Rubriik: Saaremaa

Noore loodustaluniku auhind läks Siiksaarde

Kalev Au ja eesti hobune. Foto: ELF

Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.

Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.

Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.

Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.

Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.

Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.

Allikas: ELF

Ruhnus algas ametlikult talvehooaeg

Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”

Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com

Peagi saab saartele sõita mööda jääteed

Foto: Meie Maa
Ööl vastu teisipäeva külmus Suur väin 70% ulatuses kinni ja kohati on jää paksus juba 7–8 cm. Seetõttu võib maanteeamet tänavu teha veeteede ametile taotluse laevatee sulgemiseks Väinameres senisest tunduvalt varem, kirjutab tänane Meie Maa.

Eelmisel aastal suleti laevaliiklus Pinukse neeme ja Obholmenit (Vormsi kagurannikul) ühendava joone ja Rohuküla–Sviby laevatee vahelisel merealal ning Väinameres Virtsu-Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru-Triigi laevateest ida poole jääval merealal jõululaupäeval ja avati taas naistepäeval. “Maanteeamet teeb lähematel päevadel taotluse veeteede ametile ettepanekuga sulgeda laevaliiklus võimalikel rajatavatel jääteede aladel alates püsijääkatte tekkimisest,” teatas eile Meie Maale maanteeameti teehoiuosakonna juhataja Rain Hallimäe.

Eelmisel talvel avas maanteeamet neli jääteed – Haapsalu-Noarootsi, Rohuküla-Vormsi, mandri ja Hiiumaa ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Kuigi Kuivastu-Virtsu jäätee rajamiseks kulutas maanteeamet tänavu jaanuarist märtsini 39 000 krooni jää olukorra ning trassi võimaliku asukoha uurimisele, jäi trass siiski avamata. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Karala külaselts kinkis Prantsuse suursaadikule moosi

Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov

Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.

Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.

“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.

Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.

Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.

Vilsandi rahvusparki soovitakse laiendada

22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.

Loe põhjalikumalt http://www.estmar.purk.ee/?p=446.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA.

Projekti koduleht www.estmar.purk.ee.

Ruhnu vahet seilab ajutiselt Arabella

Kuna enne lume tulekut mahasadanud vihm muutis Ruhnu lennuraja pehmeks ja lennuk ei ole alates möödunud nädala kolmapäevast saanud saarel maanduda, otsustas Saare maavalitsus panna reedeks Ruhnu vahet sõitma Lauri Kivirai laeva Arabella, kirjutab reedene Meie Maa. Ruhnlasi aga ei rahulda ajutine laevaühendus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Salme jõel uuendatakse paadisilda

Salme vald sai Salme jõe paadisilla rekonstrueerimiseks Euroopa kalandusfondist 2,53 miljonit krooni, projekti toetab ka EAS, kirjutab ajaleht Meie Maa. Paadisild koos slipi ja sadamahoonega peab valmima järgmise aasta sügisel.


„Kuna paadisilla lähedal on Suure Tõllu raiesmaa ja kahe muinaslaeva leiukoht, tahtis vallavalitsus, et sadamahoonel oleks vanaaegsem väljanägemine. Seda projekteerijad ka arvestavad,” ütles Kuressaare Ehituse projektijuht Toivo Prostang.


Sadamahoonest tuleb põhiliselt kalameestele püüniste hoidmise kuur, lisaks mõned väiksemad abiruumid.

Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Muhulasest filmimees näitab edukuse hinda

Muhulane Arni Ots esitleb populaarses filmi- ja muusikavahendamisportaalis YouTube oma lühifilmi “Marvin”.

Kaheksa minutit kestev linateos visualiseerib edukuse määra. Arni Otsa sõnutsi, kui küsimusele “Kuidas sul läheb?” vastata “Kiiresti-kiiresti”, siis on see justkui positiivne märk sellest, et sa oled tubli inimene. “Samas ei peaks see aga paika pidama,” märkis ta ja arvas, et just aja ja asjadega kiputakse mõõtma edukust. “Et kui palju sul mingit värki on,” lisas ta.

Film oleks justkui vägagi realistlik tõmme elust, aga viimased kaadrid annavad kogu loole just selle õige nõksu.

Näitlejatena löövad kaasa Kuressaare ametikooli õpilased Raido Soosaar, Karli Kirsch, Jörgen Kohal ja Jussi Kaldaru. Tüdruk Viktooriat mängib rahvateatri kogemustega Kätlin Taimsaar.

Allikas: Ene Kallas, Saaremaa.ee

Muhu ettevõtlusring kutsub noori tööle ehk “Muhu Võte”!

Muhu Noortekeskuse projektis Muhu Võte saavad parimad muhuvõtjad parimad teadmised ja ettevõtte arenduseks kuni 5000 krooni!

“Muhu Võte” on noortele mõeldud ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud koolitussari, mis saab teoks tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele. Projekti käigus õpivad Muhu noored ettevõtluse aluseid ja proovivad õpitut ka ellu viia.
Õppetöö toimub Noortekeskuses ja Põhikoolis. Käiakse tutvumas teiste edulugudega ja õpitakse muhuvõtteid.
Noored muhuvõtjad arendavad tooteid, teevad rahataotlusi, korraldavad suvel turundustööd ja toodangu müüki.
Projekti eesmärgiks on suurendada noorte võimekust ise organiseeruda, viia oma ideed teostuseni ning teenida oma toodete müügist reaalselt tulu. Koolituse tulemusena saab ettevõtlik noor koostada omale professionaalse CV, kus on kirjas reaalne töö-oskus ja –kogemused.

Koolitustele saab registreerida Noortekeskuses koha peal või helistada numbril 453 0684
või kirjutada aadressile noortekeskus@muhu.ee

Leisi vallavolikogu plaanib mõttetalguid kodukooli säilitamise huvides

Leisi vallavolikogus arutati kohaliku keskkooli tulevikuväljavaated ja võimalusi koolitöö jätkamiseks edaspidigi keskkoolina. Põhjaliku ülevaate teemast andis volikogu hariduskomisjoni esimees ja kooli direktor Tõnu Erin. Ehkki keskkooli pidamine on vallale kallis, tahaks Leisi volikogu selle igal juhul alles jätta. Volikogu esimees Andrus Kandima kutsus üles mõttetalgutele.

Allikas: Saarte Hääl

Muhusse plaanitakse suurt kaubanduskeskust

Hiljaaegu Liiva postkontori hoone ostnud OÜ Muhu Keskus kavatseb lammutada ja ehitada selle asemele umbes neli korda suurema kaubanduskeskuse, kirjutab Saarte Hääl.

Kaubanduskeskus valmib ilmselt 2012. aastal ja sinna tuleb umbes 1000 m2 pinda, mida on neli korda rohkem kui lammutusele minevas postkontoris.

Plaani kohaselt hakkavad kaubanduskeskuses tegutsema toidu- ja esmatarbekaupade pood ning sidejaoskond. Kaubanduskeskusele juurdepääsuks tahetakse rajada uued peale- ja mahasõidud Kuivastu–Kuressaare maanteelt. Keskuse juurde on planeeritud umbes 37 parkimiskohta sõiduautodele ja kaks parkimiskohta bussidele. 



Praegu tegutseb Liival vaid Saaremaa tarbijate ühistule kuuluv toidupood. Omanik plaanib ka seda laiendama asuda.

Praegu kasutusel olevale 330 m2 suurusele müügipinnale on kavas juurde ehitada 301 m2, säilitades senise haljasala. Päevakorras on ka uue parkla rajamine. Juurdeehituse orienteeriv valmimisaeg on 2011. aasta esimene pool.

Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist

Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal.


Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta.


Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt. 


Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine. 



Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.



Pädaste restoran kolib talveks Muhust pealinna

Kuna talveks sulgeb Muhus tegutsev Pädaste gurmeerestoran Alexander uksed, siis on omanikud koos tippkokkadega astunud julge sammu ja avavad detsembri alguses Tallinnas uue restorani nimega NEH, kirjutab Meie Maa.

NEH asub Tallinna sadama lähedal, Lootsi tänava alguses ja seal on 50 kohta. Eriliseks muudab NEHi see, et tegemist on esimese Eesti rändrestoraniga. Igal talvel, kui Pädaste on kinni, kolib restorani meeskond Tallinnasse ja kevadel tagasi Muhusse. Sellist “rändrestorani” stiili pole Eestis varem keegi loonud. Näiteks Roomas või Prantsusmaa lõunarannikul on aga selliseid linnarestorane palju, mis edasi-tagasi kolivad.

Samas ei jää restoran pelgalt söögikohaks, NEH tegutseb ka kui kunstigalerii. Selleks loob aluse koostöölepe varem samas majas olnud TAM galeriiga. Näitused hakkavad vahelduma igas kuus.

Allikas: Meie Maa

Saaremaa põllumeestelt võib solidaarsust õppida

Valjala POÜ Tantse lehmalaudas kuu aega tagasi puhkenud tulekahjus hukkunud üheksa piimalooma kohad aitasid täita Saaremaa Põllumeeste Liidu liikmed, annetades iga hukkunud lehma asemele tiine mullika, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Loomade valik oli vaba. Väiksematel tootjatel on tiine mullika äraandmine muidugi raskem, suurematel lihtsam. Aga see ei olegi nii väga materiaalne abi, vaid rohkem moraalne. Tahame nii suure õnnetuse puhul solidaarsed olla,” lausus aktsiooni organiseerija, Saaremaa Põllumeeste Liidu esimees, Kõljala ühistu juht Tõnu Post. „Mul on väga hea meel, et kõik asjaga kaasa tulid. Aga idee autor oli Mati Mägi Hekvast,” lisas ta.

„Kui Tõnu mulle helistas, ei saanud ma rääkida, hakkasin nutma. See on uskumatu, kui palju meile pärast õnnetust helistati, küll Saaremaalt, küll mandrilt. Inimesed olid väga heasoovlikud. See on tõesti väga tore ja hingeminev, mida Saaremaa põllumehed meie heaks ette võtsid, “ lausus Valjala ühistu juht Liilia Eensaar. Ta kinnitas, et teeb kõik, et neid loomi hoida ja lubas annetajaid edaspidi oma loomi vaatama kutsuda.

Saarlased koovad saare sõdurpoistele jõuluks sokid

Saaremaa naiskodukaitsjad, ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi kutsuvad taas kuduma jõuluks sokke saarlastest ajateenijatele. Kõige rohkem on saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku 117 poissi), seepärast saavad esimesena sokid jalga just nemad.

Kui aga sokke saab rohkem, siis lähetatakse sokid soojendama ka teiste väeosade sõdurpoisse ning Kuressaare linnal on olemas ka vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmeline meeskonnale võiks samuti rõõmu valmistada.

Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil Saarte Hääle toimetusse samuti sokke sõdurpoistele koguti, näitas lehe peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli ühe väga inimliku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokikudumise aktsioon pakkus nii sokisaajatele kui ka kudujatele-annetajatele endile, ütleb mulle, et tegu on ühe väärt ja südantsoojendava ettevõtmisega,” meenutas Luks aastatagust aega, lisades, et kui eelmisel korral palusime sokitoojatel kindlasti soki sisse pista ka oma nimi, siis nimele lisaks oli sokkidesse peidetud ka šokolaade, headest sõnadest ja soovidest rääkimata.

2009. aastal kudusid saare naised 139 paari sokke. Tänavu on kuues vallas avatud ka “kohalikud sokikogumispunktid”. Nii saab sel aastal sokke viia lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja Lümanda vallamajja, Kärla raamatukogusse ja Tornimäe koolimajja. Sokid, millel ikka sees annetaja nimi, palutakse tuua ära 6. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka ilusasti üle anda.

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Muhu mustritest sündis raamat

Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha raamatukaaskirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.

Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.

Allikas: Meiemaa.ee

Heategevusturg sai võimsa avalöögi

Kuressaares Ferrumi kaubamajas uksed avanud heategevusturg alustas neljapäeval kuuajast müüki. Korraldajate hinnangul on turg alanud oodatust menukamalt. Heategevusturu korraldaja MTÜ Meelespea liikme Aive Tammsalu sõnul müüdi ainuüksi avapäeva esimesel poolel kaupa kuue-seitsme tuhande krooni eest ja see on suurepärane näitaja, kuna otseselt turu tulust sõltub, kui paljusid inimesi jõulude ajal aidata saab.
Heategevusturu külastajate positiivne tagasiside andis korraldajatele indu jätkamiseks ning kinnitas, et taoline ettevõtmine on õige ja vajalik. Heameelt tunti ka turu toimumiskoha, Ferrumi kaubamaja omaniku soojast suhtumisest heategevusüritusse.
Kuna heategevusturu õnnestumisele saavad kaasa aidata kõik hoolivad inimesed, saavad need, kes veel tahavad, oma panuse tänavusse ettevõtmisse ka anda. Selleks tuleks oma kodus pisut ringi vaadata ning sealt korralikud, ent kasutult seisma jäänud riided, jalatsid, toidunõud või muud asjad heategevuseks annetada. MTÜ Meelespea võtab esemed lahkelt vastu heategevusturu toimumiskohas, Ferrumi kaubamajas. Turg jääb külastajatele avatuks novembrikuu lõpuni ning ettevõtmisse annetatud esemete müügitulu läheb Saare maakonnas elavate inimeste toetuseks.

Allikas: saaremaa.ee