Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard
Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Mustvee pritsimehed tähistasid väärikat sündmust

Möödunud laupäeval tähistati Mustvees atraktiivse ja meeleoluka peoga vabatahtliku tuletõrje 130. aastapäeva.

Mustvee Pritsimed Taavi Müüsepp külauudised
Taavi Müürsepp, Mustvee Pritsimed. Foto: Anu Ots

Mustvee tuletõrjemajas musitseeris Avinurme puhkpilliorkester. Sündmuse avas Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Tervitusi ütlesid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Mustvee vallavanem Jüri Morozov, Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina, Avinurme vabatahtliku päästekomando pealik Ants Rummel ning Torma naiskodukaitse eestvedaja Katrin Luhamäe. Kohal viibis Jõgevamaa päästeosakonna juht Jüri Alandi.

Taavi Müürsepp andis üle rinnamärgid, millel on ka maailma elemente: maad, tuld, vett ja õhku tähistav sümboolika. Märgi keskele on kirjutatud kuldsete tähtedega Mustvee Pritsukoda 130. Rinnamärkidega avaldati tunnustust 47 isikule, samuti Mustvee tuletõrjekomandole, Päästeameti tuletõrjemuuseumile ja Avinurme puhkpilliorkestrile.

Seejärel marsiti rongkäigus Mustvee kultuurikeskusesse edasi pidutsema

Taavi Müürsepp märkis, et piduliku sündmuse tähistamisel võeti aluseks Mustvee tuletõrjehoone ehitamise algus. „Tuletõrjeselts ise loodi juba mitu aastat varem, oma hoone ehitamine lükkus aga edasi,” sõnas Müürsepp. “Ei aidanud seegi, et seltsile pandi nimeks Maria, mis oli tookordse Venemaa keisrinna nimi.”

1888. aastal muutusid ettevalmistused oma hoone ehitamiseks aktiivsemaks. Sama aasta 15. mail lõid toonased pritsumehed labida maasse ja panid nurgakivi tuletõrjemajale.

“Tegemist on küll meie praeguse majaga, mida võib nimetada nööbi külge õmmeldud pintsakuks,” lisas Müürsepp. „Esimesel 32 aastal juhtis Mustvee tuletõrjeseltsi kohalik suurkaupmees Martin Stahlberg. 1931 ehitati hoonele torn.”

Praeguses Mustvee päästekomandos töötab 21 meest.

Jaan Lukas

Maanteemuuseum paneb laupäeval endale suverehvid alla

Laupäeval, 19. mail paneb Eesti Maanteemuuseum suverehvid alla ja pidutseb muuseumiÖÖl koos kõikide Eestimaa muuseumidega.

Maanteemuuseumis Foto Urmas Saard
Maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla[/pullquote]Ehkki Eesti Maanteemuuseumi välialad on külastajatele juba paar nädalat valla, algab sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi suvehooaeg. Traditsiooniliselt vuntsitakse muuseumiÖÖks üles kogu Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate park, tuuakse külastajate ette oma suurimad varad ning avatakse kaks uut näitust.

Mullu sügisel jõudis muuseumisse otse Emajõe põhjast tükike Teises maailmasõjas hävinud Eesti sillapärandist, Rannu-Jõesuu terassilla ferm. Pärast puhastamist ja korrastamist avatakse välialale püstitatud sillatükk kui omalaadne mälestusmärk sõjaeelse Eesti sillapärandile. Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla. Terassildade ajalugu avab ka hooajanäitus “Terasest kantud teed”.

Loe edasi: Maanteemuuseum paneb laupäeval endale suverehvid alla

286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.

Tamme talu Pärnumaal Foto Urmas Saard
Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

“Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.

“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.

Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.

Loe edasi: 286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard
Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Loe edasi: Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard
Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen
Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Täna, 28. aprillil toimunud teisel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ja sadamatesse tehti esialgsetel andmetel ligi 25 000 külastust.

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas
Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

“Esialgsetel andmetel tehti 23 sadamasse kokku ligi 25 000 külastust, ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. Rekordiline arv külastajaid oli Pärnus Japsi kail, kuhu tehti umbes 5000 külastust ja Harjumaal asuvas Leppneeme sadamas käis üle 1800 kalahuvilise. Samuti käidi rohkelt ka Varnja ja Tallinna Kalasadamas, kuna lisaks kalasadamate päevale toimus Varnja laat ja Tallinna kalafestival.”

“Eesti kalurid väärivad tunnustust, sest just tänu neile on meil võimalus süüa värsket kodumaist kala,” ütles tervituskõne pidanud maaeluminister Tarmo Tamm. “Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd.”

“Avatud kalasadamate päeval saame näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ja seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab.” Maaeluministri sõnul saab igaüks kalurite toeks palju ära teha. “Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tamm.

Loe edasi: Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Sel laupäeval, 28. aprillil toimub Pärnus Japsi kail avatud kalasadamate päeva esindusüritus. Kokku osaleb avatud kalasadamate päeval 23 sadamat üle Eesti.

Japsi kalasadam Pärnus Foto Urmas Saard
Japsi kalasadam Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üles astub Kolme Põrsakese teadusteater[/pullquote]Perepäev algab kell 8 hommikul, mil saab osta värsket kala otse kaluritelt. Kell 10 esineb ansambel Sõpruse Puiestee ja kell 11 tervitab külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask valmistavad päeva jooksul mitmesuguseid kalatoite ning juhivad kala fileerimise õpituba.

Kogu päeva jooksul, kella 8-14 saavad lapsed osaleda Jarko Jaadla õngeõppes ja Jüri Tensoni kalanduse õpitubades. Kohal on kalateadlane Henn Ojaveer ning üles astub Kolme Põrsakese teadusteater.

“Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.”

Loe edasi: Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Täna tähistatakse ülemaailmset 70. tervisepäeva, mille keskseks teemaks on „Tervis kõigile!“

Tervis kõigile[pullquote]Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aprillikuu jooksul[/pullquote]Seitsme aastakümne jooksul on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teinud jõupingutusi, et vabastada maailm kõrge suremusega haigustest nagu rõuged ja võidelnud tervistkahjustavate harjumuste vastu nagu näiteks tubaka tarvitamine.

Juubeliaasta tervisepäeval pööratakse tähelepanu sellele, kas kõik inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ravimeid. WHO Regionaaldirektor Zsuzsanna Jakab´i sõnul tähendab öeldu seda, et inimesed saavad vastavalt oma tervise vajadustele kvaliteetseid terviseteenuseid just selles kohas ja sel ajal, kui nad neid vajavad, ilma et satuksid rahalistesse raskustesse. “Võimalikult hea terviseseisund on inimese üks põhiõigustest – sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. See on visioon, mille poole on WHO koostöös oma partneritega püüelnud alates ühenduse loomisest 70 aastat tagasi.”

Loe edasi: Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard
Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Neljandat korda toimuv Pärnu Restoranide Nädal

Teemanädala peamiseks mõtteks on Pärnu restoranide tutvustamine nii eestlastele kui lähinaabritele, ühtlasi soovitakse elavdada kohalike elanike restoranikülastusi madalhooajal.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu Foto Urmas Saard
Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimub restoranide nädal 7.–15. aprillini. Nädala raames pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki ja kolmekäigulist õhtusööki. Pakutavad toidud on koostatud a’la carte menüü põhjal.

Igapäevast lähemat infot leiab Pärnu Restoranide Nädalal osalevate ettevõtete kohta vastavalt facebooki lehelt. Täna tutvustas Pärnu Restoranide Nädala korraldaja Kadi Elmeste koos oma abilistega teemanädalat TÜ Pärnu Väärikate ülikooli 300-le kuulajale. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kinkis külalisele retseptiraamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“, milles leiduvad retseptid on õppurite endi kogutud.

Eelmisest restoranide teemanädalast võttis osa 9700 inimest, tuues Pärnusse külalisi Rootsist Soomest ja kaugemaltki.

Restoranide nädala pikk traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Eestisse jõudis esimene restoranide nädal 2011. aastal.

Pärnu restoranide nädala raames võib tutvuda väga erinevat stiili restoranide ja seal töötavate tublide kokkadega. „Loodame, et tänu restoranide nädalale saavad mitmed Pärnu restoranid tuttavamaks,“ räägib Elmeste.

Pärnu Restoranide Nädala korraldajad on restoraniomanikud ja Pärnu linnavalitsus.

Urmas Saard

Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

„Siit ei leia püüdlikult poliitkorrektset ega ühiskonna peavooluarvamustesse passivat nännutamist. Leiab vaid ühe reisikirjelduse, aga seegi pole tavaline turismireis. Rännak kulgeb üheaegselt nii geograafilistel kui mentaal- ja hingemaastikel. Olulised on nii teekond, kui kuhugi jõudmine,“ selgitab raamatu „Kõige pikem teekond“ autor Tauno Jürgenstein.

Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu Kõige pikem teekond esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes Foto Urmas Saard
Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu “Kõige pikem teekond” esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes. Foto: Urmas Saard

Kuhugi jõudmine seisneb aga kirjutaja arvates eelkõige transformatsioonis, mille poole püüeldakse üksnes selleks, et veelgi enam kohal olla ja nautida teekonna jätkumist. Eile, 29. märtsi õhtupoolikul kohtus Jürgenstein Pärnu Keskuse kolmandal korrusel paikneva Apollo raamatukaupluse lugejatenurka kogunenud suure hulga huvilistega. Ta ise istus kuulajate ees veidi kõrgemal poodiumil, mille kohal rippuvale ekraanile kuvati slaide raamatu tegevuspaikadest ja tegelastest. Poodiumi kõrval asuvale lauale oli laotud veidi püramiidi meenutav raamatute virn. Jürgensteini 360 leheküljelise esikraamatu on trükki toimetanud Hea Tegu Kirjastus. Raamatut toimetas Heli Hallik.

[pullquote]Kas avameelsus tekitas ka kõhklusi või mõtteid midagi välja jätta?[/pullquote]Kohtumisõhtut juhtis ja esitas küsimusi Annelie, keda Jürgenstein tutvustas lugeja, sõbra ja rännukaaslasena. Aga küsimusi võisid teisedki esitada. Juttu oli palju.

Loe edasi: Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

Annika Parm: Rohelise Jõemaa Koostöökogu tänab kõiki kohvikuid ja külastajaid

Viiendat aastat toimunud kogupere päeval „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ selgitati esmakordsel hindamisel “Piirkonna Maitse 2018”, mille tulemusel osutusid üheksast kohvikust väljavalituiks “Kersti Maiused” ja “Mõisa Köök”.

Foto Annika Parm[pullquote]Tundub, et kõige külastavamateks olid kohad, kus sai vaadata loomi[/pullquote]24.märtsil ilusal päikesepaistelisel laupäeval avasid 18 ühepäeva kohvikut Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnas uksed külalistele. Eesmärgiga, mitte ainult pakkuda erinevaid hõrgutisi ja head kohvi, vaid ka tutvustada kohalikku elu ja oma tooteid ning tegemisi.

Kas oli see ilusa ilma tõttu või ka lihtsalt uudishimust, aga külastajaid oli kohvikutes arvukalt, näiteks Seljametsa muuseumis, kus oli avatud pannkoogikohvik, pidid korraldajad mitu korda poes käima ja pannkoogitainale koostisosi juurde tooma, külastajaid oli seal umbes 100.

Võidula mõisa perenaine Lea Toom pakkus, et hinnanguliselt käis nende juurest läbi 120-130 inimest.

Loe edasi: Annika Parm: Rohelise Jõemaa Koostöökogu tänab kõiki kohvikuid ja külastajaid

Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Rohelise Jõemaa Koostöökogu eestvedamisel toimunud kuues ühepäevakohvikute päev „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ pakkus sadadele kodust väljunud inimestele meeldivat maitseelamust ja mitmekülgset meelelahutust.

Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses Foto Urmas Saard
Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses. Foto: Urmas Saard

Kaunis kevadpäev, uudishimu ja soov uuteks kohtumisteks väikeste kogukondade toimekate inimestega ahvatles kohvikute ringile minema ka Tori valla kultuurinõuniku Mart Tõnismäe, kes nõustus lahkesti oma neljarattalist abilist jagama siinkirjutajaga. Pea 80 kilomeetri pikkusel ringil jõudis nelja ja poole tunniga külastada seitset ühepäeva kohvikut. Mitmel juhul pidi kohvikute headuse kõrval kogema üllatusi, mis võtsid sõnatuks.

Tõrvatilk mees

Laupäeval, 23. märtsil Sindist Tori aleviku suunas teekonda alustades tegime esimese peatuse Randivälja külas. Varajaste külalistena takseerisime Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse uhket peahoonet, kui äkki maja külgmisele uksele ilmus sädeleva naeratusega ja suurt helkjat nuga käes hoidev Kadi Ruumet. Kohe meenus mullusuvine kohtumine Kurgja talumuuseumis, kus sõin isukalt Kadi valmistatud torti. Kurgjal anti tublile aednikule kätte Pärnu Postimehe noore ettevõtja eripreemia.

Loe edasi: Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Rohelise Jõemaa Koostöökogu kutsub rahvast ühepäeva kohvikuid külastama. Paarikümnest enamik, tervelt jumalatosin kohvikut, asuvad Tori vallas. Üheksa kohvikut pakuvad lisaks erakordseid maitseelamusi, millega võisteldakse piirkonna parima maitse väljaselgitamisel.

Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik Foto Kersti Kullimaa
Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik. Foto: Kersti Kullimaa

Rohelise Jõemaa Koostöökogu projektijuht Annika Parm selgitas, et laupäeval, 24. märtsil on tegemist kogu perele mõeldud päevasündmusega, kus igaüks leiab endale midagi meelepärast. „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ nimetust kandev teemapäev toimub tänavu viiendat aastat ja kuuendat korda, sest ühel aastal peeti seda ettevõtmist koguni kahel korral.

Tähistamaks mais Pärnumaa maitsete aasta algust toimub lisaks tavapärasele kohviringile Jõemaa-Soomaa piirkonna maitse 2018 hindamine. Algselt kavandatud lõpuüritus jääb paraku ära, teatas Parm.

[pullquote]Uus Jõesuu külamaja avab laupäeval esmakordselt kõigile huvilistele oma uksed[/pullquote]Kohvikud on laupäeval avatud 12.00 – 16.00. Mõned hoiavad kohvikud kauemgi lahti. Näiteks Are huvikeskuse väikeses saalis hoiab OÜ Suhkur kuuluva Kersti Maiused kohviku uksed külastajatele avatud kuni viieni. Kersti Maiused kohvikus on võimalik hinnata imehead Kersti valmistatud sefiirikorvikest, mis võistleb sel päeval vapralt samuti Parima Rohelise Jõemaa Piirkonna Maitse 2018 auhinnale! Kersti Maiused omanik Kersti Kullimaa sõnul kasutatakse sefiirikorvikese valmimisel häid kohalikke toiduaineid. Jõhvikad korjati Elbu rabast ja munad on munetud Kuusiku talus.

Loe edasi: Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.

Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg Foto Marko Šorin
Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg. Foto: Marko Šorin

Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.

Loe edasi: Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Pärnus lauldakse kevadele harjumuspärases kohtumispaigas

Teisipäeval, 20. märtsil kell 18.15 algab kevad. Kevade saabumist tähistatakse Pärnus Tallinna väravate juures.

Kevade tervitamine Tallinna väravate juures  Foto Urmas Saard
Kevade tervitamine Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

Alates 1986. aastast on Pärnus kevade saabumisel kõlanud Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Ka sel aastal kõlab meeskoori laul Tallinna väravate juures dirigent Tiia Hermanni juhendamisel. Kevadkontsert koos linnapea tervitusega saab alguse kell 18.15. Oodatud on ka kõik linnakodanikud!

Kevade algust tähistatakse pidulikult ka Türil, kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ametlikule osale järgneb kontsert Türi kultuurikeskuses. Suvepealinna tervitused viivad kohale abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin ning linnavolikogu liige Laura Kiviselg.

Samal teemal:

Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet Foto Urmas Saard

 

 

 

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Evelin Mei Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Vallavanem Lauri Luur ütles reedel, 16. märtsil Sindi seltsimaja väikesesse saali kogunenud peredele, et Pärnumaa suures Tori vallas toimub lusikate üleandmine esimest korda ja senist tava püütakse jätkata selliselt, kuidas enne liitumist erinevates omavalitsustes seda on korraldatud.

Tori vallas kingitakse titelusikaid Foto Urmas Saard
Tori vallas kingitakse titelusikaid. Foto: Urmas Saard

„Laste heaolu on meie valla üks suurimaid prioriteete. Sünnitoetuse tõstsime kohe 500-le eurole. Kooli minekut toetame 100 euroga. Kolme ja enama lapsega pered on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest. Kindlasti tahame sellel aastal renoveerida Suigu ja Jänesselja lasteaia, aga tuleb ka teisi investeeringuid. Kõike tehakse selle nimel, et meie vallas oleks rohkem ja rohkem lapsi,“ rääkis Luur sissejuhatusesks.

[pullquote]On kasvamas kuskil üks pisike puu[/pullquote]Valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane ütles, et vastuvõtule kutsuti 46 kingi saajat. Mõnevõrra oodatust suurem hulk oli tingitud sellest, et viimane lusikate kinkimine Sindi linna omavalitsuses jäi toimumata.

Väikese kontsertkavaga esinesid Sindi lasteaia mudilased, kes laulsid ja tantsisid. Lapsi juhendas ja saatis klaveril õpetaja Ülle Ots.

Loe edasi: Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard
Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Loe edasi: Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis Foto Urmas Saard
Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis. Foto: Urmas Saard

13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.

[pullquote]sintlased soovivad Tori vallast lahkuda[/pullquote]Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.

Loe edasi: Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard
Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Loe edasi: Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard
Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Peeter Luksepale mõeldes

„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.

Peeter Luksep 2008 a Pärnus Foto Urmas Saard
Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard

Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

[pullquote]Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses[/pullquote]„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.

Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Loe edasi: Peeter Luksepale mõeldes

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust
Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed