Lääne-Virumaa

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Virumaalased avasid innovatsioonimuuseumi

Uksed avas virtuaalne Innovatsioonimuuseum, kuhu on kogutud põhiliselt Lääne-Virumaa leiutised. Külastajatel on võimalik vaadata, kuidas lähemad või kaugemad naabrid on osanud aja jooksul välja mõelda asju, mis aitavad neil oma elukvaliteeti parandada.

Muuseumieksponaatide seas on mitu suitsuahju, lampi, elektriorel, muruniiduk, aga ka näiteks mesitaru soojenduskotid, autoratastel laste mängumaja jne.

Muuseum on mõeldud igas vanuses külastajatele, nii lastele kui täiskasvanutele. Samuti võib igaüks oma leiutise või ka lihtsalt hea idee muuseumisse tuua ehk internetti üles riputada.

Muuseum valmis põhiliselt Tapa, Ambla, Kadrina ja Vihula vallaelanike eestvedamisel ja on avatud ööpäevaringselt aadressil www.innovatsioonimuuseum.ee

Allikas: Innovatsioonimuuseum

Metsamajandamise praktiline väliseminar Lahemaal

Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses ning Lahemaa metsades toimub laupäeval, 2. oktoobril algusega kell 12.00 praktiline väliseminar, mille teemaks „Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine“.

Väliseminar jaguneb kahte ossa: esimene osa on loengu formaadis ning toimub Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses Palmses, mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Seminari teine osa viiakse läbi Lahemaa metsades, kus on reaalsete näidete varal võimalik oma teadmisi kinnistada ning saada kasulikke näpunäiteid. Seminari läbiviijaks on Ants Animägi.

Väliseminaril osalejatele väljub buss Rakverest Aqva Veekeskuse parklast laupäeval, 2. oktoobril kell 11.15. Pärast väliseminari lõppu läheb buss Rakvere tagasi. Oodatud on kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Väliseminari pikkuseks on orienteeruvalt 3 tundi. Kaasa oma leivakott ja jook.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute ja väliseminari korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kuulajatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Kerli Kõue, Keskkonnaamet, tel 53047344, e-post kerli.koue@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Täna õhtul esietendus sinu koduseinte vahel

Vähem kui 24 tunni pärast, täna õhtul kell 19 esietendub Rakvere teatri väikeses saalis Andres Noormetsa lavastus “Tuulte pöörises”. Esietenduse kordumatu emotsioon Rakvere teatrisaalist jõuab interneti otseülekande vahendusel kõikide teatrisõpradeni üle terve maailma!

August Kitzbergi näidendi audio-ülekande teeb omapäraseks lisaväärtus, et otse-eetrisse jõuab eksklusiivne director’s cut-versioon.Lavastaja Andres Noormets kommenteerib, selgitab, kirjeldab, ning annab hinnagu teatrilaval toimuvale reaalajas. Kordumatu eksperiment esietenduselt: kuidas peavad pingele vastu näitlejad, lavastaja, ja publik (nii saalis kui ka arvutite taga).

Ava lihtsalt koduleht www.rakvereteater.ee ja muuda oma kodu teatrisaaliks!

Kaduviku nimel,
Rakvere Teater

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Tapa kutsub vallaelanikke kohtumisõhtutele

Tapa vallavalitsuse esindajate kohtumisõhtud Tapa vallarahvaga toimuvad tänavu oktoobrikuus. Iga-aastased traditsioonilised kohtumisõhtud leiavad aset Tapa valla erinevais paigus.

Kohtumisõhtutel on igal elanikul võimalus kohale tulles saada teavet Tapa vallavalitsuse tegemiste kohta, esitada kohapeal küsimusi neid paeluvatel teemadel. Kohtumispaigad ja kellajad:
– Moe raamatukogu II korruse saalis 19. oktoobril kell 18.
– Lehtse kultuurimajas 20. oktoobril kell 18.
– Jäneda lossi Sinises saalis 21. oktoobril kell 18.
– Tapa gümnaasiumis 22. oktoobril kell 18.

täpsem info vallasekretärilt telefonil 3229 656 või e-posti teel piret.treial@tapa.ee

Väike-Maarja kirikule on annetatud üle 240 000 krooni

Väike-Maarja kiriku tornikiivri taastamiseks on laekunud annetusi kokku 240 857 krooni ulatuses. Kiriku kogudus on siiralt liigutatud senise toetuse eest.

Ligi veerand miljoni krooni suurune toetus jaguneb erinevate annetajate vahel. Üksikisikutelt-annetajatelt on laekunud 158 040 krooni, kogudustelt 25 462 krooni, ettevõtetelt 3492 krooni ja omavalitsustelt 10 000 krooni. Korjanduskasti kaudu on annetusi laekunud 9822 krooni ning heategevuskontserdist laekus 34 041 krooni.

Kogudus annab teada, et Eda Ines Etti ja tema sõprade organiseeritud heategevusekontserdile on tulemas lisa. Kogudus ootab kõiki taas kiriku taastamise heaks peetavale kontserdile “Valgus Puhastus”, mis toimub 7. oktoobril Väike-Maarja kirikus ja kus esinevad soomlased Kirsi Ranta ja Hessu Laaksonen.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Hetkel pole veel teada riigi toetus kiriku taastamiseks. EELK Väike-Maarja kogudus on avanud annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vallavalitsus

Naudi Rakvere teatri esietendust kodust väljumata

Reedel pakub Rakvere teater harukordse võimaluse vaadata lavastuse “Tuulte pöörises” esietendust interneti vahendusel otse oma kodust. Reaalajas kommenteerib etendust selle lavastaja Andres Noormets.

Esietenduse kordumatu emotsioon Rakvere teatrisaalist jõuab interneti-otseülekande vahendusel kõikide teatrisõpradeni üle terve maailma Lavastuse „Tuulte pöörises“ audio-ülekande teeb omapäraseks lisaväärtus, et otse-eetrisse jõuab eksklusiivne director’s cut versioon – lavastaja Andres Noormets kommenteerib, selgitab, kirjeldab ning annab reaalajas hinnangu teatrilaval toimuvale. Kordumatu eksperiment esietenduselt: kuidas pea..vad pingele vastu näitlejad, lavastaja ja publik nii saalis kui ka arvutite taga. Ava lihtsalt koduleht www.rakvereteater.ee ja muuda oma kodu teatrisaaliks!

Naudi Rakvere Teatri “Tuulte pöörises” esietendust kodust väljumata! Otseülekanne juba selle nädala reedel, 24. septembril kell 19.

Näha saab:

August Kitzberg
TUULTE PÖÖRISES
Kiredraama kahes vaatuses

August Kitzberg kirjutas “Tuulte pöörises” 104 aastat tagasi. 1940. aasta 24. veebruaril avas “Tuulte pöörises” Rakvere teatri. Nüüd tuleb see taas.

Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ise ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?

Andres Noormetsa (Endla) ümberkirjutuses, lavastuses ja lavakujunduses ning Kristi Leppiku kostüümides tegutsevad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.

Vaata ka:
http://rakvereteater.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=600&Itemid=36

Lääne-Virumaa spordiklubide juhid kohtuvad Vinnis

22. septembril kohtuvad Lääne-Virumaa Spordiliidu eestvõttel Vinni Spordikompleksis maakonna spordiklubide juhtid, et arutada ühiselt Lääne-Virumaa harrastusspordi ja liikumisharrastuse hea tahte lepingu projekti ning konkreetseid tegevusi.

Kell 18.00 algaval kohtumisel saab ühtlasi tutvuda Vinni Spordikompleksi mitmekülgsete treeningu- ja lõõgastusvõimalustega. Registreerumine hiljemalt kolmapäeva hommikuks e-posti aadressil laanevirumaa.spordiliit@gmail.com või telefonil 5247013.

Allikas: Lääne-Virumaa Spordiliit, www.lvsl.ee

Jäneda sügislaadal saab talvevarusid soetada

Homme, 18. septembril toimub Jänedal sügislaat, mille hüüdlauseks on „Talveks varud salve!”.

Mullu rõõmustasid Jäneda sügislaada külalisi eelkõige talutoodanguga kauplema tulnud talunikud. Musta Täku talli esisel tänaval hõljus suitsulihalõhn ja et ostjatel oleks hõlpsam kotte autosse tassida, kaubeldi kartuli ja köögiviljaga lausa laadaparklas.

Sama on oodata tänavu. Osalejate nimekiri on juba parajalt pikk ja sellega saab tutvuda veebilehel www.janedaturism.ee.

Laat kestab kella 10–18 ja seda iseloomustavad märgusõnad: käsitöölaat, talutoodang, kalalaat, taimed, puuskulptuurid.
 Lossis saab vaadata Eestis kasvatatavate kartuli- ja õunasortide näitust. Laadalaval näeb programmi, milles on meelelahutust nabatantsust külakapellini, koorist rahvatantsuni.

Kiltsis langetati augustitormis viga saanud püha tamm

Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi lossipargis saadeti teisipäeval, 14. septembril tinglikult viimsele teekonnale üle 200aastane püha tamm, mille üks haru murdus augustitormis.

15. augustil mällanud tormis murdus tamme üks haru. Kuna puu on seest mädanenud, kujutas allesjäänud osa ohtu koolilastele ja juhuslikele pargiküljastajatele ning seepärast otsustati küll armsaks saanud, kuid siiski ohtlikuks muutunud puu pidulikult maha saagida, vahendas Reporter.e.

Pidulikule langetamisele mõisapargis kogunesid Kiltsi põhikooli õpilased ja õpetajad ning vallavalitsuse esindajad. Kiltsi põhikooli loodusõpetuse õpetaja Mall Võhandu rääkis tammepuuga seotud legende. „Selle tamme juurte all asuvat rahapada. Legend ütleb, et ristineljapäeva öösel saab seda varandust pärast kella 12 siit kätte,” rääkis ta.

Järelehüüde tamme lahkumise puhul esitasid Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ja Kiltsi kooli direktor Alar Krull.

Foto: Väike-Maarja vald

Matka- ja muusikapäev Lahemaa rahvuspargis

Laupäeval, 18. septembril toimub Lahemaal matka- ja muusikapäev.

Kogunetakse Oandu looduskeskuses, kus saab tutvuda ka näitustega ning vaadata filme loodusest ja endisaja metsatööst. Looduskeskuse hoonetes, aga ilusa ilma korral ka õues on avatud töötoad, kus jagub tegemist lastelegi.

Mõisaaegses jääkeldris on avatud Metsarahva kohvik, pakutakse taimeteed ja metsajooke, juurde saab osta kohalike perenaiste küpsetisi, metsamaiguga suupisteid ja mett.

Õhtusel kontserdil Oandu looduskeskuse õuel astuvad üles Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal), külalisena Bonzo.

Seekordsel looduspäeval osalejatel on võimalik valida mitme jalgsi- ja bussimatka vahel, eraldi on mõeldud seenesõpradele ja lastele.
Kuna bussikohad on piiratud, tuleks enne huvipakkuv retk välja valida ja registreerimisel ära märkida. Ka tasuta lõunasööki saavad vaid need, kes on enne registreerinud. Registreerumata on võimalik osaleda jalgsimatkadel.

Lahemaa looduspäevale väljuvad laupäeva hommikul eribussid Rakverest, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Pärnust. Kohalesõit eribussiga on tasuta.

Registreerumine ja rohkem infot: www.rmk.ee.

Vinni spordikompleksis uuendati liivafiltreid

Eelmise nädala lõpus uuendati Vinni spordikompleksis liivafiltreid, mis eelpuhastavad hoonesse tulevat vett. Liivafiltrid kujutavad endast kolmeastmelist puhastussüsteemi, kus igas filtripaagis on kolm kihti eri suuruses liivafraktsioone.

Hoonesse tulev vesi eelpuhastatakse surve all, piltlikult öeldes surutakse vesi läbi erineva suurusega liivaterade. Vett liivaterade vahelt läbi surudes eralduvad sealt rooste ja hõljuvad osakesed. Igas filtripaagis on 425 kilo liiva, kokku on kolmes paagis seega 1275 kilo eri suuruses liivafraktsioone.

Pärast eelpuhastusfiltrite läbimist suunatakse vesi basseinifiltritesse.

Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert põhjendas töid sooviga pakkuda inimestele kvaliteetsemat teenust. „Väga tähtis on, et spordikompleksis oleks puhas vesi. Tänu uuendatud filtritele eelmaldatakse veest rooste ja teised hõljuvad osakesed, mis satuvad sinna malmtorudest ehitatud vanadest torustikest,” lausus Nummert.

Haljala päästeameti ruumidesse tuleb jäätmejaam

Haljala endise abikomando territooriumil on aastaid kogutud ohtlikke jäätmeid, vanu rehve ja pakendeid. Kuna abikomando ruumid seisavad kasutult ja nende rekonstrueerimine võimaldab laiendada oluliselt erinevate jäätmeliikide vastuvõttu, otsustas Haljala vallavalitsus muuta ruumid jäätmejaamaks.

Vallvalitsus taotles SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) esmalt toetust heal tasemel rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja hiljem ka hoone rekonstrueerimiseks. Nüüdseks on projekteerimine lõpetatud KIKile on ette valmistatud uus taotlus, seekord hoone rekonstrueerimise rahastamiseks.

KIK finantseeris 2009. aastal Haljala abikomando ruumide rekonstrueerimisprojekti koostamist summas 32 998 krooni. Haljala vallavalitsuse omaosalus oli 6602 krooni.

Vallavalitsus loodab, et suudab 2011. aasta sügiseks avada korraliku jäätmejaama, mis lahendaks mitmed jäätmete üleandmisega seotud probleemid.

Luulerong teeb kolmanda peatuse Rakvere raamatukogus

Homme, 14. septembril kell 18.20 peatab Edelaraudtee rongiluule kolmanda luulevalikuga rong Rakvere raudteejaamas. Kell 19 algab koos rongiga saabuvate luuletajate ja näitlejaga pidulik luuleõhtu Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Rongiluule kolmandas sõidus on akendel Kalev Kesküla, Aare Pilve, Maarja Kangro, Kauksi Ülle, Leelo Tungla, Hannes Varblase, Liisi Ojamaa, Mats Traadi, Karl Martin Sinijärve ja Viivi Luige luuletused. Luuletusi saab lugeda, sõites rongiga Tallinnasse, Narva, Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Raplasse…

Valikus on punkluulet, lüürilist loodusmeeleolu, filosoofilist mõtteluulet, humoorikat mõttelendu, nii riimilisi kui vabavärsilisi tekste. Rongiluule kolmanda sõidu pidulikul luuleõhtul esinevad Maarja Kangro, Liisi Ojamaa, Aare Pilv ja Hannes Varblane. Näitleja Mart Toome loeb Kalev Kesküla luuletusi ning rongiteemalisi vahetekste. Kirjandusele annavad hoogu juurde Rakvere linnaorkestri ja saksofonikvarterti muusikud Jüri Takjas ja Kristlin Kunnus. Kirjandusõhtu on kõigile tasuta.

Rong kirjanikega saabub Rakvere jaama kell 18.20. Kõik, kes soovivad kirjanikke rongijaama tervitama ja raamatukogusse saatma tulla, on oodatud.

Rakveres avati skulptuur noorest Arvo Pärdist

Täna õhtul kell 18 avati maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 75. aasta juubeli puhul Rakvere keskväljakul skulptuur „Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”. Avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise.

Pronksist skulptuuri autor on Seaküla Simson ja kunstnik Kalev Lepik. Kuju idee sündis Rakvere linnavalitsuse pressiesindaja Jaanus Nurmoja peas neli aastat tagasi. Kuju kujutab endast 12aastast noort Arvot, kes sõitis jalgrattaga oma kodunt – lähedal asuvast Laada tänavast – turuplatsile telefoniposti otsa kinnitatud valjuhääldist sümfooniaorkestri kontserti kuulama.

Rakvere I keskkooli (praeguse Rakvere gümnaasiumi) lõpetanud Pärt on küll Paides sündinud, kuid Rakveres kasvanud ja kujunenud, sest kui Arvo oli kahe ja poole aastane, kolis tema pere Rakverre.

Avamisel etendus keskväljakul performance — jalgrattabalett, selle lavastas Kati Kivitar ja selles osales hulk vabatahtlikke. Avamisele oli kohale tulnud ka Arvo Pärt koos lapselapse ja abikaasa Noraga, samuti oli kohal kultuuriminister Laine Jänes jpt. Pärast kuju avamist siirduti ühiselt Pärdi juubelikontserdile Rakvere spordihalli, sellest tegi ülekande ka ETV.

Anneli Kononenko

Fotod: Anneli Kononenko

Vanavanematepäev homme Kunda noortemajas

Homme, 12. septembril kell 12 -14 tähistatakse Kunda noortemajas vanavanemate päeva.

Vanavanematepäeval tutvustab Katrin Luke ravimtaimi ning pakub tutvumiseks ja müügiks oma Karepa ravimtaimetalu teesid ja salve. Väiksel ja armsal kontserdil laulavad Jana Kütt ja Harry Koop, tantsivad KuVakesed. Lauldakse ühiselt koos Sirje Koobiga. Vanaisadel on võimalus mängida piljardit, koroonat ja teisi huvitavaid mänge. Vanaemadele leidub ka põnevat tegevust. Pakutakse teed ja kooki.

Rakveres ja Narvas esinevad Tiibeti mungad

Kaheksa Tiibeti munka esitavad täna kell 19 Rakvere eragümnaasiumis ja homme kell 19 Narva kultuurimajas Rugodiv budistlikke rituaale ja traditsioonilisi kloostripidustuste tantse.

Tiibeti munkade kontsert aitab taas ellu ärgata ajaloolisel Tsekarmo-nimelisel budistlikul kloostril Himaalajas, kust kõik esinevad mungad pärit on. Tsekarmo klooster asub Ladakhis, India põhjapiiril vastu Tiibetit. Ladakhi nimetatakse hellitavalt Väikeseks Tiibetiks.

Etenduse teises osas tulevad lavale nomaadide ja legendaarse tiibeti rahvuskangelase Gesari tantsud. Eestis elav tiibeti laama Sangyas peab väga oluliseks, et eesti publik saab osa autentsest kloostrikultuurist, mis Tiibetis on hävimisohus.

Kolm teatrit müüvad sooduspileteid

18-11. septembrini müüb Vanemuine, 10.-14. septembrini Rakvere teater ja 12. septembril Estonia teater oma etendustele sooduspileteid.

Vanemuises kestab sooduspiletite müük selle nädala kolmapäevast laupäevani. Soodushinnaga saab pileteid lunastada kõigile etendustele kuni 2011. aasta maikuu lõpuni.
Piletisaju käigus tehakse sõltuvalt etendusest piletitele kuni 50protsendilist allahindlust. Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades kui ka väljaspool Tartut toimuvate külalisetenduste puhul. Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele.
Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.

Rakvere teater alustab täna oma 71. hooaega, müües koduetenduste pileteid 50protsendilise soodustusega. 10.-14. septembrini oodatakse kõiki Rakvere teatri kassasse või kohvikusse iga päev kella 9-23ni. Samuti on sooduspiletid müügil Piletimaailma müügikohtades või piletimaailm.com veebilehel. Pileteid saab broneerida Rakvere teatri telefonil 329 5444.
Loe lähemalt: rakvereteater.ee

Estonia teater korraldab pühapäeval, 12. septembril kella 12-15ni Estonia maja taga pargis traditsioonilise turupäeva, kus müüakse kõikidele rahvusooperi etendustele pileteid 25 protsenti soodsamalt.
Rahvusooperi solistid, koor, orkester ja Eesti rahvusballett tutvustatavad meeleolukal kontserdil linnarahvale teatri 105. hooaega. Samuti on müügil Estonia meened, trükised, plaadid, teatrikostüümid ja rekvisiidid ning toimub Heli Veskuse ja Voldemar Kuslapi lavakostüümide heategevuslik oksjon.

Peale Estonia kassade müüvad sel päeval sooduspileteid ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohad ning pileteid saab osta terve päeva jooksul ka internetist https://www.piletimaailm.com/ või http://www.piletilevi.ee.

Vinni ulatab Rakvere saunahuvilistele abikäe

Kui Rakvere ainus avalik leilisaun ära kaob, jääb üheks võimalikuks keha küürimise ja harimise kohaks Vinni Spordikompleksis asuvad kaks leilisauna ja üks aurusaun. Spordikompleksi kahele saunalavale mahub kuumust nautima umbes paarkümmend inimest.

„Arutasime täna seda uudist kuuldes erinevate võimaluse üle,” ütles Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert. “Kas pakkuda huvilistele saunaskäimist koos basseini kasutamise võimalusega või ilma ning ka seda, kas muuta saunapäevadeks neljapäev ja/või reede. Kes harjunu

d saunas kiiresti käima, see jõuab kahe-kolme tunniga Rakverst Vinni sõita, ujulas ja saunas käia ning linna tagasi sõita.”

Nummerti sõnul läheb kiireks neil, kes planeerivad saunaskäimisele kulutada vaid ühe tunni. Need aga, kes saavad Vinnis olla kolm või neli tundi, jõuavad rahulikult nii basseinis ujumas kui ka kahe sauna laval käia. Vinni spordikompleksi leilisaunas vihelda ei saa, sest seal on elektrikeris.

Et saunad avatakse tööpäevadel kell 15, siis on mõttekas umbes 7,5 km Rakverst lõunapool asuvasse Vinni alevikku sõita linnast liinibussidega, mis väljuvad alates kella 14st ( kell 14, 15, 16, 17, 18 ja 19). Tagasi linna pääseb saunahuviline Vinnist samuti peaaegu iga tunni tagant (16.20, 17.20, 18.20, 19,55 ja 21.40). Bussid peatuvad Vinni spordikompleksi vahetus läheduses, kaupluse ja raamatukougu vahelisel alal.

Laupäeval ja pühapäeval saavad inimesed kasutada saunaskäimiseks päevast aega. Pärast hommikust pikemat põõnamist saavad nad sõita Vinni näiteks juba kella 12 bussiga. Puhkepäevaldel töötavad saunakompleks ja veeatraktsioonid Vinni spordikompleksis kella 9 – 22ni.

Avatud on ka kohvik, kus on võimalik einestada ja karastusjooke nautida. Infot saunade kohta saab internetist www.vinnisport.eu ning telefonidel 325 7164 ja 5669 5613.

Anti Ronk, Vinni vald

Raadio Ööülikool salvestab Rakvere teatris
Marju Lauristini loengu

Teisipäeval 14. septembril kell 19 salvestatakse Rakvere teatri kohvikus Eesti Raadio populaarse saatesarja „Raadio Ööülikool“ loeng teemal „Vasakpoolsus / Parempoolsus“. Loengut peab Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.

Avalikul loeng-salvestusel arutletakse üheskoos maailmavaadete tähenduse ja olemuse üle, samuti tuuakse paralleele tänapäeva Eesti ja kogu meid ümbritseva maailmaga, kus ühiskonnas toimuvaid erinevaid protsesse sildistakse tihtilugu kergekäeliselt märksõnadega vasakpoolne/parempoolne, süvenemata vastandliku sõnapaari põhiolemuslikule tähendusele.

Peagi Rakvere Teatris esietenduva lavastuse „Tuulte pöörises“ näitetrupp ja lavastaja Andres Noormets kutsuvad „kuulama, kaasa mõtlema ja iseendas selgusele jõudma …

„Tuulte pöörises“ on August Kitzbergi 104 aastat tagasi kirja pandud lugu, mis on endiselt värske ja kõnekas materjal ka tänapäevases Eestis, sest tegeleb meid kõiki igapäevases elus jälitava dilemmaga: kas võtta suund paremale, kas võtta suund vasakule või jääda üldse elu ristteele paigale seisma? Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?

Raadio Ööülikool on Jaan Tootseni toimetatav saatesari, mis alates aastast 2000 on raadioeetri vahendusel pakkunud üle saja kohtumise erinevate Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Omapärane Ööülikool sai alguse ideest luua kuuldemänguline fiktsioon ühe ülikooli juures tegutsevast vaimsest vennaskonnast, kes kord nädalas kutsub endale külla ühe välislektori, keda nende „koolis“ tavaliselt kuulata ei ole võimalik. Ööülikooli temaatika hõlmab muusikat, teatrit, filmi, rahvuskultuuri ning ainevaldkonda, mida tinglikult võiks nimetada „inimene ja keskkond“

Marju Lauristin on sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kes aastal 1980 kirjutas alla legendaarsele “40 kirjale”, olnud Eesti Kongressi liige, aastatel 1992-1994 täitnud Eesti Vabariigi sotsiaalministri kohustusi.

Heigo Teder, Rakvere teater

Rohkem infot:
www.rakvereteater.ee
www.ylikool.ee

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.

Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Sõmeru uus keskusehoone kujutab voogavat viljapõldu

Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.

Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.

Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.

Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.

Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.

Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!

Ella Kraav

Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte

Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.

Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.

Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vald