Rakvere linnavolikogu 15. oktoobri 2010. a määrusega nr 16 otsustati lõpetada Rakvere linnavalitsuse hallatava asutuse Rakvere Koduloomade Varjupaik tegevus alates 1. jaanuarist 2011.
Rakvere linnavalitsusele tehti ülesandeks korraldada asutuse tegevuse lõpetamine ning teha selleks vajalikud toimingud. Eeltoodust tulenevalt on vajalik moodustada Rakvere Koduloomade Varjupaiga tegevuse lõpetamiseks ajutine komisjon.
Likvideeritakse asutus, kuid varjupaik ja teenus jäävad alles – teenust hakatakse ostma väljastpoolt.
Kaitseliidu Viru malev korraldab täna, 30. oktoobril kaitseväe keskpolügoonil lahinglaskmised, millega võetakse kokku väljaõppeaasta rünnakuharjutused.
Praktiline harjutus – rühm rünnakul koos lahinglaskmistega – on väljaõppeaastat läbiv rünnakuharjutuste kokkuvõte, kus osaleb lisaks Viru maleva lahingukompaniile ja võitlusgrupile ka Alutaguse maleva tankitõrje kahurirühm, kelle ülesanne on viia läbi oma üksuse praktilised laskeharjutused.
Viru maleva väljaõppeülema ütlusel on tegu maleva väljaõppeaastal läbiva rünnakuharjutuste teema kokkuvõttega, mis ei ole kontrollharjutus. “Põhiliselt on see laskeharjutus eelnevalt õpitu praktiline osa õppeprotsessis, tegemist ei ole kontrollharjutusega,” rääkis leitnant Erik Sild.
Põhilahinguliikidest olid Viru maleva eelmise aasta väljõppharjutused seotud erinevate kaitselahingu elementidega. Sel väljaõppeaastal keskendutakse pealetungilahingu tähtsaimale osale – rünnakule.
Kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ raames jõuavad 3. novembril Lääne-Virumaale Eeva Park, Indrek Hirv, Peep Ilmet ja Triin Soomets. Kirjanduslik nelik kohtub lugejatega Lääne-Virumaa keskraamatukogus kell 17.30.
Juba seitsmendat aastat toimuvat kirjandustuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Tapa vald sai 21. oktoobril viieaastaseks, sünnipäevapidu tähistati laupäeval 23. oktoobril.
Üritustega alustati Tapa linnaraamatukogus inseneri ja kodulooruurija Harri Allandi raamatu “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis” esitlusega ning tema isikunäituse avamisega. Raamatu esitluse ja näituse avamisega tähistas Harri Allandi ühtlasi ka enda 80. aasta juubelit.
Tapa kultuurikojas toimus traditsiooniline sündmus, kus Tapa vallavanem Alari Kirt tervitas Tapa valla uusi kodanikke, kes sündisid Tapa valla viienda tegevusaasta jooksul. Rahvastikuregistri andmetel sündis Tapa valla viiendal tegevusaastal rekordarv lapsi – 85 uut ilmakodanikku. Väikestele lastele ja nende vanematele jagati tunnistusi ja meeneid.
Õhtune kontsert-aktus kujunes erakordseks. Tapa valda tulid tervitama Lääne-Viru maavanem, naabervaldade vallavanemad jpt.
Omamoodi üllatuskingiks ja ka pretsedeniks taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos kujunes Kadrina valla kingitus Tapa vallale, kus vastavalt Kadrina vallavolikogu otsusele 20. oktoober 2010 nr 98 “Arvamuse andmine Tapa vallavolikogu piirimuudatuse ettepanekule” kingiti Tapa vallale 1,8 ha suurune Valgejõe saar.
Kontsert-aktusele järgnes ühise sünnipäevapildi tegemine, sünnipäevatordi söömine ning tantsuhuvilised said tantsida ansamblite Sailors ja Koosolek muusika saatel Tapa Kultuurikojas ning klubis Zik-Zak diskomuusika saatel.
Tallinnas asuva Vilde muuseumi juhataja Kairi Toomet andis Muuga külaraamatukogule üle hulgaliselt heategevuslikus korras kogutud eesti kirjandust, kirjutab Maaleht.
Äsja Eduard Vilde muuseumi juures peetud eesti kirjanduse sügislaadal osales kokku 11 kirjastust, kes annetasid n-ö osalustasuna oma valikul head uut eesti kirjandust Muuga raamatukogule Virumaal.
Muuga raamatusõprade rõõmuks kogunes annetuspakki 25 uut raamatut, nii värskeid reisi-, laste- kui ka ilukirjanduse teoseid.
Raamatukoguhoidja Maarika Lausvee oli kingituse üle siiralt rõõmus. Eriti hea meel oli tal Tõnu Õnnepalu „Paradiisi” üle, sest seda oli raamatukogu ammu igatsenud.
Homme Vihula mõisas toimuval konverentsil “Alaealiste vastu suunatud kahjulikud tegevused internetis” koolitatakse nii politsei kui ka prokuratuuri ametnikke, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku just laste vastu suunatud kuritegevusega kübermaailmas.
Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Anu Baumi sõnul on konverentsi fookuses laste vastu internetis toimepandavate kuritegude ennetamine ning kohtueelse uurimise tõhustamine, et oleks võimalik veelgi paremini lapsi kaitsta. Baum lisas, et virtuaalmaailm on äärmiselt kiiresti arenev keskkond, mis leiab noorte seas järjest enam kasutamist. Seetõttu on ka õiguskaitseasutuste efektiivne tegevus esilekerkivate probleemide ennetamisel ja lahendamisel kriitiliselt oluline.
Konverentsist võtavad lisaks Eesti spetsialistidele osa ka Saksmaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome sama valdkonnaga oma töös kokkupuutuvad ametnikud. Üritusel annavad omapoolse vaate internetis laste vastu suunatud kuritegevuse ohtude osas nii psühholoogia, küberturvalisuse kui ka otseselt menetlusprotsesside problemaatikat tundvad eksperdid nii Eestist kui välismaalt.
Rakveres tegutsev luuleklubi Eos alustab oma uut hooaega kolmapäeval, 20. oktoobril kell 16 Rakvere rahvamaja 2. korruse lauluklassis.
Luuleklubi Eos kutsub enda sekka kõiki, kes luulet kirjutavad ja kuulata armastavad. Elukohapiire klubi ei sea, kohale võib tulla kogu Eestist. Kellel on luuletused juba valmis kirjutatud, võiks oma värsivihikud kindlasti kaasa võtta.
Edaspidi hakkavad kohtumised toimuma traditsiooniliselt iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16.
Järgmisel aastal täitub 25 aastat Eose loomisest. Sel puhul on plaanis luulekonkurss, esinemised ja kohtumised. Tule ja löö kaasa!
Oodatud on kõik, kes luuletavad ja luulet armastavad!
Teisipäeval avati Tapal valla teede ja tänavate talihoolduseks tehtud pakkumised. Ükski pakkuja hankele püstitatud nõuetele ei kvalifitseerunud, kirjutab Virumaa Teataja. Tapa vallavanema Alari Kirti sõnul ei saa lumi aga lükkamata jääda ning vallavalitsus hakkab teede hooldaja leidmiseks möödunud aasta lumelükkajaga läbirääkimisi pidama.
Täna kell 12 peab Rakvere teatrirahvas koos vabatahtlikega Rakvere turuplatsi ääres asuvas endises pangahoones talguid. Rakvere kultuurielu elavdamiseks on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja linnarahva abiga ühiselt korrastada ja muuta sobilikumaks etendusteks, kontsertideks jm.
Täna panevad teatrirahvas ja kontserdikorraldajad selga tööriided, toovad kohale töövahendid ja asuvad koos abivalmis virumaalastega pangamaja publikuruumides parandustöid tegema – kõik on oodatud värvima, pahteldama, seina- ja põrandaliiste paigaldama ning kardinaid siduma. Ruumid on kujundanud teatri dekoraator-butafoor Helen Padu. Uues lahenduses domineerivad punane ja must värv.
Laupäevakulisi ootavad pangamajas töövahendid ja juhendajad, samuti hoolitsetakse nii suupistete kui meelelahutuse eest.
Rakvere kesklinnas asuva 1930. aastatest pärinev arhitektuuri- ja miljööväärtusliku pangamaja teise korruse saal avati pärast mõningast pausi linnarahvale 2009. aasta suvel Rakvere Teatri lavastusega “Toatüdrukud”.
2010. aasta jaanuaris Rakvere linnaga ruumilepingut pikendades tegi teatrirahvas ettepaneku, et peale etenduste andmise võiks suurepärase akustikaga saali kasutada ka klassikalise muusika kontserdipaigana. Ideest kasvas peagi välja Rakvere linna, Eesti Kontserdi ja Rakvere teatri koostöö, mille käigus tuuakse pangamajas Lääne-Virumaa publikuni klassikalise muusika parimaid pärle. Selle hooaja esimene kontsert on kavas 29. oktoobril, kui saab kuulda klassikalist kvartetimuusikat, seal hulgas Mozarti “Väikest öömuusikat”.
Pangamaja edasine saatus ja tulevik on teadmata. Rakvere linn teeb omapoolseid pingutusi, et käivitada Arvo Pärdi kontserdimaja ehitust. Rakvere teatri ehitustegevuse järgmise etapina on linnarahvale juba teada kinomaja kerkimine Teatrimäele. Kõik need protsessid võtavad aga aega ja et seni mitte käed rüpes istuda, vaid siiski Rakvere kultuurielu elavdada, on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja ühiselt korrastada ja muuta kontsertideks sobilikumaks.
Kiltsi lossis tähistatakse tänasest pühapäevani kuulsa meresõitja, Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva, mille tippsündmuseks on homme algav rahvusvaheline konverents “Kiltsi mõis ja selle omanikud”. Sinna on teiste seas oodata Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast. Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein tutvustab Kiltsi mõisast valminud monograafiat. Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest räägib Heli Tuksam. Erki Tammiksaare (PhD) teema on “Paul Theodor von Krusenstern (1809-1881) ja tema panus Põhja-Jäämere uurimisse“. Malle Salupere räägib ammendamatust arhiivist ja Krusensternide “pusle” uutest fragmentidest.Igor Logishev Odessast annab ülevaate Ferdinand Platon Krusensternist ja tema järeltulijatest.
Pärast konverentsi järgnevad mälestusminutid Väike-Maarja kirikaias, kuhu on maetud Krusensternide perekonnaliikmeid, seejärel külastavad perekonnaliikmed Muuga ja Lasila mõisaid.
Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. aastal. Tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadežda ja Neva. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka “Lõunamere atlas”.
Homme, 16. oktoobril tähistatakse Tamsalu kultuurimajas rahvusvahelist maanaistepäeva. Tamsalus tõstetakse esile tublisid naisi, väärtustatakse tegijaid, julgustatakse algajaid tegijaid, otsitakse uusi koostöövõimalusi ja arendatakse võrgustikku.
Päev algab hommikul kell 10 tervisekõnniga. Seejärel kell 12 öeldakse avasõnad ja esitusele tulevad ettekanded teemadel: “Soorollid ettevõtluses”, “Kuidas esitada teabenõuet”, “Pereettevõtte võlud ja valud, kui üks on vedur ja teine pidur”.
Kell 13 algab laat, kus müüakse käsitööehteid, kudumeid, tikitud ja heegeldatud linikuid, nukuriideid, täispuidust lastekelke, nahast patju, uuskasutusdisainitud riideid, vaipu, maale. Veel on laada kavas Tupperware esitlus ja müük, GNLD, Avon, Kirby teenuseesitlus ja massaaž Kirbyga, juuksur, peanaha ja juuste diagnostika, kosmeetik, Tai-massaažitool, kätehooldus, müstikatelk (Taro-kaardid, amuletid).
Kell 13-18 saab osaleda töötubades (ehete meisterdamine, taimekompositsioonid, seebitegemine, õletöötuba; Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu naisseltside kogemuste ja kontaktide jututuba). Töötuba kirjandushuvilistele.
Kell 13.30 on teatrisaalis Tamsalu tüdruku Triin Tasuja (luuletaja) ja Kadrina noormehe Priit Kaare (räppar-luuletaja) luulepärastlõuna.
Hoidiste ja omatehtud jookide näitus, degusteerimine ja parimate premeerimine.Lastele lastetuba.
Päev lõpeb kell 18 algava kontserdiga, kus esinevad Rakvere teatri kvartett “Ramm” ja Kadri Kase lauluklass Tamsalust.
Kadrina keskkool võõrustas 30. septembrist 5. oktoobrini kaugeid külalisi Itaaliast, Portugalist, Poolast ja Türgist, tutvustades neile Eestit, meie kultuuri ning põgusalt ka ajalugu.
Kadrina keskkool on juba teist ja viimast aastat seotud õpetaja Merike Siku juhtimisel Comeniuse projektiga Top School Calendar Events. Projekti eesmärgiks on tutvustada erinevaid maid ning nende tähtpäevi, arendada tolerantsust ja avardada maailmapilti. Külastatud on juba kolme riiki: eelmise aasta sügisel Türgit, selle aasta talvel Itaaliat, kevadel Portugali, nüüd oli kord Eesti käes. Nelja riigi õpilased ning õpetajad said võimaluse avastada meie väikest maad kohalike juhatusel.
Külalised olid oodatud Eestisse 30. septembriks. Selleks hommikuks oli planeeritud ekskursioon Tallinnas. Edukalt tutvuti Tallinna enda, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna vanalinnaga. Eestit ja Eesti ajalugu tutvustas mitmekesisele rühmale Kadrina keskkooli õpetaja Hegi Soosaar. Esimese pika ja hariva päeva lõpetuseks oli aeg viia rahvusvahelise grupi õpilased oma uutesse kodudesse, noortel oli võimalus nõnda näha ka eesti elu õige lähedalt.
Järgmisel päeval toimus külaliste tervitamine ning Kadrina kooli, Kadrina ja Lääne-Virumaa tutvustus ning kontsert, kus iga riik end esitles. Pidulikum esitlus oli avatud tervele Kadrina keskkooli vanemale astmele. Nii said ka eesti õpilased näha ja kuulda välisriikide eripäradest presentatsiooni, laulu, mustkunsti näol, kuid ka Kadrina koolipinginühkijad andsid ülevaate meie tantsudest, lauludest, mis nii külalistele kui kohalikele sügava mulje jättis. Õhtul toimus moeshow ning võõramaalased said teha omad järeldused Kadrina keskkoolis toimuvatest sellelaadsetest üritustest.
Nädalavahetusel oli itaallastel, portugallastel, poolakatel, türklastel ning võõrustajatest eestlastel võimalus imetleda Lahemaa loodust, piiluda Eesti põnevat varjukülge Ida-Virumaa põlekivimuuseumis, lehvitada Venemaale ning näha vene õigeusku Kuremäe kloostris. Paljudele külalistele jäigi kõige enam meelde Lahemaa köitev rohelus ning õigeusu kloostri külastamine, enamik puutus selle usuga kokku esmakordselt.
Foto: Maarja Sammelselg
Esmaspäev, 4. oktoober oli tööpäev, terve hommik olid nelja rühma jaotatud õpilased ametis tähtpäevade kalendri koostamisega. Igas grupis juhatas ning aitas tehniliselt üks-kaks eesti õpilast. Pärast lõunasööki esitlesid rühmad oma kokku kogutud tähtpäevi ülejäänud comeniuslastele. Samal päeval oli külalistel kaRakveres kohtumine Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumiga. Tiheda päeva lõpetuseks oli meeldejääv hüvastijätupidu Viitna kõrtsis, kus peale söömise ka kõik projekti liikmed tantsima kutsuti, kaerajaan oli ülipopulaarne ning vaid väga vähesed, kui üldse keegi, jäid välja.
5. oktoober, viimane päev langes kokku õpetajate päevaga. Hommikul oli Eestit avastavatel õpilastel võimalus viibida abiturientide läbi viidud tundides, hiljem viidi kõik välismaalased Rakvere linnust vallutama. Pärastlõunaks oli Eesti reis ametlikult läbi ning aeg oli Kadrinast lahkuda. Mõned eesti õpilased läksid külalisi ohutult Tallinna saatma. Pärast pikka pisaraterohket hüvastijättu pealinnas sai projektikohtumine siin riigis ka mitteametlikult läbi.
Selleks, et populariseerida saalihokit Tamsalus ja selgitada välja Tamsalu meister ning üldine paremusjärjestus, toimuvad Tamsalu spordikompleksis 15.-20. novembrini saalihoki võistlused.
Võistlema on oodatud kõik Tamsalu valla endised ja praegused elanikud, töölised või mingil muul moel Tamsaluga seotud inimesed. Võistkonna nimelise registreerimise tähtaeg on 1.11.2010. Võistkonna saab registreerida tel 5278291 või aadressil riivekas@tamsaluebe.ee
Vaata MV täpsemat juhendit Tamsalu Spordikompleksi kodulehelt www.tamsalusport.ee
Rakvere linn pälvis Lääne-Virumaa 2010. aasta turismisõbralikuma omavalitsuse tiitli tänu turundusplaanile, mis koostati Rakvere turismiinfokeskuse tegevuse ja funktsioonide väljatöötamiseks ning turunduse suunamiseks. See kajastab eelkõige uue turismi katusorganisatsiooni – Rakvere Turismiarenduskeskuse(TAK) – loomise tegevusplaani. TAKi põhiülesanne on tegeleda piirkonna turismi arendamise ja mainekujundusega, mitte pelgalt turismiinfo kogumise ja vahendamisega.
Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.
Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.
Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.
Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.
Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.
„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.
Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.
“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.
Foto: liikluslinn.ee
Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.
Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.
Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.
Täna kell 15 avatakse pidulikult uuenenud Lääne-Virumaal Sõmerul noortekeskuse ruumid. Endise klubihoone ümberehitamiseks kasutas Sõmeru vald 5,1 miljonit krooni Euroopa Rregionaalarengu fondi raha ja valla omaosalus projektis oli veerand miljonit krooni.
Vähem kui aastaga korrastatud hoone avardab noorsootöö võimalusi sedavõrd, et järgneva aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja leidmiseks. Sõmeru noortekeskuse praegune noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse võimaluste aktiivne kasutaja.
Vabariigi valitsuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu rakendatava elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava kohaselt suunatakse noorsootöö infrastruktuuri arendamisse üle 297 miljoni krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Investeeringukavasse lülitatud 47 projektist on Sõmeru noortekeskus 27. valminud objekt.
Foto: Kristel KitsingEeloleval nädalavahetusel viiakse kaitseväe Tapa polügoonil läbi Viru maleva kiirreageerimisüksuste lahingkompanii ja võitlusgrupi taktikaline väliharjutus, mis keskendub kompanii jagude ja rühmade tegutsemisele rünnakul.
Vahemikus 8.-10. oktoober toimuva väliõppuse põhieesmärk on tõsta lahingukompanii jagude, rühmade ja võitlusgrupi võimekust lahingutegevuse teostamisel rünnakus.
Kaks ööpäeva kestval katkematut lahingolukorda imiteerival väliharjutusel harjutatakse Viru maleva võitlusgrupi ja lahingukompanii jalaväerühmade tegevust planeeritud ja kiirrünnakul, sidepidamise protseduure, esmaabi andmist, haavatu evakueerimist, jaoülemate ja rühmaülemate tegevust üksuse juhtimisel, kompaniisiseselt miinipilduja tule tellimist ja muud.
Kogu tegevust jälgivad maleva kaadrikaitseväelased ja vastutegevuse üksusega kaaasa tulevad vabatahtlikud ohvitserid ja allohvitserid, kelle ülesandeks on õppusel hinnata üksikvõitlejate oskusi ning allüksuste ülemate taktikalist tegevust.
Viru maleva väljaõppeülem leitnant Erik Sild loodab, et lisaks õppuse eesmärgiks seatud ülesannetele osaleb õppusel suur osa lahinguüksuste koosseisust. “Väljaõppeinstruktorid on harjutuse ettevalmistamiseks näinud palju vaeva ja minu ootus on, et väljaõppest võtab osa võimalikult suur osa lahinguüksuste koosseisust,” räägib Sild.
Väliharjutus jalaväeallüksuse kursus I (rünnak) on maleva kiirreageerimisüksuste taktikaline väliharjutus kompanii raamistikus, kus
kompanii jalaväerühmad tegutsevad planeeritud rünnaku harjutuste läbiviimisel, millele järgneb väliõppus koos lahinglaskmiste etapiga
oktoobri lõpus. Õppusel osalevad vastutegevuses Kaitseliidu Järva ja Tallinna maleva rühmad, kelle väljaõppe eesmärgiks sel aastal on harjutada kaitset.
Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.
Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.
Pandivere piirkonna kohalikud omavalitsused ja MTÜ Paik korraldavad ettevõtlusnädala, mille raames toimub reedel, 8. oktoobril Pandivere esimene ettevõtlusmess. Ettevõtlusmess peetakse Tamsalu spordikeskuses kell 10.00-19.00. Loe messi programmi kodulehel.
Karvatuusti kujutava detaili eemaldamisega Tarva skulptuurilt tänavu juunis tekitasid vandaalid Rakvere linnale kahju 18 000 krooni.
Info kahju suuruse kohta edastas Rakvere Linnavalitsus reedel politseile, kes on algatanud juhtunu uurimiseks kriminaalasja. Aluseks võeti skulptuuri autori Tauno Kangro skulptuuristuudiolt saadud hinnakalkulatsioon endise olukorra taastamiseks.
Tarva skulptuur avati Rakveres 2002. aasta 15. juunil. Kõhualust karvatuusti kujutava detaili lisas skulptor oma meeskonnaga aga alles kaks aastat hiljem, sest Tarva valmimise käigus jäi see valajate eksituse tõttu kõrvale ja läks kaotsi.
Allikas: www.rakvere.ee Jaanus Nurmoja, Rakvere LV pressiesindaja
Rakvere linnavolikogu 15. oktoobri 2010. a määrusega nr 16 otsustati lõpetada Rakvere linnavalitsuse hallatava asutuse Rakvere Koduloomade Varjupaik tegevus alates 1. jaanuarist 2011.
