ajalugu

Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Pühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.

Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.

„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.

Sünnipäeva puhul on muuseumisse sissepääs terve päev tasuta. Loe edasi: Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

“Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.

Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.

Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.

2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil

Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Loe edasi: “Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud. Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: „Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku.“

Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. „Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti – selle järgi saame dateerida ka matuse,“ räägib Malve. „Hetkel võib öelda, et skelett pärineb 13.–15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus mehele vanuses 40-50 aastat. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes,“ kirjeldab Malve leidu.

Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.

Virge Tamme

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.

Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.

Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Loe edasi: Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.

Ivari Padari üleskutse:

Head inimesed!

Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.

Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.

Loe edasi: Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Loe edasi: Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Laulupeomuuseum ootab peomeenutusi

Kultuuripärandi aasta raames korraldab Tartu Laulupeomuuseum laulu- ja tantsupeomälestuste kogumise projekti.

Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuripärandis väga olulisel kohal. Kahtlemata on aga laulu- ja tantsupidude mõte aja jooksul muutunud. On väga oluline kaardistada just selle arenguprotsessi muutumist läbi erinevate põlvkondade mälestuste kogumise. Seda nii mineviku, oleviku kui tuleviku seisukohast. Mälestuste kogumine mõtestab laulupidude 150. ja tantsupidude 85. juubeli eel traditsioonide senist arengut ja tähendust ning on samas ka suurepäraseks eelhäälestuseks 2014. aastal toimuvale XXVI laulu- ning XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg!”.

Muutuste kaardistamiseks on väga oluline ligipääs võimalikult suurele hulgale mälestustele. Selleks on muuseum koostanud küsimustiku, mis annab ülevaate erinevatest laulu- ning tantsupeoga seotud traditsioonidest, lauludest, mis on enim meelde jäänud ning nende ürituste tähendusest. Küsitluse täpsed juhendid on Tartu laulupeomuuseumi kodulehel. Vastustes oodatakse kirjeldusi selle kohta, kuidas peoettevalmistused kulgesid, millised emotsioonid valdasid peol osalenud ning milline on laulu- ja tantsupidude tähtsus laiemalt.

Täna mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid

Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com

25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul tuhandeid küünlaid.

Meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“. Samuti asetavad pärjad Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.

Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi küüditamisohvrite mälestuseks. Rahvast oodatakse 25. märtsil kell 18 Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid küünlaid.

1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal neljandat korda.

Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25. märtsil:

Kuressaare – kell 12 Kudjape kalmistul

Türi – kell 12 Türi Vabadussõja ausamba jalamil

Haapsalu – kell 12 Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures

Viljandi – kell 17.30 Viljandi Mõisa pargis

Rakvere – kell 11 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus Okaskrooni juures

Jõhvi – kell 12 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi jalamil.

Tartu – kell 12 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.

Hiiumaa – kell 12 Lehtma sadamas; kell 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19 akendel küünlad.

Valgamaa – kell 12 Keeni raudteejaamas

Järvamaal mälestatakse märtsiküüditamist

Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.

Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)

Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Äsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.

Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.

Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild ning Kaitseliidu Sakala Maleva noorkotkad.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

Täna mälestab Rakvere Palermo massimõrva ohvreid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.

Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen

Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.

Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Loe edasi: Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

tugevdada piirkonna identiteeti;
tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

loodus;
kultuur ja ajalugu;
tervis ja aktiivne puhkus;
innovatsioon väikeettevõtluses;
säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

TÜ ajaloo muuseumis mõtiskleb David Vseviov aja loo üle

13. detsembril kell 16.15 ootab TÜ ajaloo muuseum Toomel kõiki huvilisi osa saama David Vseviovi jõulueelsest mõtisklusest teemal “Ajalugu kui lugu”.

“Me oleme harjunud teadmisega, et kõigepealt olid müüdid ja alles siis tulid faktid. Ning suhteliselt hilisemat ajalugu õppides me toetume valdavalt faktidele, sest vaid fakt saab olla tõde. Kuid müüdid, lood, anekdoodid iseloomustavad oma aega aastaarvudest ja nimedest mitte vähem täpselt. Pigem vastupidi, nad lisavad kirjeldusele värvi ja elu,” selgitab oma mõtiskluse teemat David Vseviov.

Riikliku kultuuripreemia ja Aadu Luukase missioonipreemia laureaat ning Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov on Eesti ajaloolane, kes on kogunud tuntust ajalooalaste raadiosaadete ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.

Sissepääs üritusele on tasuta ning õdusama tunde loomiseks pakutakse teed.

Lisainfo: http://ajaloomuuseum.ut.ee

Järvamaa muuseum kutsub osa saama jõuluprogrammist “Sõjaaja jõulud”

Jõule on peetud läbi aegade väga erinevates oludes. Vaatamata rasketele II maailmasõja aastatele tähistati jõulupühi ka Saksa okupatsiooni ajal 1941-1943.

Kätte on jõudnud jõuluõhtu 1942. Tallu jäänud naispere valmistub vaikset jõuluõhtut pidama. Ootamatult saabub nagu kingitusena rindelt koju perepoeg. Mida räägiti, mida sellel õhtul koos ette võeti ning kuidas jäi ka sõjaaja oludes hinge helge tunne, kui laud polnud lookas söökidest-jookidest ega tehtud suuri kingitusi, sellest Järvamaa muuseumi tunniajane programm räägibki.

Lapsed ning täiskasvanud saavad osa jõulukinkide ja -ehete töötubadest, lisaks kaunistatakse kuuske, lauldakse, maitstakse jõulumaiust, mängitakse vanu mänge. Programmi hind 1.50 €.

Info ja registreerimine gruppidele alates 10 inimesest tel 385 1867, mob 521 7773, e-posti aadressil terje@jarvamaamuuseum.ee või info@jarvamaamuuseum.ee.

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Enne õhtul söömata kui saunas käimata … Nii ütleb vanasõna ja keegi ei vaidle sellele vastu. Käisime meiegi Rõuges Nogo küla Saunamaal saunu takseerimas. Päeval, et need paremini silma hakkaksid.

Jah, Võrumaal on omaette saunaküla, kus pakutakse nautimiseks erinevaid saunu. Kes sauna tulnud, sellel on võimalus nii leili hinnata kui ka muidugi sauna ajaloost ja uuestisündimisest kuulda.

Nogo külas tekkis Saunamaa mõned aastad tagasi. Siin on olemas koobassaun, soome saun, indiaani saun, tünnisaunad, eesti saun. Ette rutates olgu öeldud, et saunu tuleb aina juurde ja esialgu kavandatud arv on 24.

Saunamaale tasub tulla, kui soovitakse korraldada firmaüritust, sünnipäeva, planeeritakse perega puhkust või lihtsalt sõpradega olemist koos mõnusa leili ja majutusega.

Saunamaal kamandavad Jaak Pächter ning Erki Pehter – isa ja poeg. Nende perekonnanimesid kirjutatakse küll pisut erinevalt, aga kunagi on see nii jäänud Loe edasi: Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Loe edasi: Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Kurla küla ajaloost valmis raamat

MTÜ KUME külaselts kutsub huvilisi raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlusele Kabala Rahvamajas 10. novembril kell 13. Esitlusele on odatud kõik endised ja praegused külaelanikud, KUME külaseltsi liikmed ning teised huvilised, kellele vastav teema põnevust pakub.

KUME külaseltsi liige Aina Lee alustas Kurla küla ajaloo kogumist 2009. aastal. Külaelanike küsitlemise ja fotode kogumise kõrval on ta külastanud Eesti Riigi- ja Ajalooarhiivi ning Viljandi ja Järvamaa muuseume. 2011. aasta suvel valmis Kurla küla taludest ja seal elanud inimestest lamineeritud lehtedena 82-leheline pildialbum. Tol ajal olid puudu veel 13 talu pildid ja lood. Käesoleva projektiga sai Kurla küla vana pildialbum lõplikult valmis ning anti ühtlasi välja ka raamatuna.

KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on raamatu kaudu võimalik teada saada Kurla küla täpne ajalugu talude kaupa. „Raamatu väljaandmisega saab uuendada sidet küla ja sealt pärit inimeste järeltulijatega, saab tekitada huvi oma perekonna ajaloo ja päritolu vastu. Lisaks on inimestel hea võimalus tutvustada oma koduküla ja tekitada ka teiste külade elanikes huvi sarnast albumit koostada.“ Seltsi esindaja annab teada, et lamineeritud albumit eksponeeritakse ka edaspidi külaüritustel, raamatu saavad aga endale endised ja praegused külaelanikud.

Raamatu Kurla küla ajaloost on koostanud Aina Lee, raamatu väljaandmist rahastas Leader projektitoetuse kaudu MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Varasemalt on Kurla küla ajaloopärandi kogumist tunnustanud ja toetanud Järvamaa Pärandi Sihtkapital, Türi vald ning Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Digitaliseeritud fotod ja albumilehed on laetud üles ka külade tegevust kajastavale veebilehele.

Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.

Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.

Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.

Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Mois1840_w150_w600 — Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.

Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.

Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks. Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat