Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

24 oktoobril osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline-mardi- ja kadripäeva kombestik.“ Koolitust peeti rahvapärimuse tundma õppimiseks. Algatus „Hakkame santima” kutsuti ellu lähenevaid mardi- ja kadripäevi silmas pidades, et teadvustada „santimas” käimist esivanemate kommete kohaselt.

Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides Foto erakogu
Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides. Foto: erakogu

[pullquote]kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud[/pullquote]Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu seadsid eesmärgiks mardi- ja kadrisandiks käimise uuesti ausse tõstmise. „On oluline teada, et mardi-ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha mardi- ja kadrisandiks tulla. Leiduks vaid seltskondi, kes käivad marti ja kadrit jooksmas. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalikke laulude ja tantsude esitamisega, asjakohaste naljade tegemisega või mängude korraldamisega,” rääkis Külauudistele ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Vabaõhumuuseumis Paljurahvuselise Eesti Keskuse juhina.

Eesti Rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjalikult ja läbi viidud praktilise koolituse käigus ülevaate mardi-ja kadrisandiks käimise rituaalidest, rahvakommetega seotud tavadest, regilauludest, laulumängudest, jõu ja osavusmängudest jne.

“koolides võiks pärimusõppele senisest rohkem tähelepanu pöörata

Folklorist Terje Puistaja Sadala rahvamajas koolitamas Foto Jaan Lukas
Folklorist Terje Puistaja Sadala rahvamajas koolitamas. Foto: Jaan Lukas

„Olen aastaid mardi- ja kadrisandi kommetest kursusi korraldanud nii lastele kui täiskasvanutele. Tänavu on nende teemade vastu eriti suur huvi olnud. Põhjalikult tutvustatakse vanu tavasid lasteaedades, aga koolides võiks pärimusõppele senisest rohkem tähelepanu pöörata,” ütles Puistaja, kes võttis koolitusele kaasa rohkesti õppematerjale: rahvalaule ja kombeid tutvustavaid trükiseid, kostüüme, maske, samuti õnne ja edukust toovaid terasid ja seemneid, mida sandid kombekohaselt tubadesse laiali viskavad.

Koolitusel osales huvilisi erinevatest kogukondadest: Härjanurme Maarahva Seltsist, Sadala Külade Seltsist, Jõgeva alevikust, Laiuselt ja mitmetest teistest paikadest.

Jõgevamaa mardi- ja kardisandi kommete koolituspäeva aitas ette valmistada rahvakultuuri keskuse maakondlik rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. „Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Meie esivanemad elasid hingestatud ilmas. Selle tähtpäeva algne mõte oli hingestatud looduse – päikese (taevaisand), maa (maaemand) ja haldjate (mardused) tänamine. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Loodan, et Jõgevamaal võetakse sel ja järgnevatel aastatel lahkesti vastu mardisante ja erinevad põlvkonnad tahavad üheskoos esivanemate tava hoida ning endaga kaasas kanda,“ lisas Tutt.

Koolituspäeva läbi viimist koordineeris näitejuht ja pedagoog Valdi Reinas, toetasid Kodanikuühiskonna sihtkapital ja rahvamajas tegutsevad kohalikud seltsid.

10. novembril toimub Tartus  suur sanditamise konverents, mis algab Eesti Rahvamuuseumis ja jätkub hotellis Dorpat.

Jaan Lukas