ räägib Vaik.
Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.
Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.
„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.
„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.
Sel korral toimub Seto Külävüü kostipäev 11.-12. augustil üle Setomaa ja kohvikuid võib leida Mikitamäest Luhamaani. Ühtekokku osaleb käesoleva aasta kostipäeval kuusteist kodukohvikut, nende seas nii vanu tegijaid kui täiesti uusi tulijaid.
[pullquote]Ühiseks teemaks on sõir[/pullquote]Külastamist väärivad kindlasti kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja kultuuriprogrammi peaks leiduma igale maitsele. Samuti on palju mõeldud laste peale, nii on pere pisematel samuti tegevust. Riigikogu liige Inara Luigas peab sel aastal neljandad korda kodukohvikut. Küsimusele, miks ta seda ikka ja jälle teeb vastas ta nii: „Vaadake mind, minu olemusse on sisse kodeeritud armastus hea toidu vastu, eriti suur armastus seto toidu vastu.“
Kohvikute pidajad on kevad-suvel mitu kokkusaamist ja koolitust teinud. Ikka selleks, et tekiks tunne ühise asja ajamisest. Sel aastal on kohvikud kokku leppinud, et ühiseks teemaks on sõir. Seega tasub sõira igalt poolt küsida. See võib olla menüüs eelroana või talupoes müügis. Kuna iga perenaise toiduvalmistamise käekiri on erinev, võib üle Seto Külävüü ilmselt 16 erinevat sõira leida. Kuid menüüdes on veel palju sellist, mis omane ainult Setomaale. Kindlasti saab maitsta mitmeid kalaroogasid, erinevaid pirukaid, maitsvaid kooke ja jooke.
Lastefestivali ajal antakse Võrus võim lastele ning suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks, tänavad täituvad melu ja laste kilgetega. Nädalalõpp tuleb Võrus mänguline, täis põnevust ja harivaid tegevusi.
Juba sellel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil leiab Võru linnas aset teist korda toimuv kõikide Eesti laste ühine pidu – lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”.
Festivaliala jaotatakse erinevate teemade ja tegevuste järgi. Nii elustatakse ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasasula ja seatakse üles viikingite laager. Linna rajatakse muinasjututehas, kus lapsed saavad muutuda lemmikuks muinasjututegelaseks. Kandles avatakse müstiline filmimaja, kus saab tutvuda filmitegemise ja arvutimaailmaga. Külla tuleb kirev miniloomaaed – ponid, lambad ja kitsed talledega, sikud, jänesed ,haned, kuked-kanad, kalkunid, alpakad, maod. Fantaasiahoovis astuvad üles nii laval kui erinevates töötubades mustkunstnikud, tsirkuseartistid kui ka teadusteater. Teatrihoovis saab nautida erinevaid etendusi ja kohtuda Kalevipojaga. Seiklus- ja atraktsioonidepargis on olemas erinevad batuudid, trossisõidud, kiiking, ronimissein. Tehnikapark, kus saab tutvust teha kaitseväe, pääste, politsei, maanteeameti tehnikaga. Võrukeelses õpihoovis õpivad ja mängivad koos lastega Jänku-Juss ja Jänku-Johanna. Võru uues ja uhkes skatepargis toimuvad võistlused ning programmi pakub noortelava.
Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.
Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.
„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“
Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.
Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.
Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.
Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.
Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.
Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.
Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.
Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.
“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”
Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.
Karin Klaus
Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.
Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.
„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“
Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.
Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.
Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.
Traditsiooniks muutuv Sindi hoovimüügi päev algas samuti traditsiooniks saava kepikõnni stardiga, kuigi erakordselt väikese hulgakesega, mis pole kaugeltki võrreldav varajasemate sarnaste sportlike ettevõtmistega.
[pullquote]Mart palus punase telgi kokku rullida ja lubas selle töö ja hea kauba eest vääriliselt tasuda.[/pullquote]Presidendi kella seierid lähenesid laupäeva hommikul kümnele, kui esimesed kaks osalejat kohtusid Sindi raekoja ees. Mina ilmusin ratast pedaalides lagedale hoone nurga tagant ja samal ajal roolis Tori valla tervise ja sporditöö spetsialist Agris Juhkov oma auto samuti raekoja juurde. Olime esimesed. Mõne aja pärast liitus meiega veel kaks sportlikku olekuga naist, kelle arvates kepid pigem segavad kui abistavad liikumist. Siis vuras kohale valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes teatas kahe keppidega osaleja kohesest saabumisest. Juhkov tutvustas linnakaardil peatuspunktide asukohti ja ühiselt asuti otsima lühima teekonna läbimise võimalusi. Olenevalt orienteerumise oskusest võis raja pikkus jääda nii umbes 17 kuni 21 kilomeetri vahemikku. Usu siis veel arvamust Sindist kui väikelinnast. Sedakorda keppide laenutamist ei toimunud ja ega polnudki kellegile laenutada. Kõnnieelsed soojendusharjutusedki jäid sooritamata ja kepikõnniks vajalikud teadmised jagamata.
Loe edasi: Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale
Eelseisval Sindi hoovimüügi päeval avatakse lisaks kraamikaubandusele seitse ühepäeva kohvikut, neist tuntuim on vast Sindi Avatud Noortekekuse kokandusringi Sinklased välikohvik Merekarp.
[pullquote]Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes[/pullquote]Laupäeval, 16. juunil avavad Sinklased Sindi noortekeskuse hoone ees oma kohviku, mida on tänavu kevadel nähtud juba Sindi mailaadal ja suvepeol. Väljapool Sindit isegi rohkem: Pärnu Keskuse ees Kevad Battles 2018 üritusel, Vändra skatepargi avamisel ja koguni maakonna piirest kaugemalgi,Tõrva perepäeval.
Kaur Kasemaa, üks kokandusringis õppijatest, rääkis laupäevale kavandatud roogadest lähemalt. „Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes. Seda toitu pole kindlasti paljud proovinud, aga lubame, et see on väga maitsev. Kanatiivad paneerime ja friteerime kohapeal. Eriti värske ja tervislik valik on smuuti. Jääjooki on kindlasti kõik harjunud saama keemiliste mahladega, aga meie jääjook valmib kodusest mahlast. Kindlasti parim valik kuumal suve päeval ja prae kõrvale saab jääjoogi tasuta. Kellele ei meeldiks suhkruvatt? Meie suhkruvatt aga tehakse ilma värvaineteta.” Kauri sõnul kokkavad sedakorda lisaks temale endale Mayken Haava ja Karl Hussar.
Loe edasi: Kaur Kasemaa: seda toitu pole kindlasti paljud proovinud
Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe hõikab rahvast Sindi hoovimüügi päevale: „Kaupa kuuri nurgast pööninguni. Sitsi ja satsi, vana ja uut! Hoovikohvikuid igale maitsele!”
[pullquote]teist aastat toimuval üritusel tulevad kohale kepikõndijad, ka ilma keppideta müügipunktide läbijad[/pullquote]Laupäeval, 16. juunil toimuvaks Sindi hoovimüügi päevaks on oma peamise kaubavaliku või kodukohviku asukoha teada andnud 23 kauplejat. Hoovimüügi kraamipoodide ja kohvikute asukohad on allpool vastavalt kultuurinõunikult saadud andmetele ära toodud, et huvilised teaksid oma samme soovitud paikadesse seada.
Pärnu mnt 81 – Väärt kraam.
Ringi 11 – Väega hea kaup.
Ringi 20 – Vanavara, portselan, vanad “Riga” rattad, hoidised, suupisted.
Ringi 39 – Käsitöö ja kasutatud asjad.
Läänemaal kaheksandat aastat metsikutele taimedele pühenduv Kristi Lehtla kinnitab, et Eestimaa põldudel ja metsades leidub suur valik inimesele söödavaid looduslikke toidutaimi, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid on meile väga vajalikud.
[pullquote]Taimetark Lehtla valmistas võilille pannkoogi taigna, mille hulka segas ka nõgest ja maltsa[/pullquote]Et umbrohust valmistatud toidud võivad osutuda ka hästi maitsvaks söögipooliseks, seda tõendasid Kihlepas Eassalu külaseltsi majja kogunenud poolesajale huvilisele taimetargad Mercedes Merimaa, Evari Tšetšin, Kristi Lehtla, Herdis Elmend, Merle Einola. Juhina kandis eilse päeva hea kordamineku eest hoolt Kaire llus, kes on üks kolmeteistkümnest Pärnumaa maitsete aasta korraldustoimkonna tublidest naistest.
Kontaktürituse korraldajad soovisid viia omavahel kokku toitlustusasutuste pidajad, kokad ja metsikute taimede tundjad, et ärgitada harjumatuid taimi lisama meie kohvikute ja restoranide menüüsse. Kõneldi taimede korjamisest, hooajalisusest ja säilitamisest. Tutvuti maitse- ja metsikute taimede kogujate ning kasvatajatega. Kuid kõige põnevam osa oli ikkagi väikestes seltskondades toimunud toitude valmistamine ja hilisem degusteerimine ning ühine maitsmine.
Loe edasi: Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?
