Rubriik: Saaremaa

Sõrves avastati taas uus liblikaliik

Juba kolmandat korda sellel aastal avastati Sõrves liblikaliik, keda Eestis kunagi varem nähtud pole, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Hiljaaegu avastati Eesti ühe tuntuma liblikaasjatundja Teet Rubeni ja kohaliku linnuvaatleja Mati Martinsoni üles pandud valguspüünisest stepi-häguöölane. Haruldane liblikas oli püünisesse jäänud juba 26. augustil, kuid alles nüüd vaatas Ruben Martinsoni suvel püütud putukasaagi üle.

Ruben saatis fotod kinnipüütud isendist ka Soome tuntud liblikauurijale Kauri Mikkolale, kes kinnitas, et tegu on Hoplodrina ambigua ehk stepi-häguöölasega.

Teet Ruben ütles Meie Maale, et tänavusest kuuest suurte liblikate esmaleiust Eestis on koguni kolm leitud Sõrvest. Mõned liblikad on püütud küll juba varematel aastatel, kuid liik on kindlaks tehtud tänavu,.

Stepi-häguöölane levib peamiselt Euroopa, Ees- ja Kesk-Aasia steppides. Tema siiajõudmisele aitasid asjatundjate hinnangul kaasa augustikuised äikesetormid, mille ajal ilmus Eestisse mitu uut võõramaist putukat.

Kuressaare kindluses toob iga nädal üllatusi

Kuressaare kindluse restaureerimistööde käigus tuleb iga nädal üllatusi: äsja leiti laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Arheoloog Karel Püüa hinnangul võiks sellesse kaminasse praegugi tule teha, sest suitsulõõr läheb mööda müüri üles.

„Tunneli kaevamisel tuli välja kaks puulabidat, millega selle aja mehed on tööd tegid. Need 500–600 aastat vanad labidad lähevad Tallinna konserveerimisele ja ükskord saab neid Saaremaa muuseumis ka näha,” tutvustas Karel Püüa teist üllatusleidu.

Tunnelit kaevatakse mere poolt küljest, kust tuleb ka uus läbimurre lossi hoovi.

Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste

“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.

Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.

“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.

2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.

Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Ruhnu halloweeniorienteerumine kulges meeleolukalt

Eile Ruhnu saarel korraldatud orienteerumine “Ruhnu 2010 Halloween” möödus väga meeleolukalt ja aktiivselt.

Rada kulges küla tagumisest otsast – poolde Ringsu välja. Punktideks, mida läbida, olid valitud seekord elumajad, mille elanikud orienteerujaid lahkesti ülesannetele suunasid. Kokku osales neli meeskonda, kes inspireerituna halloweenist said endale ka selle teemalised nimed.

Tegemist oli tiheda rebimisega ja kohad jaotusid järgmiselt: I koht: “Põrgulised”, aeg 2h ja 17min – Reigo, Martha Liise, Margit, Emma, Kristel. II koht: “Paharetid”, aeg 2h ja 50min – Maret, Eeva, Juku, Karl August. III koht: “Sarvikud”, aeg: 2h ja 54min – Margus, Maiu, Ariin, Kathrin, Morgan. IV Koht: “Kratid”, aeg: 2h ja 56min – Elen, Kadri, Külli, Joosep, Priit.

Kaks võistkonda alustasid raja põhjapoolsest otsast ja kaks lõunapoolsest. Igas punktis tuli võistlejatel pärast ülesande läbimist kokku panna puzzle, mis koosnes järgmise punkti moonutatud fotokildudest. Põhjapoolt minnes tuli läbida Aive maja, kus võistlejad pidid nikerdama kaks puust võinuga. Edasi tuli joosta Elvi juurde, kus enne puzzle lahendamist pidi ära sööma vastiku maitsega suupiste. Järgmiseks ootas orienteerujaid Helju, kelle hoovis pidi puid kärutama. Pärast seda jõuti Silvi juurde, kus mosaiigi saamiseks pidi pähe tuupima luuletuse. Nüüd võttis osalejad vastu Vilve, kelle sõbralikus väliköögis kamba peale omlett valmistada tuli. Edasi jooksid võistlejad Antsu juurde, kus ootas neid kaks ülesannet, et kätte saada oma mosaiik – tuli nimed panna Ruhnus pesitsevatele linnuliikidele, mille pildid laual reas lebasid, ning osalejad pidid ka lahendama ristsõna kalaliikide kohta.

Taas jooksma pääsedes ootas tormajaid Irja hubane majake, milles võistlejad tassitäie kuuma põdrasamblateed sisse kummutasid. Järgnes pikk teekond Anne ja Vello juurde, kus puzzle saamiseks pidid võistlejad näitama oma aednikuoskusi ning talveks kärpima viinamarjapõõsad. Nüüd avanes puzzlepildilt finišhi hoone, milleks seekord sai valitud Liise talu kohvik. Seal said võistlejad janu kustutada ja keha kinnitada.

Parimaid premeeriti kuldse karika ja ühispildiga. Väga tublid olid kõige pisemad ehk Karl August, Emma ja Kathrin, kes tähelepanuväärse südikusega läbisid kiires tempos kõik punktid võrdselt nagu teisedki. Kiitust väärib ka miniatuurne (ürituse mastaabis) Iti, kes samuti oma pikkuse kohta tublid kilomeetrid läbi astus.

Korraldajate hirmuks kujunes Reigo, kelle pea jagas nagu koorelahutaja. Ta pani oma pöörase tempoga ürituse prognoose kategooriliselt ümber mõtlema. Tänud ka Andresele, kelle tihe juuresolek kaotas õhust kogunenud pinged. Tohutud tänusõnad Luisele, kes üritusele oma õla alla pani ja kelle kohvikus toimus rikkalik lõpetamine.

Kogu üritus läks hästi ja ilma suurtemate vahejuhtumiteta. Suured-suured tänud ka vahepunktidele osalemast ja aitamast: Aive, Elvi, Helju, Silvi, Vilve, Ants, Irja ja Anne.

Allikas: Marten, Ruhnu blogi

Naiskütid kogunevad novembri keskel Saaremaal

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump (paremal). Foto: saartehaal.ee/erakogu
Esmakordselt Eestis saavad Saare- ja Muhumaal 13. novembril ühisürituseks kokku kõik naissoost jahimehed, kirjutab Saarte Hääl.

“Jahindus on ühistegevus, mis koondab väga erineva elualaga inimesi, ja nii mehi kui ka naisi. Jahimeeste ridades on enamik mehed, kuid viimase paari aastaga on naiste osakaal pidevalt tõusnud,” ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump ajalehele. Euroopas on naisjahimeeste esindatus tema sõnul tunduvalt suurem. Kui paar aastat tagasi oli Eestis naisi-jahimehi 100 ringis, siis praeguseks on neid registreeritud 207. Maakondades on naiste esindatus väga erinev, nt Harjumaal 67, Viljandimaal 21, Tartumaal 19 ja Saare maakonnas 14.

Hegne Lumpi sõnul on üks põhjus, miks naisjahimeeste ühisüritus korraldatakse, vajadus pöörata tähelepanu jahindusele kui ühele osale meie kultuurist ja näidata, et ka naistel on selles oma osa.

Allikas: saartehaal.ee

Kärla valda kavandatakse hobumaneeži

Kärla valda Paikülla looduskaunisse kohta kavandatakse Saaremaal ainulaadset hobumaneeži, kirjutab Saarte Hääl.

„Saaremaa ratsaspordi arengu jaoks oli hädasti vaja luua meile talviseks treeninguks vajalikud tingimused ja tundub, et lõpuks hakkavad asjad laabuma,” lausus MTÜ Saare Taluelu üks eestvedajaid Jaagup Kallas.

Tema sõnul oleks kavandatav keskus oma mõõtmetelt ainus Saaremaal, kus saaks normaalselt treenida ja võistlusi korraldada. Enamik tuntumaid ja tegutsevaid ratsatalusid ja talle – Reinu talu, Kõljala tall, Haamse tall, Vesta tall jt – asuksid tulevasest keskusest umbes 25 km kaugusel, aga talvist treenimiskohta vajavad hädasti ka ümbruskonna harrastusratsanikud.

Maneež tuleb 18 m lai ja 50 m pikk, jäädes küll veidi alla täismõõtmetes maneežidele, kuid Saaremaa tingimustes on see igati rahuldav. Kallase sõnul saab sellises maneežis efektiivselt korraldada igapäevaseid talviseid treeninguid, aga ka maakondlikke võistlusi.

Mereväe miinituukrid lõhkasid Saaremaal lennukipommi

Eile pärastlõunal lõhkasid mereväe miinituukrid Saaremaalt Triigi sadama kaldaveest leitud Teise maailmasõja aegse Vene lennukipommi, teatas Meie Maa.

“Mereväe tuukrid lõhkasid 150-kilose FAB-tüüpi Vene päritolu lennukipommi, mis ohutuse tagamiseks esmalt kaugemale merele veeti,” ütles mereväe teabeohvitser nooremleitnant Tõnis Kark.

Triigi sadama juhataja Mati Põllu sõnul leiti pomm sadamast vaid 500 meetri kauguselt 40 sentimeetri sügavusest kaldaveest.

Kohalikud spinningumehed avastasid Triigi sadama lähistelt lennukipommi 22. oktoobril. Olgugi, et pomm oli üsnagi madalas vees, tuleb seaduse alusel kõik vees olevad lõhkekehad Eesti mereväe tuukritel ja demineerijatel kahjutuks teha. Tänavu on mereväe miinituukrite abiga kahjutuks tehtud kümmekond taolist lõhkekeha.

Naiste tantsupeol keerutavad jalga ka saare naised

Eesti esimesel naiste tantsupeol osalev Leisi naistantsurühm Sõlus rekonstrueeritud Vilidu tuuliku avamisel Anglas. Foto: Irina Mägi
Eeloleval suvel Jõgeval aset leidval Eesti esimesel naiste tantsupeol esindab saare tantsunaisi eilse päeva seisuga kolmteist kollektiivi, kirjutab Meie Maa.

Naiste tantsupeo korraldajate esindaja Airi Rütteri sõnul on saare naised üritusele väga aktiivselt õla alla pannud ja valmis vapralt Jõgevale tulema. “See on ütlemata tore ja oleme selle üle väga rõõmsad,” lausus Rütter.
Oma otsuse esimesel naiste tantsupeol osaleda olid Saare maakonna naistantsurühmadest eilseks teinud Kadakamari Kärlalt, Koidukiir Orissaarest, Tõllu Tütred Kihelkonnalt, Kabujalake Lümandast, Kadrid ja Ritsikas Kuressaarest, Kaarma Kargus ja Aste Antsakad Kaarmalt, Mariannid Valjalast ning Sõlus Leisist.

Lisaks on lubanud peol kaasa lüüa Salme põhikooli neiud, C-segarühm Öieti Saaremaa ühisgümnaasiumist ja memmede rühm Rukkilill.

Rütteri sõnul ärgitas naistele tantsupidu korraldama ühest küljest suvel Rakveres toimunud meeste tantsupidu, teisalt soov anda naisrühmadele õlg-õla-tunnet. “Naiste tantsupeo korraldamine on meil mitu aastat väga südamel olnud, kuna naisrühmi on üle Eestimaa nii palju ja iga kord peab neist üldtantsupeost vähemalt üks kolmandik eemale jääma. Ja seda mitte seepärast, et nad kehvad oleksid, vaid kõik lihtsalt sinna ei pääse ning valitakse parimatest parimad,” ütles ta.

Autor: Janne Nurmik, meiemaa.ee

Hoidiste maitsmise päev Kuressaares

Täna kella viieni õhtul on veel viimane võimalus viia oma soolane või magus hoidis Saaremaal ajalehe Meie Maa kuulutuste osakonda, et osaleda toimetuse korraldataval hoidistekonkursil. Kõik osalejad on oodatud neljapäeval, 21. oktoobril kell 15.00 Kuressaarde GO Spasse, kus toimub vestlusring hoidistamise teemadel ning seejärel saavad kõik osavõtjad hoidiseid maitsta.

Allikas: meiemaa.ee

Kadunud lambad on tagasi kodus

12 noort lammast, kes kuu aega tagasi Saaremaal Leisi vallas plehku panid, on koju tagasi jõudnud, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimest korda nähti plehku pannud lambaid Metskülas, seejärel tiirutasid nad Laugu ja Nurme külas. „Ühe saime Metskülast teiste lammaste hulgast kätte,” ütles peremees Jüri. Kõige kaugem punkt, kus lambaid märgati, asus kodust 10 kilomeetri kaugusel Laugu ja Nurme küla vahel.

Pererahvas otsis lambaid peaaegu iga päev autoga ringi sõites. Loomad saadi lõpuks kätte tänu ühe poisi telefonikõnele Murikast, mis jääb lammaste elupaigast viie kilomeetri kaugusele.

Millal lambad täpselt kaduma läksid, ei ole teada, kuid peremehe sõnul võis see juhtuda võõrutuse ajal. Vanad lambad olid pügamisel ja umbes 30 talle jäi omapead välja.

„Üks väike punt otsis vanasid taga ning nii nad läbi aia läksid,” lausus peremees, pakkudes, et kokku võisid lambad maha käia umbes 50 kilomeetrit.

Rapla valla lapsi ootavad folklooripäevad

Rapla valla kandlehuvilisi lapsi oodatakse 25.–27. oktoobrini Hagudisse folklooripäevadele.

Päevad on mõeldud kõikidele Raplamaa koolilastele, kes tegelevad kandlemänguga või soovivad seda õppida. Õpitakse väikekannelt, rahvakannelt, hiiurootsi kannelt.

Peale selle tehakse õpitubades käsi- ja puutööd, kuulatakse muinasjutte, lauldakse ja tantsitakse.

Hagudi folklooripäevi korraldavad MTÜ Hagudi Hakkajad ja Juuru rahvamaja.

Saaremaa paekivi ootab rohkem rakendust

Saaremaa omavalitsustele on välja pakutud idee võtta igas vallas kasutusele nn oma valla kivi ning kasutada seda meenete ja mitmesuguste dekoratiivsete detailide valmistamiseks, vahendab ajaleht Saarte Hääl.

Geoloog Helle Perens tuli nn vallakivi ideega välja juba kümmekond aastat tagasi, aga toona ei leidnud see suuremat vastukaja.

Mõte pole aga aktuaalsust kaotanud, sest lisaks teada-tuntud Kaarma ja Selgase karjäärile leidub igas Saaremaa vallas omanäolise mustriga dolomiiti või lubjakivi. Muhut ja Ida-Saaremaad võib koguni nimetada dolomiidimaaks ja Lääne-Saaremaad ilusate lubjakivide maaks.

Seoses Saaremaa geopargi loomisega on vallakivi idee uuesti päevakorrale tõusnud.

„Minu idee on tõmmata inimesi oma kodugeoloogia juurde, sest igas vallas on mingi kivi, millele tähelepanu pöörata ja mida kasutada valla tunnusmärgina,” põhjendas Helle Perens.

Tema sõnul mõjub Saaremaa kividest kõige kaunimana Metsküla korall-lubjakivi Leisi vallas, mida on kunagi nimetatud ka Metsküla ilukiviks ja viidud koguni Peterburi.

„Pead tuleks tööle panna, mida sellest kivist teha, Saaremaal on ju nii palju kunstnikke ja stuudioid, pangu see kivivärk ka käima,” lisas Helle Perens.

Salme valla Kaugatoma paekivi
nimetatakse ka sõrmuspaeks.

Kuressaare haiglas sündis nädalaga kolm kaksikute paari

Eelmine nädal oli Kuressaare haigla sünnitusosakonnas erakordne, sest ilmavalgust nägi lausa kolm paari kaksikuid – tüdrukud, poisid ja segapaar, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vanemarst Thea Rahumeele sõnul on üldse tegu rekordite aastaga: tänavu on Kuressaare haiglas sündinud koguni kaheksa paari kaksikuid ning neist viis paari viimase 23 päeva jooksul.

Vaid üks kõigist kaksikute paaridest on sündinud viljakusravi tulemusena.

Saaremaal leidub delikatess-seeni

Trühvlite otsimisele spetsialiseerunud Rootsi teadlasel Christina Wedenil õnnestus ajalehe Saarte Hääl teatel Kuressaare külje all Loode tammikus välja kaevata peotäis kallihinnalisi seeni.

Saaremaale tuli Christina Weden eesmärgiga leida siit söödavaid musti trühvleid. Seeneuurija sõnul kasvab musti trühvleid näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski sarnased Saaremaa oludega.

Kuna trühvlid on pinnases peidus, kasutatakse nende leidmiseks treenitud koeri. Oma trühvlikütid olid kaasas ka Wedenil. Otsingud kandsid ka vilja. Loode tammikust leiti kolme liiki trühvleid. „Me pole küll veel leidnud musta trühvlit, aga kaks neist liikidest on mustale trühvlile väga lähedased,” ütles Christina Weden Saarte Häälele.

Saaremaalt leitud trühvlid on teadlase sõnul söödavad, ehkki mitte nii maitsvad kui mustad trühvlid. „Meile teadaolevalt on see igatahes rekordleid Saaremaalt, nii et seni oleme oma otsingu tulemustega ülirahul,” lisas ta.

Rootsi teadlane Christina Weden leidis Saaremaalt
peotäie delikatess-seeni trühvleid. Foto: Egon Ligi

Kuressaarde tuleb kopteribaas

Kuressaare saab aastaks 2013 kopteribaasi, kus hakkab olema kopter, mida saab ööpäevaringselt kasutada.

Politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht politseikapten Allan Oksmann ütles, et pideva kasutusvõimalusega kopterit vajatakse eelkõige merepiiri valvamiseks kui ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks.

Oksmanni sõnul toimuvad meditsiinilennud Kuressaare ja Tallinna vahel keskmiselt 1-2 korda nädalas. “Kuressaares asuv valmisolekus kopter saab tulevikus loomulikult reageerida ka Kihnu hädaolukordadele,” ütles ta.

Allikas: meiemaa.ee

Orissaaret läbiv maantee sai valmis

Eile avati pidulikult 21 miljonit krooni maksma läinud Tumalast läbi Orissaare Väike väinani kulgev maantee, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Vallavanem Aarne Põlluäär ütles, et Orissaare on pärast kevadest sügiseni toimunud ehitustöid põhjalikult muutunud. “Oleme linnaga võrdsel tasemel,” märkis vallavanem, lisades, et elanikud on tulemusega väga rahul.

Kevadel alanud Orissaaret läbiva ligi seitsme kilomeetri pikkuse maanteelõigu põhjaliku rekonstrueerimise käigus ehitati uus teekate, rajati kõnniteed ja välisvalgustus.

“Endist kõrghaljastust on nüüd palju vähem, see tegi vaatevälja avaramaks ja paremaks ning Orissaare muutus palju ilusamaks. Soovitan kõigil meile külla tulla ja ise vaadata,” rääkis Põlluäär.

Vallavanema sõnul oli valla jaoks tegu äärmiselt mahuka projektiga, kuid suurema osa ehituse maksumusest kattis riigi maanteeamet oma vahenditest. Rekonstrueeritud teelõik algas väinatammist ja lõppes Kuressaare-Kuivastu maantee ristis. Vastava ehitushanke võitis Tallinna firma TREV-2.

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Saaremaale ihkajad püstitasid rekordi

Eile õhtul ihkas mandrilt Saaremaale sõita rekordarv autosid. Väinamere Liinide teatel oli juba kella 17 seisuga pileti mandrilt Kuivastusse ostnud 1715 sõidukit, mis ületab liini ajaloo senise suvevälise reisiperioodi päevarekordi juba enne õhtu saabumist.

Sõitjaid peibutas nädalavahetusel Saaremaal toimuv ralli. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul töötasid suured parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa Kuivastu-Virtsu liinil täiel võimsusel ja mõlemast sadamast väljus laev iga 35 minuti järel.

„Sellist võimsust suudame pakkuda esmakordselt liini ajaloos. Saaremaa Ralli on saare kohalikus elus aasta üks tippsündmusi ning reisijaid on sel ajal tavaliselt olnud suviste tippaegadega võrreldavas suurusjärgus, nii et võtame seda nädalavahetust kui väljakutset ja proovikivi eelolevatele uutele hooaegadele vaadates,“ lisas ta.

Eelmine suvehooajaväline rekord pärineb 4. maist 2008, mil Virtsust Kuivastusse reisis 1696 sõidukit.

Kuressaare jahisadamat külastas tänavu rekordarv aluseid

Suvehooajal külastas Kuressaare jahisadamat 451 alust, mis on sadama 11 tegutsemisaasta absoluutne rekord. Alustega saabus jahisadamasse ligi 1700 inimest.

“Tänavu on meil rekordaasta jah, tendents on järjest kasvamise poole,” räägib sadamakapten Oskar Jõgi ilmse rahuloluga. Oskari sõnul on rekordi taga suurepärane soe suvi, mis pani sel aastal inimesed liikuma. Ka tuuleolud olid tema sõnul soodsad. “Rahvas ju külma ilma ja tugeva tuulega väga merel olla ei taha,” selgitab Oskar.

Foto: Silver Saluri

Aluseid käis Kuressaare jahisadamas sel hooajal 17 riigist. Kui kõige rohkem käib siin vetes jätkuvalt soomlasi (182 alust), siis sadamakapteni sõnul on hea meel sellest, et ka eestlased on hakanud Kuressaarde järjest enam jahtide ning kaatridega sisse sõitma. Sel aastal peatus sadamas 97 Eesti alust, millest jahte 41 ja kaatreid 56.

“Varaseimal aastail on eestlased oma alustega külastatavuselt 3.-4. kohal olnud, tänavu aga teisel,” sõnab Oskar ja lisab, et siinne sadam saab üha tuntumaks ja tuttavamaks. Külalisi oli sadamas veel näiteks Prantsusmaalt, Belgiast, Šotimaalt, Saksamaalt ja Rootsist.

Igal aastal käib jahisadamas aluseid, mis juba viis-kuus aastat järjest on Kuressaares käinud, kuid palju on neidki, mis esmakordselt siia satuvad. “Üks sakslane rääkis, et ta on maailmas palju ringi purjetanud, aga kui meile sisse sõitis, tundis ta end kohe justkui kodus,” tõi sadamakapten näite. Oskari kinnitusel kiidavad Kuressaarde tulnud külalised väga palju linna ilu, puhtust, loodust ja muidugi inimesi.

Tuleviku osas on Oskar optimistlikult meelestatud. “Viissada alust hooajal ei ole enam kaugel,” ennustab ta. Et aga jahte ja kaatreid veelgi enam siia satuks, tuleks tema sõnul kindlasti süvendustöid teha, et ka alused, millel süvist 3-3,5 meetrit sadamasse mahuksid. “Ma usun, et varsti nii ka läheb, sest see on ju Kuressaarele ja tervele Saaremaale väga kasulik,” usub Oskar.

Üritusi nagu merepäevad võiks sadamakapteni sõnul Kuressaares isegi rohkem olla. “Sadamas peatus tänavu üks rootslane, kui ta kuulis, et merepäevad on tulekul jäi ta kauemaks ja hiljem kiitis üritust väga,” meenutab Oskar. Või teine näide. “Eelmisel aastal purjetas siia üks jaht Ahvenamaalt ja sattus täpselt merepäevade ajaks. Tänavu ajastas ta oma tuleku juba merepäevade järgi,” sõnab kapten.

Sadamasse jahi või kaatriga sisse sõitnud inimesed on sadamakapteni sõnul väga sõbralikud ja paljudega tekib ilus sõpruski. “Mõnda ära saates, kes on sadamas pikemalt peatunud, on tunne, nagu saadaks ära väga head tuttavat,” tunnistab Oskar.

Silver Saluri

Torgu valda rajatakse puhke- ja kalastuskompleks

Saaremaale Torgu valda on kavas rajada suplemist, kalastamist, paadisõitu ja muud aktiivset puhkust võimaldav puhkekompleks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Planeeringualale on kavas rajada kolm hoonet: elamu-teenindushoone ning kaks majutushoonet,” ütles Torgu valla ehitus- ja maanõunik Tiia Kluge. „Elamu-teenindushoonesse planeeritakse pesemisvõimalused, köök koos einestamissaaliga ja olmeruumid.” Tema sõnul mahutavad majutushooned 40 inimest.

Kalapüügitiik rajatakse maksimaalse mahuga 450 m3.

Planeeringuala suurus on ligi üks hektar. Paadisõiduks on kavas rajada paadisild, lisaks näeb arendaja ette tünnisauna, kiige, laste mänguväljaku ja grillimisvarjualuse rajamise.