Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.
Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.
Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17.
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiu valla sisene linn. Tegemist on ainsa linnaga maakonnas. Läbi linna voolavad Nuutri jõgi, Lumumba jõgi ja Liiva oja (Kärdla oja).
Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlkinud kui “Võsaoru”.
Hiidlaste seltside jaotuses nimetatakse Kärdla rahvast kohvilähkriteks. “Kärdla alevi mehi on hüütud kohvilähkriks, kuna nad vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud,” põhjendab seda Emmaste kihelkonnast 1971. aastal kogutud teade.
Aastal 2011 valiti telekanali TV3 saates Kärdla Eesti laulupealinnaks.
2013. aasta sügisel ühines linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks.
Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus.
Aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud kalevivabriku tõttu.
Aastast 1847 kuni 1890. aastateni moodustas piirkond vabrikuvalla. Kirik valmis aastal 1863.
Aastal 1920 sai Kärdla aleviks. Kolmanda astme linnaks sai Kärdla 1. mail 1938. Aastal 1946 sai Kärdla maakonnalinnaks, aastal 1950 rajoonikeskuseks. Aastast 1990 on Kärdla taas maakonnalinn.
Allikas: Vikipeedia. Ajaleht Hiiuelu