JÕGEVAL KUJUNDATAKSE SÖÖDAVAT LINNARUUMI

Humal. Foto: Helen Parmen

Jõgeva keskväljaku reedesel koosolekul tutvustati keskväljaku haljastust, mille märksõnaks on söödav linn.

Keskväljaku umbes 30 taimekasti on kavandatud madalakasvulised männivormid, kuumaasikad, pohlad, mustikad ning erinevad hooajalised ning mitmeaastased maitsetaimed nagu tüümian, basiilik, aedsalvei jms. Söödavate taimede juurde on plaanis paigutada infosildid ning miks ka mitte mõni hea retsept. Arhitekt Villem Tomiste tõi välja, et maitsetaimede projekt võiks igal aastal vahetuda. Kogukonna kaasamise mõttes on võimalus maitsetaimede valikut pidevalt uuendada. Jõgeva linnas on saastatus väike, seetõttu pole söödavate taimede kasvatamine linna keskkonnas probleem. Keskväljaku maastikuarhitekt Edgar Kaare tõi välja antud teema uuringud, mis on tõestanud, et taimekasvatus linnakeskkonnas on sobiv ja ohutu.

Keskväljaku raamistab tammede allee. Väljakul paiknevatel purikatel väänduvad aga humal, sidrunväändik ning tobiväät. Kultuurikeskuse ette tuleb aga jõulunulg. Maja kõrvale vahtrad ning kirsipuud. Kultuurikeskuse parki, laste mänguväljaku ümbrusesse, istutatakse aga marjapõõsaste tüvivormid.

Suure tänava haljastuses on kesksel kohal sirelite allee. Valikus on erinevad sordid, et tagada õitsemine maist juulini. Värvivalik varieerub valgest lillani. Sirelite kaaslasteks on näiteks kukerpuu ning püsikutest maitsetaimed nagu aedsalvei ja pune.

Betti Alveri pargis on domineerivaks valgete õitega taimed nagu toomingas, lumimari, must leeder, murtudsüdamed, astilbed, tiarellid, kibuvitsad, ebajasmiinid ning nulud.

Sõprade park on plaanis kujundada metsalikuma ilmega. Sinna isutatakse sõnajalad, sarapuud, arooniad, õunapuud, erinevad ronitaimed ning nulud.

Praegused kesklinna pargis kasvavad puud on plaanis ümber istutada. Osad neist lähevad kasutusse keskväljaku haljastusel ning ülejäänutele leitakse linnas uued kasvukohad.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga