Jooksumaraton korraldas retrostiilis ühistreeningu

Foto: Kaimo Puniste
Eile õhtul, 23. aprillil oli hoolimata hommikusest vihmasajust jooksumaratoni ühistreeningule kogunenud üle 300 jooksu- ja kepikõnnisõbra, kelle abiga avati Tartu Jooksumaratoni juubeliprogramm ning ühtlasi ka Klubi Tartu Maratoni kevadiste maratonide programm.

Kuna Tartu Jooksumaraton tähistab sellel aastal oma 30. sünnipäeva, siis toimus ühistreening retrostiilis. Retrohõngu lõid nii aegumatu viisi taustal tehtud soojendusvõimlemine, legendaarne Tartu Maratoni rada kui ka kõik vahvate kostüümidega inimesed. Ühtlasi tegi eile maratonidebüüdi Tartu Kevadpäevade maskott Villem, kes läbis vapralt 10 km pikkuse distantsi.

SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu tänab kõiki osalejaid ning innustab kõiki ka maratonile tulema: „Mul on hea meel, et nii paljud maratonisõbrad tulid hoolimata väikesest vihmasajust Tartust kohale, see näitab, et tegemist on tõeliste rahvasportlastega, kes ei karda ei tuult ega vihma. Esimesed sammud oma tervise heaks on nüüd tehtud, maratonirajaga tutvust tehtud ning nüüd ei olegi muud kui jooksumaratonil kohtume!“.

Ühistreeningul osalenud rahvasportlane Maarja Pilipenko julgustab samuti teisigi jooksumaratonil osalema: „Vabas looduses jooksmine on nii mõnus! See annab tohutu energia ning mis oleks veel parem kui tunne, et sa teed enda jaoks midagi head. Maraton on tõepoolest rõõm!“

Eilne ühistreening näitas, et vaatamata mõnedele natuke märjematele kohtadele on rada võrreldes eelmise aasta sama ajaga palju paremini kuivanud ning rajameistril on võimalik pehmemad kohad 13. mail toimuvaks jooksumaratoniks hakkepuiduga katta. Loe edasi: Jooksumaraton korraldas retrostiilis ühistreeningu

Tulekul seminar Eesti külamaastikest

Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.

Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.

Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Allikas: Keskkonnaamet

Otepää volikogu võttis vastu valla üldplaneeringu

19. aprilli vallavolikogu istungil võeti vastu Otepää valla üldplaneering. Kohaliku omavalitsuse üldplaneering on oluline arengudokument, mis võimaldab vallal paika panna ruumilised arengusuunad ja määrab ära valla territooriumil oleva maa kasutuse tulevikus.

Otepää vallavalitsuse planeerimisspetsialist Kadri Ader selgitas, et peale üldplaneeringu vastvõtmist toimub üldplaneeringu avalik väljapanek 28.maist kuni 25.juunini, seejärel tutvustatakse 6.augustil avaliku väljapaneku tulemusi kõigile huvilistele. Kui üldplaneeringu muudatustele on oma kooskõlastuse andnud nii puudutatud isikud, ametiasutused kui ka Valga maavanem, saadetakse üldplaneering volikokku kehtestamisele. Loe edasi: Otepää volikogu võttis vastu valla üldplaneeringu

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid eri teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid viisteist kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina.

Ühe erinevusena muudest mentorklubidest on Arsenal võtnud suurema luubi alla ka klubiliikmete tegeliku arengu. Nii peab iga klubiga liituja püstitama oma arengueesmärgid eelseisvaks mentorklubi aastaks, mille poole klubikohtumistelt saadud inspiratsiooni, ideede ja praktiliste soovituste abil liigutakse. „Me ootame kandideerima kõiki neid ettevõtjaid, kellele firma loomine pole olnud juhuslik ja kes tõepoolest tahavad kiiresti ja targalt kasvada,“ toonitas Naarits. Tema sõnul valitakse 15 klubisse pääsejat välja nii ambitsioonide kui ka sobivuse alusel teiste klubiliikmetega, et tekiks homogeenne grupp. „Oma sõna on valikutes öelda mentoritel, kuid kindlasti jälgime, et klubisse pääseks nii Harju-, Järva- kui Raplamaa ettevõtjaid.“

Mentoritena alustavad Arsenalis lisaks Anu-Mall Naaritsale nõustamist Monika Järg, Timm Rannu, Baldur Kubo, Mart Mustkivi, Timo Raimla ja Karin Kiviste. „Näiteks Timo Raimla on tõeline rahvusvaheliselt edukas müügiproff, kes on juhtinud muuhulgas Ortot ja kes nõustab tänasel päeval oma põhitööde kõrvalt paralleelselt ka mitmeid Eestist väljapoole suunduvaid ekspordile keskendunud ettevõtteid,“ tõi Naarits näite vaid ühe mentori taustast.

Esimene kord kogunes Arsenal 23. aprillil Tallinnas, järgmised kuus kohtumist toimuvad erinevates põnevates kohtades Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kusjuures igas kohtumispaigas saadakse ülevaade ka võõrustaja ettevõttest.

Kõigile Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjatele, kes soovivad Arsenaliga liituda, palutakse oma sooviavaldus saata Marketingi Instituuti. Lisainfo on saadaval aadressil: http://mi.ee/mentorklubi.

Allikas: Raul Kalev

Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoreid kutsutakse:
reedel, 4. mail kell 10.00-14.00 Audentese Spordikeskuses (Tondi 84, Tallinn);
kolmapäeval, 9. mail kell 12.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
teisipäeval, 22. mail kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra);
neljapäeval, 24. mail kell 10.00-15.00 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
esmaspäeval, 28. mail kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
teisipäeval, 29. mail kell 12.00-16.00 Põllumajandusministeeriumis (Lai 39/41, Tallinn).

Tule doonoriks, kui oled:
* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane
Loe edasi: Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Reedel algab Põlvamaal Moostes XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festival

Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee

Moisekatsi Elohelü 2012 tõmbab vaatajaid ainulaadse Mooste mõisakompleksi, vähemusrahvaste pärimusmuusika ja öö läbi kestva meluga. XIII Moisekatsi Elohelü  27.-28. aprill 2012  Põlvamaal, Mooste mõisas.

Festivali peakorraldaja Ülle Podekrati sõnul on selleaastase festivali avakontsertide eesmärgiks tutvustada Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuri ja muusikat. Reedel, 27. aprillil kell 18 ja 21.30 algavatel kontsertidel ja laupäevasel vabalaval saab kuulda näiteks poola, vene, seto, kabardiinia ja armeenia rahvamuusikat.

Päev enne festivali algust, neljapäeval, avatakse esimest korda toimuv noorte rahvamuusikalaager, kus huvilised saavad professionaalsete juhendajate käe all pillimängu õppida. Ühtlasi avavad laagrilised reedese festivali avakontserdi ja viivad laupäeval läbi eesti rahvamuusika ja –pillide töötuba.

Festivali tippsündmus on laupäeval, 28. aprillil kell 18 algav võistluskontsert, kus  pannakse proovile 14 võistleja muusikalised võimed ja improviseerimisoskus  rahvamuusika tõlgendamisel. Festivali seekordne kohustuslik lugu, millest iga võistleja peab tegema oma seade, on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng „Kaks neidu metsa kõndma läks“. Kes viib seekord koju festivali 1000 euro suuruse peapreemia, selgub pärast žürii otsust ööl vastu pühapäeva.

Õhtused laulud loojuvale päikesele, öine esivanemate mälestamine, katkematu festivalimelu vabalaval, põnevad õpitoad, kaunis muusika ning kõike seda ümbritsev ainulaadne Mooste mõisakompleks oma uhkete hoonete ja loodusega toovad kevadise värskuse iga festivalikülastajani.

Festivali päevapilet on 10 eurot ja seda saab osta kohapealt.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide selts ja Mooste mõis.
Uuri lähemalt: http://folkfest.polvamaa.ee/

Kylaaudis.ee kutsub oma Teeme Ära talgutele

Selleks, et kylauudis.ee saaks jätkuvalt õhinapõhiselt tegutseda, ootame oma seltskonda uusi vabatahtlikke kaastöölisi. 6. mail kella 12-15 korraldame Haanjas Suure Munamäe nõlva all Vaskna turisimitalus portaali kylauudis.ee vabatahtlike kaastööliste leidmise ja koolitamise talgud.

Talgute eesmärk on leida kodanikualgatuslikule portaalile kylauudis.ee päevatoimetajaid, kirjutajaid, kaasamõtlejaid ja muid abilisi. Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi liikmed peavad ettekandeid praktilistel teemadel, aega jääb ka diskussiooniks.

Igaks juhuks tasuks ka tööriided kaasa võtta, sest on lootust, et hea ilma korral leiab Vaskna turismitalu peremees Ahti Utsal talgulistele pisut ka füüsilist tööd.

Talgutele saab registreerida siin: http://talgud.teemeara.ee/events/portaali-kylauudis-dot-ee-vabatahtlike-kaastoeoeliste-leidmise-ja-koolitamise-talgud

Lisainfo: Elina Allas, tel 522 3145

Rakveres algab metsanädal

Täna, jüripäeval on metsapealinna Rakverre metsanädala avaüritusele – koolinoorte metsanduslikule orienteerumisvõistlustele – oodata ligi 90 võistkonda kogu Eestist. See on selle võistluse kõigi aegade osavõturohkeim võistlus.

Võistlus algas kell 13 ja peale arvuka metsapealinna Rakvere koolide õpilaste võistkondade pakuvad konkurentsi veel Vinni-Pajusti ja Kadrina koolide õpilased oma maakonnast. Kaugemalt tulijad on Kohila ja Valga gümnaasiumi ning Tallinna inglise kolledzi võistkonnad.

Metsanädala jätkub Rakvere reaalgümnaasiumis õhtul kell 18 metsanädala avamisega, jüriööjooksu ja metsamängudega.

Täna sünnib Uhti kõrtsihoones Tartumaa Kultuurikoda

Pildil üks Tartumaa kultuuriüritustest: talvine tantsupidu Kambjas.

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.

Kultuurikoja eesmärk on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui ka suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng ning selle sidusus eesti akadeemilise kultuuriga. Idee järgi toetavad kultuuri arendamist kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja sihtasutused.

Kultuurikoja peamised tegevussuunad on kultuurialane infovahetus, valdkondadeülene koostöö, osalus kultuuripoliitika arengukavade väljatöötamisel ja kultuurisündmuste jäädvustamine kirjasõnas.

Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.

Asutamiskoosolekule on oodatud kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Osavõtust palutakse teatada, kasutades selleks võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee. Lisainformatsioon telefonil 522 6248, Margit Reinkubjas, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, juhatuse liige

Lisalugemist kultuurikoja loomisloo kohta: www.traks.ee/kultuurikoda

Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla kodanikuühiskonna sihtkapital, rahastades projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.

Valmis on ka uus koduleht tartumaakultuurikoda.ee

ESCU kuulutab välja videokonkursi

Eesti Õpilasesinduste Liit kuulutab välja õpilaste õiguste teemalise videokonkursi. Videokonkurssi eesmärk on tõsta õpilaste huvi nende õiguste ja kohustuste suhtes ning kutsuda noori nendega tutvuma.

Videokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilasi. Osaleda võib nii üksi kui ka meeskonnana. Videote juures hinnatakse mitmekülgset lähenemist, teostust, kvaliteeti ning faktidest kinnipidamist.

Konkursil osalemiseks tuleb saata DVD koos videokaardiga, mille leiab www.opilasliit.ee/videokonkurss.htm, Eesti Õpilasesinduste Liidu kontorisse: Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn hiljemalt 19. maiks. Võitjad kuulutatakse välja juunikuus toimuval õpilasõiguste konverentsil – “Õpetajate ja õpilaste õigused ja kohustused – Kes kuidas mõistab?”.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-,kutse- ja erihariduskoole. EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

 

Võru linn ootab linlasi heakorrapäevadele

Võru linnavalitsus kutsub kõiki linlasi osalema 23. aprillist 5. maini aset leidvatel heakorrapäevadel. Kõik võrulased on oodatud kaasa lööma linna erinevate objektide korrastamisest ning linnavalitsus tuletab meelde, et oma kinnistu ja koduümbrus tuleb samuti puhtana hoida.

Ettevõtmist koordineeriv järelevalvespetsialist Terje Moisto ütles, et heakorratalguteks on praegu välja pakkuda hulk kohti linnas, mis vajaksid kas koristamist või muul moel värskendamist. Nii on näiteks kavas koristada Kubja metsaalust, Võru linna kalmistut,
Tamula matkarada, tänavate ääri ja teisi linna haljasalasid.

Linnavalitsus tagab talgulistele vajaduse korral töövahendid ning korraldab linna haljasaladelt kokku kogutud prahi ja puulehtede äraviimise.

„Kindlasti tuleb meile enne oma plaanidest teada anda, nii saame välistada olukorra, kus koristusobjektidelt kogutud praht jääb nädalateks äravedu ootama,“ rõhutas Moisto.

Võru linna heakorranädalale saab registreerida ja objektide kohta lisainfot küsida linnamajanduse osakonna telefonil 785 0915 või 5332 9085.

„Osalema on oodatud nii üksikisikud, sõpruskonnad kui ka ühendused,“ kutsus Moisto kõiki talgutel kaasa lööma.

5. mail toimuvad järjekordsed koristustalgud ka üleriigilise ettevõtmise „Teeme ära“ raames. Selle ettevõtmise raames on Võru linnas plaanis korda teha Tamula rannaala ja linna kalmistu. Registreerida saab end talgutele http://www.teemeara.ee/. Kaasa võtke kindad ja tööriistad (reha ja pang). Kogunemispaik on rannas Tartu tn otsas kell 10 või kalmistu maja juures samuti kell 10.

Võru linna keskkonnajaamas (Lühike tn 1) saavad elanikud tasuta anda vanapaberit, metalli, pakendeid, elektroonikaromusid, autorehve, aia- ja haljastusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Tasu eest võetakse vastu aknaklaasi, suurjäätmeid, ehitusjäätmeid ja asbesti. Keskkonnajaam on avatud T–L kella 8–16.

Marianne Mett

Luke mõis kutsub emale kingitust meisterdama

Luke mõis kutsub pühapäeval, 29. aprillil kella 12-16 Luke mõisa kärnerimajja emale või vanaemale ise kingitust valmistama. Luke mõisas valmistatud kingitustel on oma hõng ja hing.

Töötubades tehakse siidisalle, süstikpitsis ehteid (võimalus õppida süstikpitsi tegemist), tasse ja erinevaid ehteid. Kingituste valmistamine on tasuline. Oodatud on täiskasvanuid ja suuremad lapsed. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.

Lisainfo www.lukemois.ee

Teisipäeval on Matsalu filmifestivali viimane õhtu Tartus

Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.

Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.

Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.

Sadakond võrukat õppis ungari tantsu

Ungari tantsutuba

Ligi sada tantsuhuvilist lustis Võrumaal Puigal toimunud XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutoas, kus oma maa rahvatantse õpetas juba varemgi Eestit külastanud folgiansambel  Csürrentő. Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest. Ansambel esitas peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Puigale olid kogunenud ungari tantse õppima kohalikud rahvatantsurühmad, kes samal õhtul tegid ka ühisproove suviseks Võrumaa tantsupeoks. Palju oli huvilisi ka kohalike pillimeeste ja lihtsalt uudishimulike hulgas.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisas ta.

Kolmas festivalieelne tantsutuba toimub maikuu teisel poole.

 

Algab raudteeohutuse kampaania „Tunne vastast“

Homme algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama.  

„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ ütleb MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi.“

Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.

„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.

Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.


	


	
	






	
	

		
Heino Kasesalu sai metsanduse elutööpreemia
	


	

		
Heino Kasesalu Postimees/Scanpix


Eesti Metsaselts kuulutas välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.


Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö “Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes” ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal.

Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.


Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.

Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.

Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.


Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.

Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.

Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.

Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.

	


	
	










	
	

		
Tallinnas toimub heakorrakuu
	


	

		
2012. aasta heakorrakuu toimub Tallinnas 14. aprillist kuni 12. maini 2012.


Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on „Lööme linna läikima!“. Eesmärgiks on teha pealinna puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks ehk 15.maiks.


Linnaosade heakorrakuu sihid:


Haabersti − „Kergliiklusteed ja nende ääred kord


Kesklinn − „Hoovid roheliseks!”

Kristiine − „Aed linna südamesse!”

Lasnamäe −„Tühermaad puhtaks!”

Mustamäe − „Juubeliks lilleliseks!”


Nõmme − „Rohealad puhtaks!”

Pirita − „Piirdeaiad korda!”

Põhja-Tallinn − „Mereääred ja rannad puhtaks!”


Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, linnaosavalitsustega, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku, erinevate ürituste jms kaudu.


Lisainfo ja üritused Tallinna koduleheküljel.

	


	
	






	
	

		
Tartus näidatakse Matsalu 9. Loodusfilmide Festivali parimaid filme
	


	

		
Matsalu 9. Loodusfilmide Festivali parimad filmid: selle hooaja viimane filmiõhtu!


Ida-Scheldt allveeavastused/ East Scheldt, Discovery Underwater


Režissöör Edward Snijders (Holland, 26 minutit).


Festivali kiituskiri.


Fim on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65-st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb.


Pätt-paavianid – ahvivalve Lõuna-Aafrikas


Režissöör Herbert Ostwald (Saksamaa, 52 minutit).


Nad varastavad käekotte, murravad sisse autodesse, ei karda inimest. Kaplinna Lauamäe viimased paavianid on saanud tõeliseks nuhtluseks. On tulnud asutada koguni eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda. Samas tehakse ka turistide hulgas selgitustööd ahve ei tohi toita….


Pilet: 2 eurot ja 1 euro (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Tartu


Loodusmaja õpilastele tasuta.


Festivali asutajad: Lihula vald, Eestimaa Looduse Fond, Matsalu Rahvuspark, Lihula Kultuurimaja. 9. Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas 14. – 18. septembril 2011. Filmid võistlesid eelmisel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ja “Inimene ja loodus”. Festivali eesmärk on tutvustada ning tunnustada uusi loodusfilme ja nende tegijaid, soodustada loodusfilmide levi ning tutvustada looduslähedast ja säästvat elulaadi.


Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee


Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme vaatama ei jõudnud.


Lisainfo Tartu filmiõhtute kohta: www.teec.ee, Anneli Ehlvest tel 736


1693, 53 442 160.