Karjasemärss vööle ja 1. jaanuaril poodi

Elina Kononenko,
ajakirjanik

Peale igasugu presidendi sõnause kaudu liikvele lastud sõnade on viimasel ajal kosta veel üht uut sõnapaari: euromüntide stardikomplekt. Kuuldavasti pidi tegu olema millegi nii hinnalisega, et rahvas jookseb selle järele suisa tormi.

Ajakirjandus on varustanud meid pideva infoga, kui palju stardikomplekte juba müüdud on ja kui palju Eesti pank neid juurde on tellinud. Selgub koguni, et üks inimene saab osta korraga vaid viis komplekti. Mida aga selle kilekotitäie peenrahaga peale hakata, jääb mulle kui praktilise meelega inimesele selgusetuks.

1. jaanuarist vallutavad meie rahakotte nagunii senistest Eesti sentidest märksa kopsakamad euromündid. Mõtlen juba õudusega, kuhu kogu see igapäevaeluks vajalik metall tulevikus ära mahutada. Eks näis, kas tuleb omale selleks karjasemärss hankida või mitte. Loe edasi: Karjasemärss vööle ja 1. jaanuaril poodi

Mahepõllumehed ehitavad põhust kontorit

maja
Ökokontor valmib põhupallidest.

Ökopõllumeestele kohaselt ehitavad Mait Nõmmsalu ja Tauno Tattar ökomaja Tammistu Agro uue kontori jaoks. Nõmmsalu sõnul on seni Eestis ehitatud põhumajad puitkarkassiga, mille vahele pannakse põhk. Nõmmsalu tahab teha teisiti.  Uue 80-ruutmeetrise kontorihoone seinad laoti viie tunniga püsti lihtsalt suurtest põhupakkidest. Sees on ruumi 50 m², seinad võtavad enda alla 30 m². Põhk pärineb oma põllult ja pakid on pressitud 90-sentimeetri paksusteks ja ligi kahe meetri pikkusteks ristkülikuteks. Seinad on plaanis kevadel katta seest ja väljast savikrohviga. Praegu on seinad vihma ja lörtsi eest väljastpoolt kilega kaetud. Avarad aknad on kolmekordsed ja Nõmmsalu loodab, et sellise ökomaja puhul on küttekulu väga väike. Plaatvundamendile on plaanitud põrandaküte, aga kas seda ka tegelikult vaja läheb, selgub kui maja on valmis.

Maaleht.ee

Nabala keskkonnakaitse ühing korraldab homme üldkoosoleku

Teisipäeval, 14. detsembril kell 18 toimub Kurtna koolis Saku vallas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu (Nabala KÜ) üldkoosolek, kus antakse põhjalikum ülevaade ühingu viiest tegevusaastast ja hetkeolukorrast, kohendatakse põhikirja tänastele vajadustele vastavaks ning valitakse uus juhatus. Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse liige Tanel Ots märgib, et tänu ühingu tegevusele on võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Aktiivsete kodanikena on kogutud allkirju Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks. Algatatud on kaitsealade loomine, korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid jne.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com

Allikas: greengate.ee

Piusal tunnustati Põlvamaa paremaid turisminduses ja jagati tiitleid

põlva
Aasta parim turismitöötaja on Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Foto: Aare Plakk

Läinud nädalal Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja aasta parimad turismitegijad ja jagati tiitleid.

Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Katerin saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali. Samuti on ta olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osalemises EASi kvaliteedijuhtimise programmis. Ära märgiti selles kategoorias veel Kiudoski restorani peakokk Kristofer Solnik ning Jaan ja Elna Koort klubist Aal.

Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska Sanatoorium. Värska Sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö – nii näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburg-Värska. Samuti on andnud tulemusi Värska Sanatooriumi ja MTÜ Setomaa Turism tegevus seoses viisaküsimustega – viisataotlemine on kiirenenud ja lihtsustunud. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud. Äramärkimist turundusteo kategoorias leidsid veel OÜ Matkajuht, Anu Jõesaare ja Lauri Kulpsoo raamat „Taluperenaiste hoidised“ ning koolitaja Ena Drenkhan.

Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti Maanteemuuseumi uus ekspositsioon Teeaeg. Välialade avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu (ligi 30 000), uued atraktsioonid loovad lisaväärtust kogu piirkonnale. Nominentide hulgas olid ka Mooste Viinavabrikusse rajatud Eesti Fototurismi Keskus, Räpina hotell ja Saatse Seto muuseum.

Aasta roheline tegu oli komisjoni hinnanguna Eesti Looduse Põlvamaa erinumber. Koostöös Põlva maavalitsusega juunis ilmunud Eesti Looduse Põlvamaa erinumber tutvustas põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi. Lisaks tunnustati Pesa hotelli Päikeseterrassil tänavu avatud Linnu restorani, Põlvamaa ökofestivali ja loodusgiidi ning elupõlist metsameest Ain Erikut.

Allikas: polvamaa.ee

Puude kuulaja loodusõhtu

Täna, 13. jõulukuupäeval toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus Puude kuulaja – Hendrik Relve, Peeter Lauritsa ja Jaak Tuksami õhtu.
Äsja saabus Hendrik Relve põnevalt uurimisreisilt korowai metsarahva juurest. Loodusõhtul kõneleb ta ka oma pikaaegsest kiindumusest Eesti põlispuudesse. Esitletakse Hendrik Relve uut raamatut “Puude kuulaja”. Näha saab raamatu kujundaja kuvataiduri Peeter Lauritsa näitust. Laulab Jaak Tuksam.

Allikas: greengate.ee

Misso õpetaja Anu Raag on üks parematest liiklusõpetajatest

Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.

Allikas: Setomaa.ee

Pärnumaa 2010 aasta küla tiitlit kannab Suigu-Murru külade piirkond

Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.

Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.

Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.

Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.

Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.

Allikas:kodukant.ee

Maanteemuuseumi jõuluprogramm „Jõulumaa – jõulutee” 14.-17. detsembrini Varbusel

Maanteemuuseum ootab kõiki lapsi ja lapsemeelseid osa saama jõuluprogrammist „Jõulumaa-jõulutee”.
Räägime liikumisest vanal ajal, taliteedest ja taliteede märgistusest, kaeme oma silmaga lumeväravaid ja vaatame filmi eriti lumistest teedest. Igaüks saab endale autosse või riidekappi riputamiseks meisterdada mõnusa jõuluhõngulise lõhnakuuse. Lustime õues ning meeleolukale saanisõidule viivad muuseumi tublid hobused Pippin ja Kipper. Külmast võetud sõrmi soojendame kuuma teega ning kõhule teeme pai piparkookidega.
Riietus olgu soe ja sobilik lumes hullamiseks. Hea tuju kohapealt!
Allikas: maanteemuuseum@mnt.ee

Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg

dirigent
Saidi Tammeorg (keskel) on Põlvamaal tunnustatud kultuuritöötaja. Foto: Mati Määrits

Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.

Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee

Otepääl avas uksed Veikko Tääri kohvik

Saunamajas avati uus kohvik. Foto: Jaanika Kuusik/Valgamaalane

Möödunud nädalal avas Otepääl uksed kohvik, mis on omanäoline nii miljöö kui ka toiduvaliku poolest. Kohviku L.U.M.I omanik on näitleja, õhtujuht ja kokasaate „Lusikas“ saatejuht Veikko Täär. Tema sõnul on Otepää ammu vajanud kohta, kus saaks meeldivalt aega veeta, sõprade või klientidega kohtuda, head kohvi või teed juua ning hõrgutavaid maitseelamusi nautida. L.U.M.I on kultuurne kohvik, kust saab vaimu- ja kehakosutust. Külastajatele plaanitakse pakkuda elavat muusikat, luuleõhtuid, teatrietendusi jpm.

Kohviku sisekujundus, mille on teinud Ivi-Els Schneider, on taotluslikult robustne lähtuvalt hoone poolesaja-aastasest vanusest. Toolid on kogutud heade inimeste annetustena, neist igal oma värvikas elulugu. Meeleolu loovad seinu kaunistavad akvarellid. Omaniku arvates on tegemist heas mõttes säästuaja kujundusega. Samuti eristutakse tema kinnitusel menüüga, mille koostas presidendi kokk Indrek Kivisalu. Toitude hinnaskaala ulatub 35 kuni 200 kroonini. Kohvi ja tee kõrvale saavad külastajad proovida kohapeal küpsetatud saiakesi ja pirukaid. Kohvikus on ka mängunurk, kus mudilased saavad joonistada, lauamänge mängida või raamatuid vaadata.
Allikas: valgamaa.ee

Täna on Põlvas võimalus kuulata ARSISE kelladeansamblit

arsis
ARSISE kellade ansambel.

Täna, 12. detsembril kell 17 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses ARSISE kellade ansambli advendikontsert, dirigent Aivar Mäe. Piletid (25 krooni) müügil tund enne kontserdi algust.

Arsise kellade ansambli noortekoosseisud on võrsunud Arsise Kellade Koolist, mis avas oma uksed 1999. aastal. Noored, kes konkursil valituks osutusid, on tõelised kellamuusika fännid, kes Aivar Mäe juhendamisel oma käsikellamängu oskusi edasi arendavad. Täna tegelevad ansamblid aktiivselt kontserttegevusega nii Eestis kui ka välisriikides.

Viljandi waldorfpere kutsub täna heategevuslaadale

Viljandi waldorfpere korraldab täna algusega kell 11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas traditsioonilise jõululaada. Siit leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, mesilasvahaküünlaid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ning palju käsitööd nii külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt kui oma lapsevanematelt.

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida. Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on hoidjaga mängunurk.

Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid! Laval on palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina Kreintaal ja Maarja Nuut, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon – teemaks sel aastal “Pillid. Muusika.” 

 Laat on heategevuslik, tulu läheb uue lasteaiarühma loomiseks.

Lume-ehmatus

Sulev Valner,
ajakirjanik

Lund sajab meie laiuskraadil igal aastal ja mõnikord päris palju korraga. See ei tohiks kedagi üllatada. Aga nii hullu lumetormi ei mäleta ka kogenud päästjad, kui selle nädala neljapäeval-reedel. Seega päris tavaline see olukord just polnud ja mitte ainult Padaorus, kus toimunu sobiks lausa väiksemat sorti katastrooffilmi stsenaariumiks. Õnnelikult lõppeva filmi omaks seejuures. Kas keegi filmimeestest võtaks selle ära teha? Või ETV? Julgen pakkuda, et paljud meist vaataks seda küll. Selline kena patriootiline lühifilm päästjatest, sõduritest ja lihtsatest inimestest hädas olijaid abistamas kaunistaks näiteks telekava 20.augustil 2011, kui tähistame Eesti iseseisvuse taastamise 20.aastapäeva. Tõsiselt mõtlen, ilma naljata. Loe edasi: Lume-ehmatus

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on 15aastane

 Eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) asutamisest, mida tähistati 9. detsembril Võru kultuurimajas Kannel koos puuetega inimeste päevaga. Katusorganisatsioonina koondab PIK enda alla 16 erinevat ühingut, seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega.

Avasõnavõtus rõhutas koja tegevjuht Väino Marjak seda arengut, mille Eesti ühiskond on läbi teinud. Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus, nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või huvitegevuses. “Ei üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära vähenda inimeseks olemise suurust ja väge,” ütles ta.

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute, seltside ja klubide aktiviste. Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta invasportlased. 2010. aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak.

Puuetega inimeste päeval osalenud Võru linnapea Ülo Tulik ütles, et võimalusel on linn valmis alati abikäe ulatama. Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist toimetulekul.

Päeva lõpetas pooleteisetunnine kontsert, kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust. Laulud-tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele. Kõlasid jõululaulud, millele andis omapäraselt kauni fooni aknast paistev lakkamatu lumesadu.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast.

Liina Valper

Novembris tööpuudus ei vähenenud

Novembris võttis end töötukassas töötuna arvele 7 782 inimest ja arvelolek lõpetati 7 737 töötul. Arveloleku lõpetamisi oli novembris vähem kui oktoobris ja sügiskuudel on arveloleku lõpetamiste arv olnud keskmiselt madalam kui kevad- ja suvekuudel. Kuu lõpus oli Eestis töötuna arvel 66 745 inimest ehk 10,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõrgeim oli registreeritud töötus endiselt Ida-Virumaal (16,0%) ja madalaim Jõgevamaal (6,8%). 
Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv siiski langenud pea kolmandiku võrra.
Novembri jooksul lisandus kokku 3 447 uut töötukassa poolt vahendatavat tööpakkumist, mis on ligikaudu sama palju kui oktoobris. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 385. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (20%), teenindus- ja müügitöötajatele (18%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (17%).
Tööalasel koolitusel osales novembris 1 465 ja tööotsingu koolitusel 1 102 töötut, tööpraktikal ja tööharjutusel osales vastavalt 424 ja 394 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 920 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus novembris tööle 946 inimest. Kokku oli novembris palgatoetusega töötamas 6 790 inimest.
Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 16 862 inimesele ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 694 krooni (300 eurot) ning hüvitise maksmiseks kulus 67 miljonit krooni (4,3 miljonit eurot). Ligikaudu 1 000 krooni (64 eurot) suurust töötutoetust sai novembris 11 723 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Seega valdav osa töötuna arvel olevatest inimestest riigilt rahalist toetust ei saanud.

Allikas: Töötukassa

Tõstamaa noortekeskus kolis korrastatud ruumidesse

Eile avati Tõstamaa noortekeskuse uuendatud ruumid, mille ümberehitus ja sisustamine läks maksma ligi kolm ja pool miljonit krooni. Põhiosa vajalikust ehitusrahast ehk 3,2 miljonit saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma osa lisas Tõstamaa vald. 

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine”  investeeringute kavas on 47 objekti, mida toetatakse struktuurfondide vahenditest ligi 300 miljoni krooniga.  Investeeringute kava elluviimist korraldab SA Innove.  Kava on osutunud edukaks, sest 47-st  investeeringukavasse lülitatud objektist on tänaseks lõpetatud 29.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Hiiumaa kultuuripärl on puulaevade pidu

  Hiiumaa 2010. aasta kultuuripärl on Hiiu purjelaeva seltsi korraldatud V puulaevade pidu. Valiku tegi komisjon kuue kandidaadi seast. Preemiat antakse välja Eesti Kultuurkapitali, Hiiumaa omavalitsuste liidu ja Hiiu maavalitsuse koostöös.

 Kultuuripärli meene ja 28 000kroonise preemia saavad seltsi esindajad kätte 14. jaanuaril maakonna kultuuri- ja spordiaasta avapeol.

Eelnevatel aastatel on selle preemia pälvinud festival Hiiumaa Homecoming (2006), Kohvikute päev (2007), Hiiumaa Võrkpalliturniir (2008) ja festival Hiiu Folk (2009).

 V puulaevade pidu toimus juunikuus Emmaste vallas. Kahe päeva jooksul said huvilised Sõru sadamas osaleda paadimeistrite, köiekeerutamise, tõrvapõletamise, võrgukudumise ja teistes töötubades ning tutvuda lähemalt puupaatide ajalooga.

Põlvamaa edulood said kaante vahele

SA Põlvamaa Arenduskeskusel ilmus eriväljaanne „Põlvamaa edulood 2010“, mis teeb kokkuvõtte aasta silmapaistvamatest tegemistest. „Raskuste kiuste on lõppev aasta Põlvamaal olnud ka õnnestumiste aasta,“ tõdes SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja Kaire Mets. „Näiteks tehti just tänavu viimaste aastate rekordinvesteeringud turismisektoris ning seega lisandus meie maakonda mitmeid uusi ja väga olulisi turismiobjekte. Samuti on märgatav meie inimeste huvi ja võimaluste suurenemine ettevõtluskoolituste vastu, mis lubab väita, et Põlvamaal on alustanud või alustamas uus väikeettevõtjate laine.“

Lõppeva aasta rekordinvesteeringute hulka Põlvamaal kuulub ka maanteemuuseumi näitus Teeaeg. Veel on edulugude seas juttu Sikahansi talust, kus kasvatatakse Eesti parimat mädarõigast.

 Lugeda saab ka Põlgaste teokast maaeluseltsist, Ahja oma sepast ning Saverna külaelu sädeinimesest Merlest.

Lähemalt saab lugeda siit: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=3096&

Pühapäeval saab teha kingituse lemmikloomale

Tiina Toometi Kliinikus toimub homme heategevuslik jõululaat, mille tulud lähevad kodutute koerte aitamiseks ning aktsioonile “Aita Eesti Koeri” (http://www.koer.ee/kampaania/).
Tänavune jõululaat toimub mulluse eeskujul, kui kliinikus pakuti müügiks töötajate poolt disainitud ja valmistatud mänguasju ning lemmikloomade aksessuaare.  Väga populaarne kaup olid pehmed värvilised kaelarihmad, millest osad valmistati kohapeal rätsepatööna ja soovi korral sai omanik endale ka sobiva fliisist tutimütsi kõrvale tellida. Ka dr. Kella kootud ning dr. Toometi heegeldatud hiired olid nõutud kassiomanike hulgas. 

Sel aastal toimub Jõululaat 12. detsembril. Kliiniku kollektiiv laseb näppudel nobedasti käia ja mänguasjade, rihmade ning muude aksessuaaride sortiment on üsna lai. Maiustused nii inimestele kui loomadele. Pakutakse teed, kohvi ja glögi. Uudne on sel aastal fotoateljee teenus – tule koos lemmikuga ja lase teha meeleolukas jõulukaart.
Laat toimub Tiina Toometi Kliinikus Sõle 3, Tallinn homme kell 11-15.
Allikas www.koer.ee

Kadrina vallavanem vastas meediaõppurite küsimustele

Kadrina Keskkooli raamatukogus toimus 7. detsembril pressikonverents Kadrina vallavanemale gümnaasiumi õpilaste poolt, kus lahati lisaks teistele teemadele nii Kadrina heaolu kui ka liiklusteemasid.

Küsimusele, kas seoses Eesti Raudtee uute rongide ostmisega võib avaneda võimalus ka otse Kadrinast Tartusse sõitmiseks, vastas vallavanem Aivar Lankei, et kõik on võimalik ja tema isiklikult usub sellesse. Samas leiab ta, et see on suhteliselt mõttetu, sest Tapa on Kadrinale üsna lähedal ja sealt saab rongiga otse Tartusse.

Liiklemise teemadel jätkates huvitas küsitlejat, kas on mõeldud tee rajamisele Kadrina kooli söökla parklast läbi õunaaia kooli ette, et jala tulevatel õpilastel oleks eriti talvel kooli lihtsam pääseda. Vallavanem sõnas, et tegelikult on plaanis kogu kooliterritooriumi ära kujundada. Näidetena tõi ta kooli ümber kõnniteede rajamise ja mitmete puude mahavõtmise. Küll aga tõdes Lankei, et praegused gümnasistid seda koolipingist ei näe, kuid loodab seda põlvkonda muutuste elluviimisel kaasa tegemas näha.

Päriti ka kohaliku ettevõtte Blokki katuselt rippuvate ohtlike jääpurikate kohta, mille peale Lankei pidi tõdema, et see on tõesti probleem, sest ehitiste küljes rippuvad jääpurikad on hoone omaniku vastutusel, kuid kahjuks ei nähta selle ohtlikkust jalakäijatele, et ennetada õnnetusi.

Autor: Eva Kaarin Viise, Kadrina Keskkooli 10. a klass

Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust

Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.

Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.

Merike Halliku  sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta.