VALERIJA SVÄTSKAJA: KÕIGE OLULISEM ON RÄÄKIDA SÜDAMEST

Valerija Svätskaja, Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha” võitja ja kõige jakobsonlikuma kõne esitaja. Foto erakogust.

Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli korraldatud tänavuse Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha” võitis Mustvees asuva Peipsi gümnaasiumi õpilane Valerija Svätskaja, kelle žürii tunnustas ka kõige jakobsonlikuma kõne pidajaks. Valerija keskendus kõnes kodumaale, mille tähendust Peipsimaa neiu mõõdab nii oma lähema kodupiirkonnaga, kui ka avaramalt.

Oma igapäevaelust ja maailmakäsitlusest rääkis Valerija usutluses Külauudistele, kes samuti õnnitleb võitjat kõige jakobsonlikuma kõne esitamise puhul Carl Robert Jakobsonile pühendatud kõnevõistlusel. Mida peate ise oma edu põhjuseks?

Valerija: Suur tänu! Mulle tundub, et edu peitub selles, et kirjutasin kõne enda isiklikest tunnetest ja emotsioonidest lähtuvalt. Ma tõesti armastan oma kodumaad kogu südamega, nii et see kõne oli minu jaoks suurepärane võimalus seda teistega jagada.

Mis on teie kõne peamine sõnum?

Valerija: Muidugi tasuks lugeda tervet kõnet, kuid peamine mõte on selles, et igaühel meist on oma armastatud kodumaa, mida tuleb väärtustada, kaitsta ja arendada, sest kõigil on see üks ja teist ei tule.

Millised kodukandist – Mustvee linnast ja Peipsimaast – kogutud emotsioonid andsid teile inspiratsiooni kõne ettevalmistamiseks?

Valerija: Olen elanud siin kõik 18 aastat, nii et Mustvee linn ja kogu Peipsi rannik on minu jaoks väga kallis koht. Käisin siin lasteaias ja õpin koolis, ka töötasin siin. Olen alati valmis jagama, kui kallis see maa mulle on. Nii oli etteaste mulle suurepärane võimalus. Neid emotsioone on kogu elu kogutud, sest siin olen kogenud suurt hulka erinevaid sündmusi.

Kuidas mõjutas kõnepidamist see, et koroonapiirangute tõttu toimus võistlus virtutaalkeskkonnas?

Valerija: Jah, koroonaviiruse tõttu filmisime etendust kaameraga. See on huvitav kogemus, sest esinesin esimest korda nii. See formaat oli meile väga käepärane, sest kuna ma lõpetan nüüd 12. klassi, siis peaaegu kogu aeg kuulub õppimisele. Ja sel juhul leidsime natuke vaba aega, rahulikult tegime videot ja saatsime, see oli väga mugav.

Kõnelemisel kasutatakse žeste, vaadatakse publikule silma, võibolla liigutakse veidi ringigi. Kas kasutasite esinemise ajal ka midagi sellist?

Valerija: Millegipärast on mul esinemiste ajal žeste teha üsna keeruline, enamasti on näha mu emotsioone näoilmest või intonatsiooni järgi. Otse esinedes vaatan tihti publiku nägusid, et nendega ühendust hoida. Videos kasutasin peamiselt intonatsiooni, nii saan oma tundeid kõige paremini edasi anda.

Carl Robert Jakonsoni nimeline Torma põhikool. Foto: Jaan Lukas

Olete venelanna, õpite Peipsi gümnaasiumis, kus vist enamus õppeaineid vene keeles. Kuidas õppisite kaunilt eesti keeles rääkima?

Valerija: Eesti keelt õppisin lasteaias käies. Vanemad saatsid mind eesti gruppi, mis mulle väga meeldis. Seal oli väga lihtne keelt õppida, sest leidus eesti lapsi, kes aitasid mind hea meelega. Kooli minnes oli mul juba mingisugune baas olemas ja meie toredad õpetajad aitasid mul edasi areneda.

Mis on teie arvates üldse kaunimad sõnad eesti keeles?

Valerija: Kõige ilusamad sõnad on need sõnad, mis on meie hingele kõige soojemad ja kallimad. Minu jaoks on need sõnad perekond, armastus, õppimine, sõbrad ja kevad, ma armastan kevadet väga. Veel meeldivad mulle eesti keeles tuumverbid, sest need kõlavad väga huvitavalt ja neid on väga palju. Need sobivad kõikidel juhtudel.

Kõnevõistlusel tuli esitada ka katkend Carl Robert Jakobsoni kolmest isamaakõnest. Millise katkendi valisite?

Valerija: Valisin lõigu Eesti rahva valguse ajast. See lõik sobis minu kõnega, sest see rääkis eesti rahva usust, keelest ning kunstidest ja teadustest.

Mida soovitate noortele ja täiskasvanutele, kes soovivad hästi kõnelema hakata?

Valerija: Tõenäoliselt on peamine asi rääkida südamest, rääkida sellest, mis tegelikult muret teeb või mis sulle väga-väga meeldib. Samuti on oluline olla kindel oma kõnes ja mis kõige tähtsam, et see teile endale meeldiks.

Millega sisustate oma vaba aega?

Valerija: Mulle meeldib õppida, nii et see võtab palju aega. Mind huvitavad ka joonistamine ja fotograafia. Muidugi veedan aega oma pere ja sõpradega. Armastan väga oma koeri, kellega veedan samuti palju aega. Mulle meeldib areneda ja midagi uut õppida. Tulevikus tahaksin rohkem reisida.

Jaan Lukas

Carl Robert Jakobsoni monument Tormas. Foto: Jaan Lukas

Veel Jakobsoni kõnevõistluse tunnustusi

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi eriauhinna “Osav sõnaseadja” pälvis 2021. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 9. klassi õpilane Kaisa Neimann. Juhendaja õpetaja Tiina Raudsepp.

Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile Püha” toimumise kohta avaldas arvamust zürii esimees ning haridus- ja omavalitsustegelane Riina Kull.

Mul oli rõõm, et ajal, mil olin Torma vallavanem, algatas toonane Torma rahvamaja juhataja Merle Nisu idee Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha” korraldamiseks. Tänavune Jakobsoni kõnevõistlus oli eriline nagu meie igapäevane elugi. Ka hindajad said kogemuse võrra rikkamaks. Tuntud tõde on ju, et esineja vahetu kuulamine loob emotsioone ja annab parema võimaluse kõneleja isikupära arvestada.

Vaatamata kõigele on heameel tõdeda, et noortel on mõtteid, mida kaasteelistega jagada. Esinejad pakkusid suurepärase võimaluse mõtiskleda selle üle, kuidas möödunuga on võimalik mõõta käesolevat aega. Kõlama jäi seegi, kuidas tänaste lootuste aeg kulgeb homsesse ja tavade hoidmine aitab hoida elu.

Kõnelejad olid osavõtlikud, siirad, mõistvad ja optimistlikud, tõid esile tõsiasju, olukordi, võrdlesid neid, kõrvutasid, vastandasid, esitasid näiteid ja asjatundjate seisukohti.

Võitjat iseloomustab kõneleja asjalikkus, selgus, väidete põhjendatus, suhtumine kuulajasse kui võrdsesse, sõbralikkus, enesevalitsemine, usk oma kõnesse.

Jakobsoni kõnevõistlus on Torma piirkonna ja Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli pärl, mille väärtust tasub hoida ja edendada.

Jakobsoni kõnevõistluse žürii liikmed

Riina Kull – žürii esimees, haridustegelane

Tiina Tegelmann – Kuremaa Loss SA, kultuuritegelane

Marko Kass – Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president

Ingrid Viire – C. R. Jakobsoni Talumuuseumi muuseumipedagoog

Ahto Vili – kohalik ettevõtja

Eva-Kristi Hein – Jõgeva vallavalitsuse kultuuri- ja noorsootöönõunik

Anette Välb – eelmise kõnevõistluse võitja

***

Tänavu 26. juulil möödub 180 aastat Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) sünnist.

Share via
Copy link
Powered by Social Snap