Kammerkoor Solare esineb täna Käsmus ja Vainupeal

Täna õhtul esitab Virumaa üks tunnustatuim kammerkoor Solare kell 18 Käsmu kirikus ja kell 20 Vainupea kirikus kontsertkava „Otsimas iseend”. Taas saab kuulda kooriliikmete omaloodud lugusid.

Kavas on olulisel kohal tänavuste juubilaride Veljo Tormise ja Arvo Pärdi looming. Tormise tsüklist „Ingerimaa õhtu” esitab kammerkoor kuus osa. Lisaks võib kuulda Ludovico da Viadana, Felix Mendelssohn-Bartholdy, Carole King’i, Mart Saare, Cyrillus Kreegi, Rein Rannapi ning Solare endi lauljate Kristo Matsoni ja Jaanus Nurmoja loodud laule.

Kava nimetusel on eeskujuks Kristo Matsoni laulu „Otsida iseend” pealkiri. See väljendab eelkõige kõigi kontserdil osalejate võimalust süüvida ühiselt enesesse — kes muusikat kuulates, kes seda esitades. Ühtaegu tähistab „Otsimas iseend” koori enda uusi loomingulisi eneseotsinguid, mida võib aimata kasvõi kava žanrilisest mitmekesisusest.

Koori peadirigendi Elo Üleoja kõrval astub esmakordselt üles Keio Soomelt, kes võtab üle koorist töö ülekoormuse tõttu lahkuma pidanud dirigent Marge Matsoni töö.

Lisainfo koori kohta

Täna õhtul süttib Eesti randades sadu muinastulesid

Täna, augustikuu viimasel laupäeval, süttivad randades lõkked, millega tähistatakse Muinastulede ööd. Kõiki oodatakse randadesse, et süüdata oma lõke või küünal. Nii nagu muistsel ajal, kui lõkkeid kasutati sõnumite edastamiseks, püütakse ka seekord täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist. 

Eileõhtuse seisuga on muinastuled.ee lehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12 300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Huvi muinastulede öö ürituse vastu on sel aastal suurem kui aastal 2009, mida näitab ka veebikülastuste statistika. Teemaga seotud veebilehti on külastatud kümneid tuhandeid kordi.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt lõõmavad lõkked Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl. Paljudes asulates organiseeritakse suuremaid üritusi ja külasimmaneid. Sel aastal on tagasisidet tulnud ka Soomest, Rootsist, Norrast ja isegi Šotimaalt.
 
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,” ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on kõigi Läänemere-äärsete riikide elanike poolt järgitud traditsioon. 


Vaata Muinastulede öö / Night of Ancient Lights 2010 suuremat kaarti!

Heifer-pered kogunesid Kiidil

Rõuge vallas Kiidil toimus reedel Heifer programmiga liitunud perede suvelõpu kogunemine, mille raames korraldati praktiline juustu/sõira õppus ning kõneldi päevakajalistel teemadel.

Kitsekasvataja Ester Mängli Haanjast näitas, kuidas ta valmistab kodusel viisil kitsejuustu. Külas olid ka lätlased, kes tutvustasid sealseid koduõlle valmistamise kombeid. Heifer programmi raames on paljud pered üle Eesti hakanud taas tegelema oma taludes loomadega – nii lammaste, kitsede kui lehmadega.

Kuna Kiidil on järjekordne grupp vabatahtlikke Prantsusmaalt, Ukrainast, Lõuna-Koreast, Iirimaalt ja Iisraelist, tutvustati huvilistele ka vabatahtlike kaasamise võimalusi talutöödes. Kiidil on juba aastaid kartulit pandud ja võetud vabatahtlike abiga. Kogunemisel arutati, kuidas seda teha järgmisel aastal ühiselt. Õhtu lõpetuseks küpsetati maa sees kitse ja keerutati jalga.

Nõuni järve ääres valmis avalik supluskoht

Palupera vald alustas koos MTÜga Nõuni Loodus- ja Arenduskeskus Nõuni puhkeala rajamist. Esmalt valmis järveäärne avalik ujumiskoht, teatas Palupera vallavalitsus.

Planeeritud töödega jõuti valmis augusti lõpuks. Täid rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (585 000 krooni) ja kohalik omavalitsus (74 000 krooni). „Suvekuumuses ja jahutavas järvevees osales paljaid abikäsi ja –jalgu mitukümmend paari, neile kõigile tänusõnad!” ütles Palupera vallavanem Terje Korss.

Jätkuprojektide käigus on kavas süvendada ja puhastada ujuvsilla väline järvepõhi, vedada sinna lisaliiva, pikendada ujuvsillda, rajada välikäimla jne. Nõuni järve madal kaldaala sai projektiväliselt juba sel aastal mudast puhastatud ja süvendatud nii, et see oleks väikelastele ohutu.

Terje Korss loodab, et uut ujumiskohta kasutatakse tuleval suvel nii tihedalt, et veetaimestik seal taas võimust ei võta.„Iga rajatud ja kasutatav objekt vajab edaspidigi pidevat hoolt ja kulu, et loodut säilitada. Kasutagem ja hoidkem puhkeala, takistagem lõhkujaid-reostajaid ja parkigem oma sõiduk vaid parklasse!” lisas ta.

Puhkeala rajamine. Foto: Palupera vald

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist
mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

Augusti keskel kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide” labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide” puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,” kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on oma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist.

Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Pille Rõivas,
Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht
 
Nõupäeval osalejad tutvuvad Iisaku metsas asuva maaparandusobjektiga. Foto: Jüri Pere.

Sadakond koolilast kosub Eestis Moskva suitsust

Tallinna linnavalitsuse kutsel teisipäeval Eestisse saabunud sajast Moskva koolilapsest pooli võõrustab Haanja külje all asuv Kurgjärve spordilaager, ülejäänud noored moskvalased majutati huvikeskuse Kullo suvelaagrisse Lääne-Virumaal Karepal.

Lapsed on pärit vähekindlustatud peredest, kel polnud võimalust suvel Moskvat ümbritsenud metsatulekahjude suitsu mattunud linnast ära sõita. Külalised on Eestis 2. septembrini, selle aja jooksul käivad nad ekskursioonidel ning tutvuvad siinse eluoluga.

Kareda vallas tähistatakse homme Vabadusristi päeva

Homme, 28. augustil kell 10 asetatakse Järvamaal Kareda vallas pärjad Müüsleri lahingupaika. Seejärel siirdutakse Järva-Peetri kiriku juurde, kus asetseb kõigis sõdades langenud Eesti sõjameeste mälestusmärk. Kell 11.10 avatakse Kareda külas kahekordsele Vabadusristi kavalerile Jakob Vendele mälestuskivi. Vabadusristi päev lõppeb Esna küla keskväljakul piduliku koosviibimisega.



Enne II maailmasõda oli Vabadusristi päev traditsiooniline tähtpäev, mil austati Vabadussõja veterane ja Vabadusristi kavalere. Ürituste korraldamise kohaks on alati olnud Vabadussõja lahingutega seotud paigad. Tänavuses tähistamispaigas toimus Järvamaa saatust otsustav Vabadussõja lahing.

Täna-homme peetakse Emajõel Eesti suurimat jõepidu

Täna ja homme saab Tartus taas teoks Eesti suurim jõepidu Emajõe festival. Täna kell 18 algab traditsiooniline jõeparaad. Kõik paraaditajad saavad maabuda lodjakojas, kus peetakse paadimeeste pidu „Jõetreff 2010“.

Homme jõuab veel käia kell 10-19 kala- ja käsitöölaadal, kell 10-17 jõemessil. Homme ke 10-18 on avatud laste ja noorteala. Lõbusõite Emajõel tehakse lotjade, kaitseliidu paatide, Pegasuse ja Hucki jõelaevaga.
Festivali korraldab Lodjaselts.

Vaata festivali programmi!

Tormikahjud riigimetsas osutusid esialgsest suuremaks

Riigimetsa räsinud tormikahjustuste maht on võrreldes 10. augustil antud esialgse hinnanguga osutunud ligi kolm korda suuremaks, teatas riigimetsa majandamise keskus (RMK). Seisundist tulenevat lageraiet vajab RMK hinnangul ligikaudu 670 hektarit metsa ning tugevaastmelist sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril.

„Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”

RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.

Korraline lageraie on nendes maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäev ringi 10-12 raiemasinat.

Lüübnitsa sibula- ja kalalaada kavas on kalasupikonkurss

Homme, 28. augustil toimub Mikitamäe valla Lüübnitsa külas X sibula- ja kalalaat, kus tänavu toimub ka kalasupikonkurss.

Konkursil osalemiseks tuua  laadapäeval kella 11ks Lüübnitsa külakeskusse degusteerimiseks kolm liitrit isevalmistatud kalasuppi ning lisada supi retsept.  Konkursi korraldajale jääb õigus hiljem retsepti kasutada ja avaldada.

Laadal osalevad sepad, toimub metssea grillimine. Laadalaval on kirju kultuuriprogramm, laada lõpetab simman. Laat avatakse kell 10. Laadapääse maksab 25 krooni, kuni kümneaastased lapsed saavad laadale tasuta.

Üritust toetavad Mikitamäe vallavalitsus, EASi Setomaa arengu programm, Euroopa Kalastusfond.

Lisainfo telefonil 5342 0676 (Aida Puusep) või e-posti aadressil aida@mikita.edu.ee.

Laada kava

Eesti kartograafia ajalugu tutvustav näitus

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on kuni 5. septembrini avatud Eesti kartograafia arengulugu tutvustav näitus „Eesti oma kaarditeod”.

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuhi Liisi Toomi sõnul on näitusel esitatud Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest tänapäevani. Kartograafia arengu näitlikustamiseks on koostatud ajatelg koos sündmuste kirjeldusega, mis kajastab tähelepanuväärsemaid sündmusi maailma ja Eesti rahvusliku kaardikultuuri arengus. Tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid.

Vaata lisa!

Kosel peetakse nädalavahetusel kihelkonnapäevi

Harjumaal Kosel peetakse tänasest pühapäevani kihelkonnapäevi. Täna on Kose pastoraadis kavas kohtumine kirjanik Tõnu Õnnepaluga, millele järgneb kirikuöö, teatas EELK Kose koguduse õpetaja Mare Palgi.

Laupäeval oodatakse kõiki kihelkonna külasid oma kraamiga turule kauplema, kavas on ka küladevahelised võistlused. Kiriku pastoraadis toimub Eesti Genealoogia Seltsi õppepäev sugupuude koostamisest , ühtu lõpetab noorteüritus.

Pühapäeval toimub Kose kirikus kuldleeripüha jumalateenistus ja pastoraadis lastepäev ning ajalootund. Päeva lõpetab kirikukontsert, kus esinevad Hanna-Liina Võsa (vokaal), Lembit Saarsalu (saksofonid), Merle Kollom (orel).

Kihelkonnapäevade kava

Äkki keedad just sina Tammsaare lemmikmoosi?

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub homme, 28. augustil pärtlipäeva mahevahetuse raames konkurss „Vargamäe moos”, kus valitakse parim õuna-pohlamoos. Äkki keedad just sina maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi?

Mahevahetusel võib vahetada (omavahelisel kokkuleppel ka raha eest) nii soolaseid ja magusaid hoidiseid kui ka metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Vaata lisa!

Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Maarahva Kongress oli unikaalne Eesti maarahva omaalgatusel põhinev institutsioon, mille kutsus ellu ja mida korraldas maarahvas ise. Kongressi delegaadid olid valitud maainimeste esindusorganisatsioonide ja vallavolikogude poolt ning nad esindasid läbilõikena kogu Eesti maarahvast. Maarahva Kongress tegutses parteideülesena, tema eesmärgiks oli kujundada ühiskondlikku arvamust, juhtida tähelepanu maaelu probleemidele ja pakkuda ka lahendusi. Nelja eelneva kongressiga kinnistusid kindlad tavad ja reeglid, kongress kujunes maarahva omaalgatuse kaubamärgiks.

Meie, Maarahva IV Kongressil valitud juhatuse liikmed ei saa kuidagi leppida sellega, et Maarahva Kongressi on hakatud rakendama parteipoliitiliste eesmärkide vankri ette. Maarahva V Kongressi ei saa kokku kutsuda Eesti Keskerakond ega ka ükski teine erakond. Vaid maarahvas ise saab ja tohib oma esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste kaudu Maarahva V Kongressi korraldada. Loe edasi: Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Võrumaa muuseumis on ülehomme lõõtsapäev

Võrumaa muuseumis toimub 29. augustil algusega kell 12 lõõtspillimeister August Teppo  135. sünniaastapäevale pühendatud XI lõõtsapäev. Võru- ja Põlvamaa lõõtspillimängijate kõrval on lubanud esineda ka viimase folkloorifestivali võistumängimise võitjad Ain Lindvest Harjumaalt ja Ülle Kool Tartumaalt.

Lõõtsapäeval saab vaadata näitust „Lõõtspillimeister August Teppo 135″, kuulata CD-lt Teppode kolme põlvkonna lõõtsamängu ja vaadata  muuseumi eelmiste lõõtsapäevade videosalvestusi. Piletid 25, 20, 10 kr. Info telefonidel 782 1939 või 5691 1838 (Maimu Telk).

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.

Rahvaliidul jälle valed juhid

Sulev Valner,
ajakirjanik

Uskumatu, kui mitu korda järjest oskab mõni erakond ise endale jalga tulistada. Kõigepealt Villu Reiljani lõputud kohtusaagad, siis saamatuks osutunud poistebänd eesotsas Karel Rüütliga ja nüüd siis uus ja veelgi hullem juhtimiskriis.

Olin üks neist, kes ka veel pärast kevadist segadust ja pereheitmist arvas, et kõigest hoolimata on vara Rahvaliitu lõplikult maha kanda. Et kui nad end korralikult kokku võtavad ja suudavad kõigest hoolimata esitleda ennast kui ainsat traditsioonilist maainimeste parteid, kes nüüd saanud uuenenud ja senisest parema juhtkonna, siis võib ikkagi täitsa võimalik olla ka Riigikogu valimiskünnise ületamine. Sest paljud maainimesed tegelikult tahavad, et keegi Toompeal otseselt neid esindaks. Seda muljet luua vanad rahvaliitlased eesotsas Arnold Rüütli ja teistega kahtlemata oskasid.

Tänaseks on jäänud küll ainult imele loota, mis neid võiks eesolevatel valimistel veel päästa. Juhan Aarel parteijuhina võttis vaid paar kuud, et end täiesti auti mängida. Või siis osutus ta ise enda kätega lõksu tõmmatuks, aga väljastpoolt vaadates pole tulemusel suurt vahet. Loe edasi: Rahvaliidul jälle valed juhid