Autor: Jaan Lukas

Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid

Esmaspäeva,l 23. jaanuaril algasid Jõgevamaal XII noorte-ja tantsupeo „Mina jään” eelproovid.

XII noorte ja laste tantsupeo „Mina jään” Jõgevamaa kuraatori Pille Tuti sõnul kogunesid Jõgevamaal kõige enne eelproovile segakoorid.

„Nad harjutasid laulu mitme tunni vältel Jõgeva kultuurikeskuses,” rääkis Tutt. “Tegelikult hakkasid jõgevamaa kultuuritegijatest kõige enne noortepeoks valmistuma rahvamuusikud, kuid nende eelproov toimus möödunud laupäeval Tartumaal Reolas.”

Pille Tutt andis valmistumisest noortepeoks ülevaate ka Raja vabaajakeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate infopäeval.

„Laulupeo repertuaaris on 44 laulu ja kaks orkestriteost,” kõneles Tutt seal. “Arvestades mahukat kava, tehakse igas liigis vähemalt kaks eelproovi. Tantsupeo eelproovides tantsitakse üheskoos läbi 22 tantsu. Tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on eelproovid selleks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. Rahvatantsuspetsialistid on lubanud rühmadele külla minna, igale rühmale vajadusel näpunäiteid ja juhtnööre anda õppeprotsessi jätkamiseks. Tantsupeo ettevalmistusprotsessis kohtuvad tantsujuhtide ja tantsuõpetajate kogemused laste ja noorte tantsulustiga. Väga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustamine.”

Loe edasi: Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Lutsu+pilt(1) — Nikolai Triigi söejoonistus Oskar Lutsust.

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. detsembril 1886) Palamuse kihelkonnas Järvepere külas Posti talus. Praegu tähistab seda kohta mälestuskivi. Koolimajas, kus tulevane kirjanik õppis, avati kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal Oskar Lutsu kihelkonnamuuseum

„Ruumide paigutus on siin praegu selline, nagu oli ka Lutsu ja tema tuntuima teose „Kevade” tegelaste õppimise ajal,” ütles Lutsu kihelkonnakooli muuseumi projektijuht Janek Varblas. “Mööbel ja teised sisustuselemendid on toodud hiljem.”

Kihelkonnamuuseumis eksponeeritakse fotosid Oskar Lutsust erinevatel aastatel, tema vanematest ja lähedastest, koolivendadest, kellest mitmedki olid „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” tegelaste prototüüpideks. Lutsu kihelkonnakooliaegselt tunnistuselt näeme, et õppimise poolest oli ta „keskpärase” õppimisega koolipoiss. Teadaolevalt valmistas talle kõige rohkem raskusi vene keel ja aritmeetika. Hiljem hakkas aga õppimine paremini edenema, teab Janek Varblas öelda. Muuseumis on vaadata esimene trükivalgust näinud “Kevade” aastast 1912. “Kevade” hilisemad väljaanded ja tõlked ligi viieteistkümnesse erinevasse keelde.

Tondimask ja maakera tuletavad meelde Tootsi, kannel Imelikku, kohaliku käsitöömeistri valmistatud kukk on aga tuntuks saanud “Suvest” laada loteriivõiduna. Portree Lutsust on muuseumisse maalinud Jõgevalt võrsunud kunstnik Ilmar Kruusamäe, kirjaniku rinnakuju autoriks on Aulin Rimm. Klassituba muuseumis on sisustatud 19. sajandi lõpu hõnguliselt. Koolipinkide laudadele on paigutatud ka materjalid Oskar Lutsu ja tema Paunvere-hõnguliste teoste prototüüpide kohta. Loe edasi: Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.

Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.

„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.

„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”

„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.

„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.

„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Loe edasi: Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust