Rubriik: Pärnumaa

IT ettevõtted korraldavad tasuta konverentse „See on turvaline IT!“

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsub kõiki õpetajaid, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad ning kõiki teisi, kes oma töös puutuvad kokku noortega osalema konverentsidele „See on turvaline IT!“:

21. märtsil 2012 Tartus Atlantise keskusesse;

22. märtsil 2012 Pärnus Endla Küüni;

23. märtsil 2012 Paide Kultuurikeskusesse.

Konverentsil  astuvad üles  IT-ettevõtted,  et tutvustada, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida peab internetiohutuse seisukohast silmas pidama. Konverentsile on kutsutud ka  rääkima õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulisi olukordi. Samuti  tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

ITL-i presidendi  Taavi Kotka sõnul  soovivad IT-ettevõtted konverentsi korraldamisega  anda oma panuse, et kujundada Eesti noortest teadlikumad interneti kasutajad. „IT-ettevõtjad on kursis tehnoloogia viimase sõnaga ning aimavad ette arengusuundi tulevikus,  seetõttu näeme ka ohukohti. Tahame oma teadmisi jagada ja aidata kaasa sellele, et Eesti noored oleksid  teadlikumad Interneti kasutajad.“

Konverents on osalejatele tasuta.  Registreerimine  15. märtsini 2012 ITL-i veebilehel. Vaata ka lisainfot!

Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi elluviija on  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös BCS Koolitusega.

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Sindis tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

Sinimustvalge lipu heiskab Sindi linna raekoja tornimasti Mihhail Škljar. Foto Urmas Saard

Kolmapäeval, 22. veebruaril tähistatakse Sindis Eesti Vabariigi 94. aastapäeva. Sellel aastal toimub Sindi seltsimajas pidulik kontsert-aktus, kus traditsiooniliselt kuulutatakse välja Sindi linna aasta inimene 2011.

Loe edasi: Sindis tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

Pärnus avatakse talveteemaline rändfotonäitus „Külmakirjad“

Talveteemaline rändfotonäitus „Külmakirjad“ toob esile fotograafide leidlikkuse lume ja jää loomingu jäädvustamisel. Pärnu linnas rändaval
fotonäitusel astuvad üles nii harrastus- kui ka elukutselised fotograafid.

Näitus 1:
Kentuki Lõvi Pubi maja II-korruse saal (Tallinna mnt 12, Pärnu; www.kentuki.eu)
Rändnäituse avamine 18. veebruaril kell 15:00 Pärnu Fotopäeva raames.
Pärnu Fotopäeva lisainfo
www.eestifotofestival.com/eff-parnu-fotopaev-talv-2012/

Näitus 2:
Nooruse Maja (Roheline 1B, Pärnu; www.noorusemaja.ee)
Avamine 22. veebruaril kell 17:00. Näitus avatud 22.veebruar kuni 06.märts 2012.
Lisainfo: Uudo Laane, Nooruse Maja direktor, GSM 51 43 726

Näitus 3:
Pärnu Keskraamatukogu trepigalerii (Akadeemia 3, Pärnu; www.pkr.ee)
Avamine 02. aprill kell 18:00. Näitus avatud 02. maini (k.a.).

Eesti Fotoklubi MTÜ eesmärgiks on ühendada fotohuvilisi ja aidata
kaasa nende arengule, fotograafia kui loomingulise eneseväljenduse
vahendi propageerimine, Eesti fotokunsti tutvustamine ja edendamine,
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Eesti Fotoklubi tegutseb
fotograafide ja fotoühenduste katusorganisatsioonina.

Fotonäituste lisainfo:

http://www.fotoklubi.com/randfotonaitus-kulmakirjad-parnu/

Eesti Fotoklubi tänab Kentuki Lõvi, Nooruse Maja, Pärnu Keskraamatukogu koostöö ja toetamise eest.

Pärnu Fotopäev toob kuulsad fotograafid koolitama

Laupäeval, 18. veebruaril toimub Pärnus Kentuki Lõvi pubi majas  Pärnu Fotopäev, kus koolitajateks on  loodusfotograaf Remo Savisaar ja moefotograaf Viktor Koshkin.

Pärnu Fotopäeva esimesel poolel toimub Remo Savisaare tasuline fotokoolitus „Talvine loodus ja panoraamid“.  Koolitus sisaldab loengut, kuidas portreteerida loodust talvistes tingimustes ning kuidas pildistada panoraami, Pärnu vaadete ja panoraamide pildistamist, tehtud piltide analüüsi ja panoraamide tegemist.

Fotopäeva teine pool jätkub tasuta programmiga, milles Eesti Fotoklubi avab talveteemalise rändfotonäituse „Külmakirjad“, fototarvikute netipood 35mm.ee tutvustab oma tooteid, mida saab ka proovida. Moefotograaf Viktor Koshkin räägib strobismist ja viib läbi töötoa koos modelliga, huvilised saavad teha oma kaameraga stuudiofotosid. Lisaks saab tutvuda Kentuki Lõvi vanaaegsete fotokaamerate kollektsiooniga.

Pärnu Fotopäeva korraldaja Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ eesmärgiks on ühendada fotograafia abil erinevate huvidega isikuid ja aidata kaasa nende arengule.

Pärnu maavalitsuse trepigaleriis esitletakse Hirveklubi

Punahirv. Foto: Bioneer.ee
16. märtsini saab maavalitsuse trepigaleriis nautida suurepäraseid fotosid hirvedest. MTÜ Hirveklubi president Toivo Lepik, kes on ka galeriis välja pandud fotode autor, arvab, et punahirv on Eesti metsades elav kõige ilusam metsloom.

Põhiliselt elutsevad punahirved Lääne-Eestis ja saartel. Hirveklubi näituse fotod ongi pildistatud Hiiumaal Emmaste ja Kõrgessaare piirkonnas.

Taustaks: Eestis on levinud Euroopa punahirv, kelle arvukus on meie aladel olnud alati väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on hirv Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel.

Allikas: Eha Ristimets, Pärnu Maavalitsus

Sindi aastainimene on Helle Artel

Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee

Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku

Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.

Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.

Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.

Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi

Üllar Kallau ja Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

6.-10. veebruarini toimub Pärnus jää-arhitektuuri workshop, kus on võimalik tutvuda tavapäratu ehitusmaterjali jää ja lumega. Workshopi ajal ehitatakse Pärnu arhitektide kavanditele toetudes valmis jäälinn, mis koosneb kaheksast eri funktsiooniga ruumiosast.

Loe edasi: Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Foto: Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00 kõlavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Pärnu Ooperi sarjas ABONEMENT 007 Hans-Gunter Locki, Monika Mattieseni, Malle Maltise ja Andrus Kallastu teoste maailma esiettekanded.

Teoseid esitab kontseptuaalse muusikateatri ansambel Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Edmunds Altmanis (klarnet), Kristina Kriit (viiul), Aare Tammesalu (tšello) ning Jorma Toots (klaver).

Kontserdiga lõpeb Eesti oludes uudne Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötuba, mille raames heliloojad räägivad oma helikeele tehnikast ning arutlevad nüüdismuusika uute kompositsioonimeetodite
rakendamisvõimaluste üle. Multimeediumitöötoa idee on kujunenud 2007. aastast, kui Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötubades hakati siduma nüüdismuusika teooriat ja praktikat vormides, mida ei
võimalda puhas kontsert, loeng või seminar. Loe edasi: Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Linnutaja Klubi korraldab August Pulsti õhtu

Vändras tegutsev torupilliansambel Linnutaja on oma tegevuse laiendamiseks kutsunud möödunud sügisel ellu klubiõhtute sarja, mis kannab nime Linnutaja Klubi. Sarja kokkusaamised toimuvad Vändra raamatukogu kaminasaalis ning on mõeldud kõigile pärimuskultuuri huvilistele siit ja sealtpoolt Vändrat.

Klubiõhtu esimeses osas saavad külalised kuulata ettekandeid pärimusmuusikast ja selle ajaloost, õhtu edenedes võetakse ette ühislaulud ja –tantsud. Linnutaja liikmed pakuvad kokkutulijatele sooja teed ja küpsetisi.

Järgmine klubiõhtu, mis toimub 14. jaanuaril, on pühendatud vanavara kogujale, entusiastlikule muuseumitegelasele, kunstnikule August Pulstile, kelle sünnist möödub samal päeval 123. aastat. Klubi õhtujuhid Krista ja Raivo Sildoja meenutavad August Pulsti ja tema tegemisi ning jutustavad Pulsti kirjalikele mälestustele tuginedes lugusid vanadest Vändrakandi rahvapillimeestest. Õhtu erikülaliseks on rahvamuusik Leanne Barbo, kes laulab, mängib erinevaid rahvapille ning õpetab tantse.

Ootame teid külla Vändrasse, pange tantsukingad kotti ning toreda kohtumiseni.

Lähem info: https://www.facebook.com/events/224044321006762/

Krista Sildoja, Linnutaja, www.rahvamuusika.ee

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk

Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

Maarja-Magdaleena gildis tuleb Tajo Kadajase autorilaulude õhtu

14. jaanuaril algusega kell 18 toimub Pärnus Maarja-Magdaleena gildis Tajo Kadajase autorilaulude õhtu.

Tajo esitleb oma laululoomingu meloodilist või lüürilist poolt läbi aastate ja oma nelja erineva seni ilmunud sooloplaadi- ja ka päris uusi laule. Õhtu kavas on laulude tekstide autoritena esindatud Seili Ülper (Sessyly), Margit Peterson, Kristi Roots ja Triin Pajuväli (Zahir). Lisaks neile veel Viivi Luik, Jüri Üdi, Artur Alliksaar ja Rabindranath Tagore. Müügil ka kõik Tajo erinevad sooloplaadid, mis vahetavad omanikku a´5€ eest. Laule saadavad kidramees ja klahvkamees ansamblist Meie – Robert Vood ja Vladimir Petuhhov.

Veel esinevad: Evelin Laanesaar, Kristi Roots, Daivi Jõerand, Alari Papa Janson, Meelis Sarv ja Kalev Koidu (KoiduSarv) ja ehk isegi mõni üllatusesineja. Margit Peterson teeb oma ahjusooja luuleraamatu “Õitsvate pärnade alleel” presentatsiooni. Seekordne luule ja muusikaõhtu toimub ülemises saalis. Õhtut juhivad Hille Kõrgesaar ja Alari Papa Janson. Pilet kaks eurot.

Kaisma rahvamaja sai soojaks

“Meil on nüüd väga soe,” õhkas Kaisma rahvamaja perenaine Imbi Tõnisson, kel enam pole vaja enne üritust saali mitu päeva varem kütma asuda Pärnu Postimehele.

Esmaspäevahommikuti, kui nädalavahetusel polnud majas mõnd sündmust olnud, olnud tööle väga külm tulla. “Siis ei saanudki arvuti taga tööd teha, vaatasid ja tegid muid asju, kus liikuda sai,” meenutas Tõnisson.

Varem oli hubases laudvoodriga majas vaid ahiküte, viimasel aastal ka õhksoojuspump. Nüüd on kogu hoones maaküte ja seintel radiaatorid, mis saadud taastuvenergia arendamiseks mõeldud CO2 kvoodi müügist riigile laekuva raha toel, mida Vändra vallal õnnestus taotleda.

Saaliosa, mis muidu ei saanudki soojaks, kuna ruum on suur, kuid ahi väike, on perenaise jutu järgi nüüd lausa palav.

“See tähendab, et saame nüüd korralikult õhutada. Tantsijatel on palav, aga lauljad saavad ka jope seljast ära võtta. Tundub, et rahvale meeldib ja on ikka väga tore, et me selle saime,” rääkis Tõnisson.

Rahvamaja perenaine mainis, et veel on asju, millest unistada. Näiteks on majas kuivkäimlad, kuid vähemasti ei näpista seal enam külm. Tõnissoni jutu järgi on majas pea iga päev mingi üritus ja pind välja renditud. Jõulukuu on olnud pidudest tulvil, nii eakaile kui lastele. Tänavu toimus esimest korda seltside jõulupidu ja seda vanade aegade moodi.

Jõululaupäeval tõid taidlejad pühademeeleolu kohalikku Kergu kirikusse, mis Tõnissoni sõnutsi on juba traditsioon.

Kaismal tegutsevad kaks naisansamblit, line-tantsijad, rahvatantsijad, Võsateater. Aktiivne koostöö on rahvamajal kujunenud jahimeestega, kelle abiga tuuakse põrandale põhk ja aetakse lumest puhtaks teed, kus lastakse vastlaliud.

“Küla on tegus ja kes tahab, sel on võimalus osa võtta,” kinnitas Tõnisson.

Pärnus saab näha Balti Filmi- ja Meediakooli lühifilme

Neljapäeval, 29. detsembril kell 18.30 linastuvad Pärnu keskraamatukogus Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli lühifilmid, mis on jätkuks Pärnu linna ja Norra Buskerudi maakonna Comenius haridusprojekti raames toimuvale Pärnu koolide filmikoolitusele.

Comenius Regio haridusprojektis „Collaborative learning in the Age of Web 2.0“ osalevad Raeküla Kool, Hansagümnaasium, Ühisgümnaasium ning keskraamatukogu. Kaheaastase projekti raames arendatakse osalejate infotehnoloogia kasutamise oskusi ning vahetatakse kogemusi Norra partneritega. Kahepäevase koolituse raames õpitaksegi Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõu Rasmus Merivoo käe all filmi tegemist.

Sama koolituse jätkuna on kõigile huvilistele keskraamatukogu suures saalis vaatamiseks Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõu ning tudengite loodud lühifilmid.

  • 2006. aastal valminud film “Tulnukas” räägib meie ühiskonna ühest silmapaistvaimast subkultuurist, mida võib nimetada Jõmmluseks. Filmi pikkus on 22 minutit, režissöör on Rasmus Merivoo.
  • 16 minuti pikkune film “Koolja” arutleb elu ja surma üle. Need on mõtted, mis igainimese peast varem või hiljem läbi käivad. Kuidas tajub neid suuri küsimusi aga laps? Ja mida mõtleb vana inimene? Film on valminud 2009. aastal. Filmi režissöör on Vallo Toomla.
  • Möödunud aastal valminud 11 minuti pikkune lühifilm “Trill!?” jutustab loo Erikast ja tema nooremast õest Estherist, kes elavad koos väikeses eramus. Kuigi traagilised sündmused ja igapäevaprobleemid on jätnud oma jälje, püüab Erika siiski kõigega hakkama saada, elades sealjuures täiesti täisväärtuslikku elu. Filmi režissöör on Ivan Pavljutškov.
  • Tänavu valminud filmi “Koddo” iseloomustuseks on autor kirjutanud nii “Meil aeaäärne tannawas, kui armas olli se…” (Lydia Koidula). Filmi pikkus on 12 minutit, režissöör on Eik Tammemäe.
  • 16 minutiline film “Vene suurus” räägib väikesest Eesti taluperest, kes elab rahus ja õndsuses hetkeni, mil nende hoovist marsib läbi Vene inseneride pataljon, lõhkudes pererahva aia. Peremees otsustab minna Peeter Suure juurde, et lõhutud aia eest õiglust nõuda. Tsaar võtab ise nõuks aeda parandama tulla, mille üle peremees siirast rõõmu tunneb – paraku ei ole tal aimu Vene suurusest. Film on valminud 2009. aastal, režissöör on Andrew Bond.

Filmiõhtu moderaator on Rasmus Merivoo.
Filmid on osalejatele tasuta.

Lisainformatsioon:
Katrin Uutsalu, Haridusnõunik, Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond
Tel +372 444 8254

Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee  ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

Öösel jõudis Eestisse torm Patrick

Maanteeinfokeskuse teatel olid täna suuremate riigimaanteede katted vihmamärjad ja väiksematel teedel võib esineda tormituulest murdunud puid ning oksi.

Kõikjal Eestis häiris liiklemist kuni 20 m/s puhuv edelatuul. Ilm oli pilves ja sajus piiratud nähtavusega. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku +1 kuni +5 kraadini.

Tänu Eestisse jõudnud tormile Patrick, on päästjatel olnud väga töine öö. Päästeameti teatel on päästjad saanud täna öösel üle Eesti hulgaliselt loodusjõududest põhjustatud väljakutseid.

Pärnus mõõdeti teise jõulupüha varahommikul 8 kraadi sooja. Tuul puhus edelast 10,6, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi prognoosi järgi ennustati, et Pärnus tõuseb täna varahommikuks merevee tase 170 sentimeetrini üle keskmise, kui rekordiks mõõdeti hommikul 129 sentimeetrit üle keskmise. Pärast seda hakkas veetase alanema. Kuigi suvepealinnas jäi merevee tase märgatavalt alla kriitilise piiri, tõusis täna hommikul Pärnu jõgi siin-seal üle kallaste ja vee alla jäid üksikud piirkonnad rannarajooniski.Vee all oli ka väike osa rannapargist ja rannapromenaadist.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel pärastlõunal ilm selgineb ja tuul hakkas järk-järgult nõrgenema. Sooja on päeva jooksul 4-9 kraadi.

Enim oli tormi tõttu elektrita majapidamisi Viljandi-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kõrgepingeliinidele kukkunud puud jätsid Viljandi- ja Võrumaal elektrita hulga majapidamisi. Tugeva tormituule tõttu toimusid elektrikatkestused Viljandi ja Võru maakonda varustavatel kõrgepingeliinidel. Viljandi maakonnas on katkestused jätnud tarbijad elektrita Kilingi-Nõmmel, Reinul, Viljandis ja Oiul. Võru maakonnas on elektrita Rõuge ja Ruusmäe elanikud. Praeguseks on Elering taastanud lisaks Viljandile ja Oiule elektriga varustatuse Rõuges ning Reinul ja Kilingi-Nõmmel. Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Elektrikatkestused on tingitud tormituulega kõrgepingeliinidele kukkunud puudest.

Ennelõunal taastati elektrivarustus Eleringile kuuluvatel Reinu, Kilingi-Nõmme ning Rõuge alajaamades.

Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Tormituul kangutas Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu katust ning on sellelt neli plekktahvlit minema lennutanud. Raamatukogu ümbrus on liiklusele suletud, linnajuhid koostöös politsei ja päästeametnikega on kokku kutsunud kriisimeeskonna.

Heltermaa ja Rohuküla sadamad, mille vaheline praamiliiklus on tormi tõttu seiskunud, ootasid veel lõuna ajal pikisilmi vedaja Saaremaa Laevakompanii teateid.

Foto: Torm Patrick jättis tuhaded pered ilma elektrita. ilmajaam.ee

 

Veetõusu tõttu Soomaale enam ida suunast ei pääse

Kildu maanteed pidi ehk siis ida suunast ei maksa Soomaale enam sõiduautoga tükkida. Võib õnnestuda, aga võib ka mitte. Üleujutatud teesse on kohati tekkinud ka suured augud, mida ei pruugi kogenematu sõitja märgata.

Veetõus Riisa veemõõdupunktis Halliste jõel on viimasel ööpäeval enam kui sentimeeter tunnis ja ulatub 2 meetri 62 cm peale. Ei oleks suur ime, kui talvisel pööripäeval ülehomme kukub kolme meetri piir.

Graafik on pärit EMHI veebist

the way up

Veebikaamera Karuskosel näitab Raudna jõe luhtasid, vaata otsepilti reaalajas

karuskose 20 dets

 Aivar Ruukel

Sindi ootab aasta inimese kandidaate

Kuni 15. jaanuarini 2012 ootab Sindi linnavalitsus ettepanekuid 2011.a. Sindi aasta inimese kandidaatite kohta.

Sindi linna aasta inimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Kandidaate saavad esitada linnavolikogu liikmed, linnavalitsus, Sindi asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja Sindi linna elanikud.

Kirjalikke taotlusi, kuhu on ära märgitud kandidaadi nimi koos põhjendusega, oodatakse aadressil: Sindi linnavalitsus, Pärnu mnt 12 või e-posti aadressil sindi@sindi.ee.

Aasta inimene 2010 tiitli pälvis spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener Mihail Shorin.
Sindi aasta inimene kuulutatakse traditsiooniliselt välja Eesti Vabariigi aastapäeval.

Viktor Kaarneem