Külauudised

Tõenduspõhiselt on viiruse leviku piiramiseks parim viis maksimaalselt efektiivne isolatsioon. Tõsise kriisi vältimiseks palume tungivalt kõigil Eestimaa elanikel võtta vastutus kaasmaalaste ja enda tervise eest ning vabatahtlikult püsida koduses isolatsioonis. Kõik inimesed, kes otseselt ei taga riigi toimepidevust – palun järgige isolatsioonisoovitusi, ärge kohtuge inimestega, ärge minge poodi ega mujale ilma tõsise erivajaduseta. Erivajadusel kuskile minnes palun hoidke distantsi teistest inimestest ja järgige kätehügieeni reegleid.

Regionaalhaigla arstide ja juhtidena oleme jälginud detailselt Covid-19 levikut ja arenguid eri riikides juba aasta algusest. Toetudes Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Iraani ja Hispaania arengutele on selge, et Eestis on viimane aeg tõhustada isolatsiooni ja senine meie kaasmaalaste käitumine pole piisav halvima ärahoidmiseks. Soovitus ja palve püsida isolatsioonis tundub osale Eesti inimestest tülikas. Juba on näha ja kuulda, kuidas inimesed kohtuvad sõpradega, lapsed kogunevad mänguväljakutel, linn on taas autosid täis ja reaalset ohtu ei tajuta.

Veel on võimalik levikut piirata. Toetudes teiste riikide kogemusele lisab iga päev hilinemist efektiivse isolatsiooniga hulgaliselt intensiivravi vajavaid patsiente ja surmajuhtumeid lähema kuu jooksul Eestis! Palun teeme kõik meist sõltuva Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Eelkõige on ohustatud vanemaealised ja langenud immuunsusega inimesed, näiteks eri krooniliste haigustega inimesed, samuti onkoloogilist ravi saavad patsiendid. Just nende madalama immuunsusega inimeste kaitseks on vaja meie kõigi panust. Püsige kodus – isolatsioonis!

Regionaalhaigla operatiivstaap:

prof dr P. Talving, dr H. Pokker, dr Kristo Erikson, Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, dr Vassili Novak, dr Lilian Lääts, dr Markko Pärtelpoeg, Katre Zirel, dr Sergei Kagalo, dr Kristiina Põld, dr Arkadi Popov, dr Pille Mukk, Aivi Karu, dr Mait Altmets, dr Kristel Päro

Regionaalhaigla kliinikute juhatajad:

dr Kaire Aadamsoo, dr Pille Sillaste, dr Vahur Valvere, dr Äli Roose, dr Leonhard Kukk, dr Merike Luman

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

[pullquote]Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik.[/pullquote]Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud.

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Loe edasi: TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

Praeguse koroonaviiruse leviku kõrval võib meenutada lähiminevikus Eestis vallandunud epideemiaid. Andmed põhinevad Terviseameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud epideemia hädaolukorra riskianalüüsil 2011. aasta märtsist.

Väga kõrge ja kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused alates eelmise sajandi viiekümnendate teisest poolest: aastatel 1956–1959 haigestus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia tõttu 1 421 inimest, kellest 61 nakatunut suri; aastatel 1965–1966 oli leetritesse haigestunuid 42 665 ja surmajuhtusid kolm ning aastail 1981–1982 kujunes haigusjuhtude arvuks 9 485, õnneks ilma surmajuhtudeta.

Alates 1996. aastast ei ole Eestis joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid registreeritud. Varem täheldati soolenakkuseid aastatel 1945–1995 üle 150. Nendest 84 olid shigelloosi, 31 A-viirushepatiidi ning ülejäänud kõhutüüfuse ja paratüüfuse B puhangud. Ulatuslikult vee kaudu levinud haiguspuhangud esinesid 1963. aastal Ahtmes, kus shigelloosi haigestus 1254 inimest ning 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Enamiku selliste haiguspuhangute põhjuseks oli ühisveevärgi veeallikate reostumine.

Gripi A(H1N1) 2009 pandeemia aastatel 2009 ja 2010 põhjustas haigestumist 124 000 juhul, surmasid registreeriti 21 juhul.

Loe edasi: KÕRGE OHUGA NAKKUSEID EESTI LÄHIAJALOOST