Metsabuss viib pärandkultuuripäevale

5.mail toimub Oandu looduskeskuses Pärandkultuuripäev „Metsas on peidetud varandus, see on eelmiste põlvede pärandus.”

Metsapealinnast Rakverest toob rahvast metsa RMK Metsabuss, mis väljub 5. mail kell 10.00 Aqua Spa parklast. Metsabussile tuleb kindlasti end ette registreerida aadressil www.rmk.ee/loodusegakoos  või telefonil 676 7010.

Palume end registreerida ka oma transpordiga tulijatel, et teaksime teile bussiekskursioonile koha varuda.

Päeva avamine on Oandu looduskeskuse peahoone ees kell 11.00.

Kell 11.30  sõidetakse 1,5-tunnisele pärandkultuuri bussiretkele pikkusega ~15 km ja tehakse bussist jalgsiretki Laevapõhja allikale, tõrvaahju varemetele, Esku kabeli juurde ja vana aja metsateaduse avastuste jälgedesse. Jalgsi läbitakse kokku umbes 2,5 km.

Kes ei soovi bussiretke ette võtta, saab samal ajal matkata koos juhendajaga pärandkultuurirajal.

Oandule tagasi jõudes näeme Võsu Rahvateatri esituses lühinäidendit „ Päev metskonnas anno 1927″.

Peale näidendit  pakume taimeteed, saab pidada väikese pikniku ja nautida kaasavõetud einet.

Siis saab igaüks valida kolme erineva töötoa vahel, kus meisterdatakse puust ja muust. Meisterdamisvahendid ja tööriistad looduskeskuse poolt, igaüks saab oma töövilja koju kaasa. Kell 14.00, 15.00 ja 16.00 on võimalus koos juhendajaga tutvuda looduskeskuse hoonete ja väljapanekutega ning uurida kevadist Taimetarga rada. Looduskeskuse saalis saab  vaadata filme ajaloost ja loodusest ning päevakohast näitust vanadest asjadest ja kirjavarast.

Tagasi Rakveresse väljub Metsabuss kell 17.00.

Kogu päev on osalejatele tasuta.

Karlova Selts kutsub Karlovas kergelt liikuma

Karlova Selts palub karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel.

Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Tänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabritega, mängitakse, joostakse ja sõidetakse jalgrattaga. Kui hästi me end tänaval tunneme sõltub tänavaruumi kvaliteedist – kõnniteede laius ja siledus ning takistuste olemasolu, aga ka sõidukite liikluse hulgast ja kiirusest tänaval. Sellest sõltub müra, heitgaasid ja liiklusturvalisus tänaval. Selleks, et mootorsõidukite liiklust linnatänavatel hoida võimalikult väiksena on oluline tõsta tänavaruumi kvaliteeti kergliiklejate jaoks.

“Palume karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel. Laekunud ettepanekud edastatakse Tartu linnavalitsusele ja volikogule”, kirjutatakse kodulehel. Karlova Selts koos Eesti Rohelise Liikumisega seisavad selle eest, et tõstatatud probleemid ka lahenduse leiaksid. “Palun vastake 6-le küsimusele Karlova liikluskorralduse kohta ja andke oma hinnang mõne Karlova tänava või marsruudi kvaliteedi kohta jalakäija seisukohast.”
Küsimustiku ning lisainfot leiab siit.

„Aasta Suurpere“ konkurss ootab kandidaate

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ootab kuni 6. maini kandidaate aunimetuse „Aasta Suurpere“ konkursile, mille võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK ASi poolt kolmandat aastat välja antava „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Kandidaate „AastaSuurpere” konkursile saab esitada BIGBANKi internetikeskkonnas. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.

„Aasta Suurpere“ aunimetus kuulutatakse välja 12. mail ELPLi liikmetele mõeldud Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Aunimetuse saanud perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot. Suurperepäev on ELPL-i liikmetele tasuta.

Aunimetuse „Aasta Suurpere“ väljaselgitamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Lasterikaste Perede Liidu 3 juhatuse liiget, ürituse patroon Kaire Vilgats ja BIGBANKi esindaja.

Möödunud aastal pälvis „Aasta Suurpere“ tiitli viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. „Žürii valis võitjaks perekond Mäe seetõttu, et tegemist on aktiivse ja tööka suurperega, mille liikmed tegelevad põnevate huvialade ja spordiga ning käivad koos matkamas,“ kirjeldas ELPL-i president Aage Õunap.

Lisaks „Aasta Suurpere“ konkursile on käimas kollaaživõistlus „Minu Pere“, mis kutsub peresid üles valmistama põnevaid kollaažitöid. “Minu Pere” kollaaže saab esitada 29. aprillini ning võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

Tänavu juba kaheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja kolmandat korda välja kuulutatav aunimetus „Aasta Suurpere“ toimub paralleelselt Eestiga ka Lätis ning Leedus.

Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

Ukraina nüüdiskunsti näitus jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatakse 24. aprillil kell 16 näitus “Ukraina nüüdiskunst”. Näitusel on eksponeeritud Valentõna Kozjari, Natalia Makejeva, Igor Prokofjevi ja Marina Skarupa maalid ning Volodõmõr Zuraveli skulptuurid. Kõik kunstnikud on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel üle maailma.

  • Valentõna Kozjar juhib meid projekti “Linn N” töödega elegantselt isikute ja esemete maailma, mis küll veel säilitab materiaalse kuju, kuid on juba muutumas abstraktseks.
  • Natalia Makejeva ütleb oma pildiseeria “Linna kaleidoskoop 2012” kohta: “Linn on avalike suhete areen, kus peegeldub elanike meeleolu ja kust ammutatakse jõudu. Igal linnal on oma struktuur ja kordumatu iseloom.”
  • Igor Prokofjev on osalenud rahvusvahelistel näitustel Kiievis, Moskvas, Berliinis, Atlantas, New Yorgis, Edinburghis.
  • Marina Skarupa “Ära karda / ära nuta” seeria visuaalseks aluseks sai laste kritselduste ning “täiskasvanute maalikunsti” ärritav segu.
  • Skulptor Volodõmõr Zuravel on ukrainlastele väga olulise skulptuuri “Vennad Klitskod”(2011) autor. Skulptuur oli autori kingitus poksimeistritele Vitali ja Vladimir Klitskole nende auhindade eest maailmameistrivõistlustel. Näitusel on aga tema kujudeseeria tingliku nimetusega “Inimpuud”.

Näituse vahendas Ukraina Suursaatkond Eestis koostöös Ukraina firmaga ART-prospekt.ua LTD.
Näitus jääb avatuks 16. maini.

Olete oodatud!

Ruusmäel jahitakse taas peidetud aardeid

Volbriöö lähenedes lendavad kõik nõiad jällegi Ruusmäele Rogosi mõisasse aaretejahile. Osalemiseks pane kokku neljaliikmeline võistkond. Võisteldakse kahes vanuseklassis.

Esmaspäeval, 30. aprillil antakse stardipauk aaretejahile kell 19. Võistlejatel tuleb kohal olla kell 18.30.

Registreerimine ja info telefonidel +372 5814 2071 (Kerli) või +372 5804 8817 (Leesi). Registreerimine lõpeb 29. aprillil kell 14. Kiirustage, sest võistkondade arv on piiratud!  Vingeima välimusega nõidadele eriauhind!

Kell 20 jätkub õhtu Ruusmäe rahvamajas, kus pidu teeb Tauri Anni. Pilet 3 € (aaretejahil osalejatele prii sissepääs). Laudade broneerimine tel +372 516 5728 (Sirje). Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik. Tule sinagi, sest 1. mai on vaba päev!

Eelmise aasta aaretejahi pilte saab vaadata Haanjamaa Elu Facebooki lehelt!

Korraldaja: MTÜ Ruusmäe Noorteklubi
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Haanja Vallavalitsus, Rogosi mõisa köök

 

Meremäel toimub emadele ja vanaemadele pühendatud roosipäev

12. mail toimub Võrumaal Meremäe koolimajas emadele ja vanaemadele pühendatud roositeemaline ideepäev, kus saab näha suurt roosiliste tööde näitus-müüki ja töötubasid, roosiliste patjade konkurssi (kodus valminud padjad), muusikalisi-sõnalisi tervitusi (kõik võivad üles astuda).

Oma töid näitama, müüma ja ostma on oodatud kõik käsitöö- ja roosihuvilised. Oodatud on roosid käsitööpärandist, sitsi-ja siidiroosid, klaasi-ja raudroosid, puu-ja luuroosid, maalitud ja voolitud roosid, lapi-ja villaroosid jne. Muidugi ka päris roosid ja roosikohvikud!

Ajakava:
Kell 9 – näitus-müügi, padjakonkursi tööde ja töötubade ülespanek.
Kell 12 – roosipäeva avamine, tervitused, töötubade avamine.
Kell 15 – kokkuvõtted padjakonkursist.
Kell 18 – roosipäeva lõpuring.

Info tel  5567 7256 (Sirje), e-postil sirpak@gmail.com.

Korraldavad: Meieselts Meroos, Meremäe kool, Meremäe kultuuriühing, Meremäe noortekeskus, Vastseliina käsitööühing, Seto käsitüü kogo.

PRIA: Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringutoetusteks 12,9 miljonit eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.

Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.

Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.

Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.

Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.

Heakorra talgud Tudus

Foto: Kampaania Teeme ära 2011 Vinni vallas - maanteeäärse kuuseheki taastamine talgute korras. Autor Anti Ronk

Eelmisel aastal istutati Vinni vallas kampaania “Teeme ära 2011” raames sadakond meetrit teeäärset kuusehekki. Parimat teeäärset tuisutõket ja lumepüüdjat taastati koos “Virumaa Teed” spetsialistidega.

Laupäeval, 28. aprillil 2012 algusega kell 9 toimuvad Vinni vallas Tudu alevikus taas heakorra talgud!

Kogunemine Tudu Rahvamaja juures. Selga tööriided ja kätte töökindad! Peale tööd saab suppi ja kasutada Tudu sauna!

MTÜ Tudu Haridus- ja Spordiselts
Info tel +372 527 3874

Tartu Jooksumaratoni juubeliüritused avab retrostiilis ühistreening

Foto: SEB 29. Tartu Jooksumaratoni ühistreening, autor Tarmo Haud

Tänavu tähistab SEB Tartu Jooksumaraton juba 30. toimumiskorda, mis tähendab, et jooksumaraton on oma ajaloo jooksul rõõmustanud mitmeid tuhandeid osavõtjaid ning teeb seda kindlasti ka edaspidi.

Esimene juubeliüritus leiab aset juba 23. aprillil, kui toimub SEB 30. Tartu Jooksumaratoni ühistreening. Neljandasse kümnendisse sisenemine on auasi ja piisav vanus meenutamaks oma nooruspõlve, mistõttu ongi SEB 30. Tartu Jooksumaratoni ühistreening retrostiilis!

SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu innustab kõiki ühistreeningul osalema: „Juba 6. korda toimuv ühistreening on kujunenud aastatega jooksumaratoni programmi üheks lahutamatuks osaks. Just see ettevõtmine on paljudele jooksusõpradele esimeseks kogunemiseks kevadel – tehakse ühiselt plaanid järgmiste nädalate treeninguteks, kutsutakse kaasa ka sõbrad, kes veel kõhklemas, kas osaleda maratonil või kes pole veel treeninghooajale hoogu sisse saanud. Usun, et selle aastane juubelimaraton saab olema eriline ning kindlasti muudavad meeleolukad retrostiilis kostüümid sinise esmaspäeva jooksusõpradele vägagi värvikirevaks!“

Ühistreening on mõeldud kõikidele, kes soovivad enne 13. mail toimuvat jooksumaratoni põhipäeva rajaga tutvust teha, neile, kes pole veel otsustanud läbitava distantsi pikkust, kõigile neile, kes veel kõhklevad, kas maratonist osa võtta või mitte ja loomulikult kõigile neile, kes tunnevad jooksmisest niisama mõnu! Jooksmine on heaks võhmatreeninguks ja vormi testimiseks ka kõikidele neile, kes valmistuvad hoogsalt Tartu Rattaralliks.

Jooksumaratoni ühistreeningu start ja finiš on Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses, distantside pikkused on 10 ja 16 km. Start antakse kell 18.30 ning finiš on avatud kella 20.30ni. Jooksusõbrad viib kohale tasuta buss, mis väljub Vanemuise teatri alumisest parklast  stardipaika kell 17.30 ja toob soovijad kell 20.30 Tartusse tagasi.

Ühistreeningul osalemine on tasuta ja etteregistreerimine ei ole vajalik. Rajal pakutakse spordijooki ja finišis ootab kõiki osalejaid kuum tee. Lisainfo SEB 30. Tartu Jooksumaratoni kohta leiab www.tartumaraton.ee.

Tervisekõnd läbi vanalinna

Tule osale tervisekõnnil ja ole eeskujuks, juhtides tähelepanu tervislikele eluviisidele!

Kõnnime koos Euroopa päeva puhul läbi vanalinna uuenenud mereääreni Lennusadama juures ning tagasi (umbes 6 kilomeetrit) ja tõestame, et ka linnas saab teha mõnusa ja tervisliku jalutuskäigu.

Tänavune Euroopa päev on pühendatud tegusale vananemisele. Kutsume oma eeskujuga näitama, et hea tervis tagab hea elu nii noores kui kõrges eas. Tervisekõnni patroon on armastatud ja särav Katrin Karisma-Krumm, kes on ühtlase tänavuse aktiivsena vananemise aasta saadik. Kõnnil osalevad ka teised tuntud inimesed, kes praegu jäägu veel üllatuseks.
Kuidas osaleda?
Registreeru kõnnile Käi Jala! koduleheküljel. Hilinejaid registreerime ka Vabaduse väljaku tervisetelgis samal päeval alates kell 10 hommikul.

Eriti ootame tervisekõnnile paarikaupa, osalejaid koos vanemate või vanavanematega või siis vastupidi – laste või lastelastega. Ent registreeruda saab ühekaupa ning kaaslasega osalemine pole sugugi kohustuslik.

Ühisstart toimub Vabadusel väljakul, 12. mail kell 12.00.

Kõnd on osalejatele tasuta ning ajavõtuta.

Rada viib läbi vanalinna, teekonnale jäävad mitmed saatkonnad ning kultuuriesindused. Teekonna pöördekoht on värskelt külastajatele avatud Lennusadama vesilennukite angaaride juures.

Kõnnil osalejate vahel loositakse välja auhinnad!
Nõuandeid kõnnile tulijale: riietu mugavalt ja ilmale vastavalt – kevadine ilm võib olla salakaval. Palava ilma korral võta kaasa veepudel. Rajal on ka põnevaid peatusi, nii et võta aega selleks, et rahulikult kõik läbi proovida.
Kohtumiseni!
Käi Jala! Tervisekõnni meeskond

Erametsapäeval tunnustati tublisid töötajaid ja häid koostööpartnereid

Eile, 19. aprillil toimus Tartus Maamessi raames traditsiooniline erametsapäev. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Erametsakeskuse juhtide vastuvõtul avaldati tänu tublidele ametnikele ja koostööpartneritele.

Tänavu anti esmakordselt üle tänukiri “Metsanduse aasta tegu 2011”. Erametsandusorganisatsioonide tunnustuse sai keskkonnaminister Keit Pentus, kes on tulemuslikult seisnud metsaomanike huve arvestava tulumaksuseaduse muudatuse eest. Erametsa sõbra tiitli pälvis Vara Saeveski – firma on oma puiduvarumispoliitikas suhtunud soosivalt väikemetsaomanike puidu turustamisse. Tubli erametsanduse tugiisik on Olavi Udam, kes lisaks metsaomanikele asjatundliku abi osutamisele suudab hästi tegeleda mitme teemavaldkonnaga. Tubli Erametsakeskuse töötaja on Mart-Ants Pavelson, keda hinnatakse kui väga usaldusväärset ja abivalmis kolleegi. Tubli ajakirjanik on “Äripäeva” toimetaja Ain Alvela, kes orienteerub väga hästi aktuaalsetes metsandusteemades ja esitab asjatundlikke küsimusi. Tubli riigiametnik on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp, keda metsaomanikud tunnustavad hea infovahetuse ja sisukate koolituste eest. Tubli majanduskoostöö edendaja on Iisaku metsaühistu spetsialist Mikk Värimäe, kes aitab väikemetsaomanikel edukalt korraldada metsa majandamist. Tugisüsteemi tubli koostööpartner on Üve Niilo. Keskühistu Eramets spetsialist on tuntud kui korrektne ja pühendunud töötaja, kes hoiab dokumendid alati korras.

Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi

XVIII Võru Folkloorifestival jätkab täna oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Loe edasi: Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi

Moisekatsi Elohelü võistluskontserdil püüab 1000 eurost peapreemiat 14 ansamblit

28. aprillil Põlvamaal Moostes toimuva XIII eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil astub üles 14 erinevat muusikalist kollektiivi.

Osalejatelt eesti pärimusmuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust nõudev võistluskontsert on festivali tippsündmus, kus igal ansamblil tuleb esitada kaks loomingulist seadet, millest üks põhineb festivali kohustuslikul lool ning teine vabalt valitud rahvamuusikapalal.

Võistluskontserdil osalejaid hindab žürii koosseisus:

Tauno Aints – helilooja, žürii esimees;

Ando Kiviberg – Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja;

Peeter Rebane – muusik ja interpreet;

Sven Grünberg –  helilooja

Ingrid Rüütel – esimesest festivalist alates žürii töös osalenud etnomusikoloog ning festivali patroon.

Võistluskontserdil astuvad üles poolakate esindajad ansamblist Laikonik (Eesti Poola Selts) ja vene keelt emakeelena kõneleva kogukonna esindus ansambliga Samsaara (Stuudio Joy).

Uute tulijatena saab näha mitmeid kollektiive: Sägamuhvints (Kolga-Jaani), Singelus (Tartu), Wigla (Tallinn) ja sõpruskonda Krista, Uku, Maaris. Samuti on esmakordselt esindatud Mooste kooslusega Plats, Kleyn & MC Ginley, mis ühendab MoKSi juures tegutsevaid loomeinimesi ja nende sõpru.

Taas tulevad end proovile panema varasematel aastatel rahalisi preemiaid võitnud ja eesti publikut oma vihmaloitsu videoga hullutanud ansambel Greip (Pärnu) ning 2010. aasta peapreemia laureaat Krüüsel.

Lisaks astub festivalil üles varem võistluskontserdil osalenud ning erinevaid auhindu võitnud kollektiivid Sõõriq (Värska), Vea (Tarvastu), Mehepojad (Melliste), Vikerkaare hallskaala (Tartu) ja Fibrill (Võru).

Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng ”Kaks neidu metsa kõndma läks”.

Lisaks rahalistele preemiatele on eriauhinnad Põlva Maavalitsuselt, Viljandi Pärimusmuusika Keskuselt, Võru Folkloorifestivalilt, Võro Instituudilt ja festivali patroonilt Ingrid Rüütlilt ning oma panuse saab anda ka publik, hääletades Publiku lemmiku.

Võistluskontsert algab 28. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Õhtut juhib Ants Johanson.

Festival avatakse juba 27. aprillil. Võistluskontserdi pilet on 10 eurot ning seda saab osta kohapealt.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vald.

Lisainfo: http://folkfest.polvamaa.ee

Uhti kõrtsihoones sünnib tuleval nädalal Tartumaa Kultuurikoda

Uhti kõrtsihoones toimub Tartumaa kultuurikoja asutamine.

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt  tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.

Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele

2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.

Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.

Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Birgit Lüüs

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Märtsis registreeriti Eestis 1154 sündi ja sõlmiti 245 abielu

Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti. Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.

Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.

Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.

2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.

Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.

Kaili Uusmaa

 

Tallinna ja Harjumaa lasterikkad pered veetsid vahva nädalavahetuse

 

Lapsed värvisid külmkapimagneteid.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus on saanud traditsiooniks korraldada käsitööpäevi. Seni on käsitööpäevad toimunud Tallinnas, arvult 21. käsitööpäev toimus aga 14. aprillil Raasikul.

Lapsed keetsid väsimatult seepi. Kes seebiteost vaheldust vajas, sai värvida külmkapimagneteid. Silvi Nugis oli selleks juba eeltöö teinud ja kipsist miniatuursed kujukesed valanud. Pintslite all sai iga kujuke kordumatu näo.

Päeva vürtsitas piknik. Pühapäeval, 15. aprillil, rändasid valmis ning pakitud seebid ja külmkapimagnetid Telliskivi kirbuturu käsitöö- ja kunstilaada heategevusmüügile. Müügi tulu läks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule.

Katerina Puusepp

Fotod: Aigi Juhansoo ja Silvi Nugis

Rakvere tutvustab Tartus Maamessil metsapealinna tegemisi

Metsapealinn Rakvere tutvustab Tartus maamessil oma tegevust. Metsapealinna tegemisi on Tartus toimuval Maamessil tutvustamas linnametsnik Getter Renel. Tuleval nädalal toimub Rakveres mitmekesise programmiga metsanädal, mis toob Rakverre tuntud loodusinimesed.
Maamessil loositi välja ka erinevaid auhindu, teiste seas Rakvere kui metsapealinna poolt välja pandud – metsapealinna logoga laastukorve ja linnumajakesi.
Linnumajakesed on Jeld-Wen Eesti ASilt, laastukorvid Avinurme käsitöömeistritelt.
Metsapealinna „soovikäbid“ on messilgi osutunud jätkuvalt populaarseteks metsapealinna meeneteks.
Hilje Pakkanen

Eesti Post pani aasta linnu margile

Täna annab Eesti Post välja aasta linnu postmargi,esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi. Margil on kujutatud väiketüll, ümbrikul ja kaardil vana ja noor liivatüll.

Väljaandmise päeval on postkontoritest võimalik saada ka tülliga eritemplit. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.

Aasta lindude sarjas ilmus esimene postmark Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel
oli kujutatud kiivitaja.

Margikomplektiga saab tutvuda Eesti Posti kodulehel. Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.eoy.ee/tullid. Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid.

Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.

Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.

Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.

Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus. Loe edasi: Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro

Avatud Eesti Fondi XVI Koosmeele preemia laureaat on ajakirjanik Tiina Kangro (fotol).

Tänavuse Koosmeele preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.

„Tiina Kangro käsitleb teemasid, mis otseselt või kaudselt puudutavad iga ühiskonnaliiget. Tema töö ajakirjanikuna on olnud imetlusväärne, puudutades korraga nii oma emotsionaalsuse, analüüsioskuse kui ka edasiviivate lahenduste väljapakkumisega,“ põhjendas valikut Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Eestkoste ehk huvikaitse on midagi, millega tuleb tegeleda pidevalt ja süvitsi. Erivajadustega inimeste ja nende lähedaste probleemide avalik arutelu on aidanud nende häält kuuldavaks teha ja viinud ka konkreetsete tulemusteni,“ kommenteeris Hellam.

Tunnustusega kaasneb 2000 eurot ning Marje Üksise graafiline leht „Avanemine“.

Möödunud aastal pälvisid Koosmeele auhinna Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus ja vabakutseline filmitegija ning kirjanik Imbi Paju, 2010. aastal Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edendamise eest. Preemia kõigi laureaatide ning preemia ajalooga saate tutvuda AEF-i koduleheküljel aadressil www.oef.org.ee/koosmeel

Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele. Koosmeele preemia annab AEF üle igal aastal oma sünnipäeval. Tänavu täitub fondil 22. eluaasta.

KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

28.-29. aprillil toimuvad üle Eesti KUUR¹² inkubaatorid, kuhu ootame üle Eesti kokku tulema inimesi, kes tahavad midagi ühiselt Eestis paremaks teha. Kohapeal on inimestel võimalik leida endale meeskond, palju häid ideid ja toetus mentorilt. Üritus kestab ühe intensiivse päeva ning on kõigile tasuta (sh toitlustus)! KUURid toimuvad Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Juba tegutsevale MTÜle on KUUR võimalus:

1. Laiendada oma tegevust mõne suunaga, mille jaoks enne ei ole jagunud inimresurssi
2. Kaasata oma olemasolevatesse tegevustesse uusi inimesi.
3. Tutvustada oma tegevust ja selle vajalikkust hulgale uutele inimestele.

Kohale on oodatud kõik, kes tunnevad, et tahaksid oma kodukohas (või kogu Eestis!) midagi muuta ja paremaks teha. Selleks ei pea neil endal seda head ideed veel olema, piisab vaid soovist midagi head ära teha. Kellel aga idee on, ükskõik kui suur või väike, siis KUUR on õige koht seda teistega jagamiseks ja tegutsema hakkamiseks! Kohapeal viimegi kokku ideed ja inimesed, kes tahaksid selles osas midagi teha, ning teeme esimesed sammud idee teostamise suunas. Moodustunud meeskondi juhendavad ja aitavad kogenud mentorid. Loe edasi: KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama