Ilmuvad Võru linna vapiga postmargid

Eeloleval kolmapäeval, 5. märtsil laseb AS Eesti Post käibele Võru linna vapiga postmargid. Tegemist on iseliimuva margiga, mille hind on Eestisisese lihtkirja tariifi järgi 0,45 eurot ning tiraaž 1 000 000. Margid trükiti trükikojas Vaba Maa, margi kujundajaks on Indrek Ilves.

Võru on linnavappe tutvustavas standardmarkide sarjas järjekorras kolmas linn peale Sindit ja Mõisaküla. Viis esimest linnavappi, mida markidele kanda, loositi välja mullu varakevadel linnade ja valdade päevadel. Peale Võru vapiga markide on Eesti Postil kavas tänavu turule paisata ka Saue ja Elva vapiga margid.

Iseliimuvatest markidest kõneldes ütles Eesti Posti juhtaja Ülle Eplik, et tegu laialt kasutatavate ja lihtsalt ümbrikule kantavate markidega, mille kogutiraaz on ligi 4,5 miljonit aastas.

Koos margiga ilmub esimese päeva ümbrik ning kasutusel on esimese päeva tempel, samuti on Eesti Posti kodulehel võimalik tutvuda Võru linna tutvustava tekstiga.

Filatelistlik näitus Haapsalus

Legendaarne Haapsalu raudteejaam.

Järgmisel reedel, 13. juulil kell 11 avatakse Haapsalus filatelistlik näitus ESTONIA 2012. Näitus leiab aset Eesti Raudteemuuseumis ja on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale. Näitus toimub koostöös Eesti Raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.

Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, Olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki. Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on kasutusel eritempel. Näitus toimub aadressil Haapsalu raudteejaam, Raudtee 2.

Eesti Post pani aasta linnu margile

Täna annab Eesti Post välja aasta linnu postmargi,esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi. Margil on kujutatud väiketüll, ümbrikul ja kaardil vana ja noor liivatüll.

Väljaandmise päeval on postkontoritest võimalik saada ka tülliga eritemplit. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.

Aasta lindude sarjas ilmus esimene postmark Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel
oli kujutatud kiivitaja.

Margikomplektiga saab tutvuda Eesti Posti kodulehel. Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.eoy.ee/tullid. Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Täna antakse välja postmark euro kasutuselevõtu auks

Täna, 1. jaanuaril annab Eesti Post euro kasutuselevõtu tähistamiseks välja postmargi. Tegu on esimese eurovääringus emiteeritud postmargiga, nominaal on sümboolselt 1 euro.

2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Eesti postmargil oli eurovääring esimest korda kasutusel 1999. aastal, kui ilmus postmark „Euroopa Nõukogu 50”.

Kahe nominaalväärtusega margid ilmusid 4. jaanuarist 2006 kuni 25. novembrini 2010.

Kroonivääringus postmargid kehtivad kuni 31. detsembrini 2013, kahes vääringus (kroon, euro) postmargid kehtivad tähtajatult.

Postmark nominaalväärtusega 1 euro (15,65 krooni) on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 1 000 000, postmargi kujundas Indrek Ilves.

Allikas: Eesti Post

Jõulumarke kaunistavad ingel ja päkapikk

Eile tulid müügile Eesti tänavused kaks traditsioonilist jõulumarki. Ühel on kujutatud Eesti Posti ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt 2009. aasta detsembris välja kuulutatud jõuluteemalise postmargi  joonistuskonkursi võidutöö „Päkapikk”, selle autor on kuueaastane Liisa Hallik. Postmargi kujundas Maarja Kotkas. Teise jõulumargi „Ingel“ on kujundanud Tiina Reinsalu.

Esimene postmark on nominaalväärtusega 9 krooni (0.58 €), teine postmark on nominaalväärtusega 5 krooni ja 50 kroosentini (0.35 €).

Juhime tähelepanu, et tänavu tuleb Eesti sisestele jõulukaartidele-ümbrikele kleepida postmark väärtuses 5 krooni ja 50 senti.