Rubriik: Viljandimaa

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Abja gümnaasiumis valmis uus käsitöökompleks

Abja gümnaasiumile algas november piduliku sündmusega: avati käsitöö ja tööõpetuse klassidega juurdeehitis, kirjutab Maaleht.

Kool on käsitöö ja tööõpetuse klasside valmimist kaua oodanud. Klassiruumide ja võimlakompleksiga juurdeehitis pidi valmima juba eelmise aasta septembris, kuid ehitusfirmaga puhkenud tüli tõttu lükkusid tööd edasi. Spordihoone on praegugi pooleli, kuid peaks valmima järgmisel aastal

Pidulikul lindilõikamistseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves.

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Üle Halliste jõe viib uus jalakäijate sild

Oktoobris sai valmis Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe, kirjutab ajaleht Lõuna-Mulgimaa.

Indu jalakäijate sild asub kavandataval Halliste kiriku ja Abja mõisa vahelisel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega.

Sild valmis Halliste vallas koostatud turismiprojekti esimese osana. Lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua ümbruskonna unustusse vajunud vaatamisväärsused.

Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus kavas parandada Hallistest Indu silla juurde viivat teed, samuti paigaldada infotahvlid matkaraja piirkonnas olevate häärberite ja Pornuse mõisa tutvustuseks.

Järgmise sammuna paigaldatakse viidad ja infotahvlid Halliste valla kõigisse küladesse. Materjali kogumine ja infotahvlite kujundamine juba käib.

Abjas tuleb laupäeval maarahva pidu

Laupäeval, 6. novembril kell 19 peetakse Abja kultuurimajas maarahva pidu. Peol osalevad külalised ajalooliselt Mulgimaalt ja tantsuks mängib ansambel Restart.

Piletihinna sisse kuulub ka õhtusöök, kuid seda vaid nende jaoks, kes lunastavad pileti eelmüügist. Eeregistreerimine Abja kultuurimajas tööpäeviti kell 11-18.

Lisainfo: Annika Veidenberg, tel 5691843.

Paala rahvamajas astub lavale “Külatraagik”

2. novembril 2010  kell 18 saab Paala rahvamajas  vaadata Jüri Tuuliku novellidel põhinevat monoetendust “Külatraagik”, kus vaatajate ette astub  Margus Mankin.

Lavastaja Margus Mankin tunnistati harrastusteatrite riigifestivalil 2010.a. parimaks meesnäitlejaks. Samal konkursil pälvis žürii eripreemia Elmar Sats lavastuse “Külatraagik” originaalmuusika eest.

Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

3. novembril kell 14.00 toimub Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine nelja eesti kirjaniku – Karl Martin Sinijärve, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi ja Asko Künnapiga. Seekordsed külalised ei tegele ainult kirjutamisega, vaid osalevad ka ühiskondlikus elus kui arvamusliidrid, uute ideede genereerijad ja innukad kaasamõtlejad. Sestap on nende ampluaa kaugelt suurem kui vaid kirjutatud romaanid ja luuletused. Ja vastupidi – kõik põnev, mida nad on kogenud oma teel, leiab mingil kujul kajastust nende teostes. Seega on kohtumine Sinijärve, Bergi, Hvostovi ja Künnapiga hariv ja huvitav nii gümnaasiumiõpilastele, kirjandushuvilistele kui ka tänapäeva Eesti elu küsimustes kaasa rääkida soovijaile.
Loe edasi: Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.

Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas. Loe edasi: Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab mõtisklema

Lisamaks videvikuajale hubasust, teeb Eesti Pärimusmuusika Keskus täna algust kaminaõhtute sarjaga. Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad kord kuus elava kaminatule
paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad. „Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mis toidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Nii Sepa kui ka Ehini looming ajab võrseid laia maailma poole, kuid on juurtega ikkagi Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa pärimuses.

Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pop-jazzlaulu eriala ning kaitses 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb laulja ja muusikuna ansamblites Udupasun, RO:TORO ning Bombillaz. Peagi on Sepal
valmimas sooloplaat.

Ehin on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Ta on avaldanud viis luulekogu ja ühe proosaraamatu ning on praegu vabakutseline kirjanik ja rändluuletaja.

Teine kaminaõhtu leiab aset 26. novembril ning siis on publiku ees folklorist Marju Kõivupuu koos poegade Kaareli ja Martiniga.

Karksis kogutakse ettevõtluseks julgust

Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Karksi valla kultuurikeskuses ettevõtluskonverents „Julge näha võimalust!”, kirjutab Sakala.

Konverentsil jagavad kogemusi ja soovitusi Eesti ja Viljandimaa ettevõtjad ning sõna saavad ka poliitikud ja ametnikud.
Eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks tegelda.

Tegutsevatele ettevõtjatele soovitakse konverentsil pakkuda uusi ideid ja julgust tegevust jätkata ning võimalust end spetsialistide kompetentsuse ja kogemuste abil täiendada.

Karksi vallas tunnustati kohaliku kultuuri hoidjaid

23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.

Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.

Allikas: Karksi valla leht

28. oktoobril toimub Karksis ettevõtluskonverents “Julge näha võimalust!”

Karksi ettevõtluskonverentsil „Julge näha võimalust!“ jagavad Eesti ja Viljandimaa tippettevõtjad oma kogemusi ja soovitusi „ellujäämiseks“ ning julgustavad ettevõtlusega alustama.

Konverentsi eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkamisest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks reaalselt tegeleda. Tegutsevatele ettevõtjatele soovib konverents pakkuda uusi ideid ja julgust tegevuse jätkamiseks ning täiendada end spetsialistide kompetentsi ja kogemuste abil.

Ettevõtjad on need, kes loovad töökohad, kindlustavad töötajad tööga, tänu sellee saab riik ja sealhulgas kohalik omavalitsus oma tulud, millest ülal pidada nii haridust, kultuuri kui ka sotsiaalhoolekannet.

Allikas: Karksi valla leht

Pärimusmuusika teabekogu sai tunnustuse

Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.

Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. aasta kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. “Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks,” seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.

 Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.

Anu Taul alustas tööd uue plaadi kokkupanekuks

Foto: anutaul.com
Mulgimaalt pärit muusik-laulja Anu Taul on pärast nelja aasta pikkust vaheaega alustanud tööd kolmanda, autoriloomingut sisaldava albumi kokkupanekuks.

“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.

Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.

Autor: Mirjam Nutov

Kaminaõhtud Pärimusmuusika Aidas

Esimese kaminaõhtu üheks esinejaks on Silver Sepp. Foto: kultuuri.net
Nädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad.

“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi kingib täna 38 lapsele vapiga hõbelusika

Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.

Allikas: Viljandi linnavalitsus

Viljandi Nukuteater avab varjuteatri tagamaid

Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.

Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.

Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.

Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.

Allikas: Viljandi Nukuteater

Holstre-Pollis virgutatakse Viljandimaa mehi liikuma

Homme, 21. oktoobril toimub Holstre-Pollis Viljandimaa meestele mõeldud tervisefoorum „Mehed liikuma!”, mis kutsub mehi arutlema tervena elatud aastate üle, teatab Viljandimaa infoportaal.

Viljandimaa tervisefoorum on meeste tervisefoorumite sarjas kuues üritus.

Foorumi avasõnad ütleb Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Seejärel räägitakse Viljandimaa terviseprofiilist. Egon Puuorg Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikust annab ülevaate sporditraumade põhjustest ja ravist.

Päeva teisel poolel kõnelevad meeste tervisest meestearst Kristo Ausmees, dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm ja näitleja Hannes Kaljujärv. Ürituse lõpetab orienteerumine Holstre-Polli terviseradadel.

Üritus on kõikidele osalejatele tasuta. Ühisbuss Holstre-Polli väljub Viljandist Vabaduse platsilt 21. oktoobril kell 13.30 ja tuleb tagasi kell 21.

Rohkem infot: www.mehedliikuma.ee/viljandimaa

Murdeluulepreemia said tänavu võrokesed

Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia vääriliseks tunnistati sel aastal Leila Smithson (Holts) luuletsükli „Miq ao inemiisil” eest, tunnustuspreemia sai Jan Rahman luuletsükli „Mõts” eest ja noore luuletaja preemia Anna-Liisa Vaher luuletsükli „Tsirk mu süämen” eest.

Kõigi kolme autori juured ulatuvad vanale Võrumaale. Praegu elab neist Võrumaal küll vaid Jan Rahman. Leila Smithson tegutseb Inglismaal ja Anna-Liisa Vaher on kanda kinnitanud Tarvastus.

Seekordsel luulevõistlusel oli 13 osavõtjat, enamik neist oli kirjutanud võru või mulgi keeles, üks autor oli ka saarelt ja üks Kesk-Eestist.

Tarvastu vald annab Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaid välja alates 1994. aastast. Traditsiooniliselt anti need tänavugi kätte luuletaja sünniaastapäeval, 6. oktoobril Tarvastus Kärstna koolimajas.

Järgmine murdeluulevõistlus tuleb 2012. aastal.

Tänavused Adamsoni-preemia laureaadid (vasakult) Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher. foto: Tarvastu vald

Tääksi külapood hakkas jälle tööle

Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala.  Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada.  Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub.  «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»