Tartus tähistatakse võidupüha maakaitsepäevaga

Nagu tavaks saanud, korraldab kaitseliidu Tartu malev võidupüha tähistamiseks 23. juunil maakaitsepäeva. Tänavu toimuvad pidustused Tartu linnas.

Maakaitsepäeva üritused algavad kell 13 Tartus Vabaduse puiesteel ning Raekoja platsil, kus kõik huvilised saavad tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega. Toimuvad mitmed demonstratsioonesinemised. Politsei- ja piirivalveamet näitab, kuidas toimub sõidukis olevate kurjategijate kinnipidamine, vanglateenistus lahendab pantvangiolukorda, päästeamet kustutab rasvapõlengut ning päästab kannatanuid avariisse sattunud sõidukist.

Kell 14.30 pakub Vabaduse puiesteel aga põnevust Põhja-Tartumaa üksikkompanii demoesitlus, mille käigus peetakse liikluskontrollpunktis kinni “ohtlikud kurjategijad”. Loomulikult saab maitsta ka sõdurisuppi ning osaleda naiskodukaitse korraldatud loteriis, millest teenitud tulu läheb sel aastal Tartu naiste varjupaigale.

Maakaitsepäev kulmineerub kell 15.30 Tartu Raekoja platsil algava paraadrivistusega, kus tunnustatakse tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid ning antakse konkursi “Kaunimad kodud” võitjatele üle autasud.

Kell 16.15 paiku saabub Raekoja platsile võidutuli, kus see jagatakse edasi Tartumaa omavalitsustele. Tartu maakaitsepäeva korraldavad kaitseliidu Tartu malev ja naiskodukaitse Tartu ringkond koostöös Tartumaa omavalitsuste liidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistusega.

Viljandi maakondlikku Võidupüha tähistatakse Võhmas

23. juunil tähistatakse Viljandimaa Võidupüha Võhmas. Toimub traditsiooniline Maakaitsepäev, presidendilt maavanemale saadetud võidutule vastuvõtmise ja omavalitsustele jagamise tseremoonia ning pääste- ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul aitab Eesti julgeolekut tagada ligi neljateistkümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. “Eesti õnn seisneb meie paljude vabatahtlike tugevas kaitsetahtes. On selge, et igaüks rabeleb elus esmalt ikka enda eest, kuid ilma tugeva ühisosata võivad ka isiklikud soovid ja unistused realiseerimata jääda. Seega panustada on vaja ka ühisesse tugevusse,” tunnustas Kruuse neid, kes Kaitseliidu kaudu julgeolekusse panustavad.

Kell 10-14 saab tutvuda kaitsejõudude, pääste- ja politsei tehnika ja varustusega
Kell 11-12 demonstreerivad Kaitseliit, Politsei, Päästeamet ja Punane Rist oma võimalusi
Kell 13.10 algab Võidupüha pidulik rivistus koos tervituskõnede ja võidutule üleandmisega

Lõunal süüakse ühiselt sõdurisuppi ning meeleolu aitavad üleval hoida kohalikud esinejad. Eelmisel aastal Mõisakülas peetud Maakaitsepäev tõi kokku sadu inimesi ja kinnitas taas Võidupäeva suurejoonelise tähistamise ootust maakonnas.

Maakondlik võidupüha tähistamine toimub Moostes

voidupuha_plakat23. juunil tähistatakse võidupüha Moostes Linakoja hoovis. Toimub traditsiooniline pidulik võidutule vastuvõtmise ja jagamise tseremoonia ning päästeameti ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Kell 13.00-15.00 saab tutvuda päästeameti ja politsei tehnika ja varustusega ning Põlva maleva relvanäitusega. Kohal on ka Kuperjanovi jalaväepataljon.

Kell 13.30 esineb politsei teenistuskoer.

Kell 14.00 algab päästjate demonstratsioonesinemine.

Kell 15.00 peaks Moostesse jõudma presidendi läkitatud võidutuli. Pidulikul tseremooniaga võetakse tuli vastu ja antakse see edasi valdadele ja kõigile teistele soovijatele.

Lisainfo: Ruth Ruus, Maavanema abi, Põlva Maavalitsus, 799 8902, ruth.ruus@polva.maavalitsus.ee

Otepääl tähistati Võidupüha

pilt 1
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

23. juunil tähistati Otepääl Võidupüha. Kell 11.00 algas Otepää Maarja kirikus jumalateenistus. Jumalateenistusel teenis EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Pärast jumalateenistust asetati Otepää Vabadussambale pärjad. Pärjad asetasid ka Otepää vallavanem Merlin Müür ning volikogu esimees Aivar Nigol.

Samba juures oli KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii lipuvalve. Otepää Üksikkompanii ja Otepää naiskodukaitsjad tunnustasid gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajatest noori kaitseliitlasi.

pilt 2
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

Pidulikul tseremoonial osalesid ka Otepää piirkonna vabadusvõitlejad Raimond Kirm ja Alfred Puura. Hiljem toimus neile Otepää valla poolt vastuvõtt.

Sellel aastal alustab Võidutuli oma teekonda Valgamaal Tõrvast. Tule toovad Otepääle KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Otepää vallavanem Merlin Müür.

Täna kell 16.30-17.30 on kõigil soovijatel saada osa Võidutulest.Võidutule saab võtta tuleurnist Otepää Vabadussamba juures.

Presidendi võidutule saabumine ja vastuvõtmine Viljandimaal

Täna Viljandimaal Mõisakülas peetaval Maakaitsepäeval andsid kaitseliitlane Martin Suigusaar ja naiskodukaitsja Anne-Liis Taim üle Viljandi maavanem Lembit Kruusele presidendi võidutule.

Maavanem jagas tuld edasi kõikide maakonna omavalitsuste esindajatele, kes omakorda süütavad võidutulest oma kodupaikade jaanituled. “Lubage mul siinkohal üle anda võidutuli kõikidele Viljandimaa omavalitsuste esindajatele, et te saaksite selle viia oma kodupaikadesse ja süüdata seal jaanilõkked. Nii jõuab võidutuli sümboolselt iga Viljandimaa elanikuni,” ütles Kruuse oma tervitussõnavõtus.

Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile

Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.

Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”

Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.

Viljandimaa Maakaitsepäeva tähistatakse suurejooneliselt Mõisakülas

Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.

Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.

Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.

Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev

Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”

1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.

Täna peetakse Võidupüha

23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.

1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.

16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.

Allikas: Eesti Sõjamuuseum

Jõgevamaa Võidupüha paraad ja Maakaitsepäeva tähistamine toimub Põltsamaal

Sel aastal toimub Võidupüha aastapäeva ja Maakaitsepäeva Jõgeva Maleva pidulik paraad 23. juunil Põltsamaa linnas.

Pidulik paraadmarss algab kell 16 Põltsamaa Kultuurikeskuse eest ja kolonnid rivistuvad Põltsamaa Linnavalitsuse ette. Pidulikul rivistusel osalevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva, Naiskodukaitse, Noorkotkaste ja Kodutütarde koondrühmad.

Pidulikul rivistusel annab maavanem koos Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoniga üle 43 rahvusvärvides mastivimplit, kelle valisid välja omavalitsused. Lisaks toimub „Kaunis Kodu 2012“ konkursivõitjate tunnustamine, kaitseliitlaste autasustamine ja uute liikmete vastuvõtmine Kaitseliitu.

Pärnust saabub võitutuli Põltsamaale sõjaväemaasturiga, saatjateks on mootorratturid. Tule toovad kohale 2011. aasta parim naiskodukaitsja Ede Pähn ja 2011. aasta parim kaitseliitlane Ants Noormägi. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev annab võidutule kõikidele Jõgevamaa omavalitsuste juhtidele. Pärast rivistust saavad võidutulest osa kõik soovijad. Tuleurn või latern tuleb soovijatel ise kaasa võtta.

Võidupüha paraadil ja rivistusel esinevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla ühisorkester. Näitusele on üles seatud sõjaväetehnika ja relvastus, kohale tulnuile pakutakse pärast tulesüütamist sõdurisuppi.

Võidupüha tähistamisel saavad sõna maavanem Viktor Svjatõšev, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, ning Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik major Mati Kuusvere. Mälestushetke viib läbi kaplan Jaan Nuga.

Võidupüha paraadi korraldavad Kaitseliidu Jõgeva Malev, Jõgeva Maavalitsus ja Põltsamaa Linnavalitsus. Paraadi toetab Põltsamaa Felix AS.

Võidutuli saabub Lääne-Virumaale ilusa ilma korral Käsmu lahelt

Tänavune 23. juuni Võidupüha tähistamine Lääne-Virumaal toimub maakaitsepäeva nime all Võsu alevikus. Pilkupüüdvat tegevust jätkub ka ilusa ilma korral Käsmu lahele, sest sel juhul saabub võidutuli üle vee.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab laupäeval, 23. juunil kell 10 mälestustseremoonia ja pärgade asetamisega Ilumäe Vabadussõja mälestusmärgile.

Alates kella 11st saab Võsu alevikus vaadata kaitseliidu relvi ja varustust, pääste- ja politseitehnikat ning kaitseväe tehnikat, proovida maanteeameti pöörlevat autot.

Huvilised saavad õhupüssist ja kuulipildujast paukpadrunitega lasta. Mekkida saab ka naiskodukaitsjate poolt valmistatud sõdurisuppi.

Võsu rannaklubi juures toimub alates kella 11st laat ning tegevust jätkub seal ka lastele.

Kell 12 toimub Võsu koolimajas traditsiooniline maavanema pidulik lõuna veteranide ja jõustruktuuride juhtidega. Samal ajal on mõneks tunniks avatud ka traditsiooniline Võidupüha kohvilaud Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pritsukuuris.

Kell 12 demonstreerivad Päästeameti töötajad pinnalt päästmist ning kell 13 on uudistamiseks lahe kaldal Mereväe tuuker, kes teeb samuti demonstratsioonesinemise.

Kell 13.20 toimub Vihula valla isetegevuslaste ja külaliste kontsert välilaval. Üles astuvad Võhma segakoor, Võhma rahvatantsijad, Võsu Rannamemmed, Regilauluansambel Tink-Tingadi. Külalisesinejatest saab kuulata Rait Sohkinit ja Martin Saaremägi, kes esitavad head Eesti muusikat. Meeleolu tõstab päeva jooksul ka Väike-Maarja pasunakoor.

Kell 15.15 rivistavad end üles kaitseliitlased ja omavalitsuste esindajad, toimub Kaitseliidu paraad. Pidulikul tseremoonial annab kell 15.45 Võsu rannaklubi ees Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele üle Eesti Vabariigi Presidendi poolt Pärnus süüdatud võidutule. Oma kodustesse jaanilõketesse presidendi süüdatud tuld võtma on oodatud ka kõik virumaalased.

Võidupühal peame meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austame langenute mälestust. Samal ajal näitame, et meie maa on meil hinges ja me oleme alati valmis Eesti vabadust kaitsma.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Lääne-Viru Maavalitsus ja Vihula Vallavalitsus. Osalevad ka Kaitsevägi, Maanteeamet, Rakvere Ametikool, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Toitlustustamist toetavad OG Elektra AS ja Olxclub OÜ.

Lisainfo: www.virumalev.ee

Võidupüha tähistamine Otepääl

23. juuni on Võidupüha. Otepääl tähistatakse seda traditsiooniliselt jumalateenistusega ja pärgade asetamisega Vabadussamba jalamile.

Võidupüha kava:
Kell 11 jumalateenistus Otepää Maarja kirikus.
Kell 11.40 pärgade asetamine Otepää Vabadussambale.
Kell 16.15-16.30 KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii tulevalve, Võidutule jõudmine Otepää valda. Kõigil soovijatel on võimalus süüdata oma jaanituli Võidutulest.

Sellel aastal saab Võidutuli Valga maakonnas alguse Valga linnast. Võidutule toovad maakonda naiskodukaitsja Piret Vahtra ja kaitseliitlane Armin Aramaa.

Võidupühaga tähistatakse Vabadussõjas Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Võidupüha on eraisikutele kohustuslikuks lipuheiskamise päevaks.

Lisaks: www.otepaa.ee

 

 

Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe

Sel aastal toovad võidutule Pärnumaalt Lääne-Virumaale Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine proua Urve Rosenberg ja maleva juhatuse liige nooremseersant Kert Kirsimäe.Võidutuli antakse maakaitsepäeval 23. juunil üle maavanemale Võsul, et see saaks võidutuld jagada kõikide kohalike omavalitsuse esindajatele koduvaldadesse ja linnadesse viimiseks.

23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast. Ettepaneku selleks tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus pärast Võnnu lahingu võitmist. Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb juba 1936. aastast, kui president Konstatin Päts süütas pealinnas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ning mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.

Loe edasi: Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe