Rubriik: Eesti

Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Kogu Eestis tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad“.

Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse.

„Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“

Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on aastate jooksul andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega oleme suutnud viia Eesti riikide hulka, kus suremus südamehaigustesse  on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,“ lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui ka 2010. aastal olid üle poole surmadest Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 surma ja 2010. a 8750 surma). Loe edasi: Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

 

Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Sõnnikuveotalgud Võrumaal Haanjas. Foto: Teeme Ära

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu – pühapäevast saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebis valida juba 544 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppenud nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega“. Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud“. Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni,“ sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.
Loe edasi: Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Raplas algab täna õpimess

Täna kell 14 avatakse Rapla Kultuurikeskuses õpimess “Rapla rada 2012” , kus tutvustatakse Raplamaa noortele edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides.

Messil osalevad kõik maakonna gümnaasiumid, kuus ametikooli üle Eesti. Oma esitlustega on kohal ka kaheksa kõrgkooli.
Et huviline paremini kohale jõuaks, on korraldajad liikuma pannud eribussid liinidel  Vigala-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Vaata tutvustavat videot ka siit:  http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Ruhnu saarel peeti karupäeva

Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.

Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”

    

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale.  Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil  fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012  autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Metsaülikool kutsub noori mõtisklema tuleviku kooli üle

Sihtasutus Metsaülikool (SA MÜ) kuulutab välja haridusteemalise esseekonkursi gümnaasiumiõpilastele, kutsudes üles aktiivselt kaasa mõtlema haridusreformist ning kooliga seotud arengutest Eestis. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on “Tuleviku kool” ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.

Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.

Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal “Haridus. Haritus”  8.-12. augustini Käärikul.

Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistab sajandat sünnipäeva Peterburis

Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil  Peterburi Jaani kirikus.

Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest  laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.

Kevad toob ka puugid

Kristel Vilbaste,

loodusajakirjanik

Isegi ilmajaama lumekaardil saab sel nädalal lumi otsa. Vihm peseb olematuks need kübemed, mis veel metsaveeres päikesepaitusest peitu saanud.   Lumest vabanev maa hingab ja liigatab. Vaid sellel hetkel kui lumi läheb, hoiab kogu loodus end Emakese Maa lähedal, lumeraskuse all maadligi vajunud taimestik paljastab kände ja kive, mutimullahunnikuid ja peitu pugenud aardeid.

Siis aga äkki, hakkab päike soojalt paistma, kergitab õhutemperatuuri üle maagilise kümne kraadi. Maapind vappub ja rõõmustab, kõik kõrrealgmed imevad end maamahlu täis ja sirutuvad taeva poole. Kulukiht tõstetakse kõrgele, rohelised piigid löövad sellest läbi.

Ühe hetkega saab maa soojaks ja äratab oma putukad-mutukad. Hiidämblikud sibavad iga me sammu peale kihinal-kahinal laiali. Nüüd on õige aeg jääda kuulama nende trummisoolosid. Istun maha ja kuulatan. Ja seal, haavalehe peal, üks asubki kohe jalgadega trummi lööma. Vaevukuuldav krabin, aga küllap see armastatuni jõuab. Loe edasi: Kevad toob ka puugid

Loomade hoiupaigas saab kampaania korras soodsalt loomi kiibistada

Kuni juuni lõpuni korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik juba traditsiooniks muutunud koduloomade kevad-suvist kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat. Ka seekord tehakse märkimisväärseid allahindlusi, et need operatsioonid oleksid igaühele taskukohased. Samuti puudub kampaania ajal visiiditasu, tehakse tasuta marutaudivastast vaktsineerimist, küünte lõikust ning kõik kiibistatud loomad saavad kaasa ka kaelarihmale kinnitatava medali “Mul on kiip!”

Soodushinnad kehtivad kõikidele loomaomanikele üle Eesti.

Hoiupaiga kliinikut külastades aitad kaasa ka hoiupaiga asukate elutingimuste parandamisele.

Täpsemalt saab pakutavate teenuste ja hinnakirjaga tutvuda Hoiupaiga kodulehel

 

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Sänna kirjandusklubi lubab hundi uksele

Sänna kultuurimõis.

Pühapäeval, 15. aprillil kell 12 toimub Sänna Kultuurimõisas loova kirjutamise õpituba ”Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.
”Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõime rikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse. Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb ”Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.
Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002st aastast alates. Sännas on Sarvamitra juhendamas käinud mitmel korral: 2010. aasta augustis ökokogukondade kokkutuleku ajal ning 2009. aasta juulis vedas ta Kultuurimõisas 3-päevast laagrit.
Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.
Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend.
Võta kaasa ka midagi head-paremat teelauale.
Sänna Kultuurimõis

Viljandimaa külade tervisetoetajad kutsuvad südamenädalal tervisepäevadele

Küla tervisetoetajate koolitus Viljandimaal.

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.

Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Heategevusjooks Rat Race tuleb taas

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik ja heategevuslik jooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes portfell ja mobiiltelefon, jalas spordijalatsid.

Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race juba alates 2002. aastast. Eelmisel aastal toimusid Rat Race jooksud Jõhvis, Tartus ja Tallinnas ning osalenud kontoritöötajate koguarv oli üle 500. Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille eesmärk on toetada piiratud võimalustega suurperede laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist. Suur hulk rõõmsameelseid kontoritöötajaid läbivad põnevad rajad erinevates Eesti linnades, nautides meeleolukat lavaprogrammi ja suurepärast seltskonda. Osalejatele on välja pandud suurepärased auhinnad.

29. mail Tallinnas – Vanalinna Päevade raames!

1. juunil Tartus

2. juunil Haapsalus – Lääne-Eesti Grillimise Meistrivõistluste Grillfest 2012 raames.

Vaata ka tutvustavat videot:

Vaata lisainfot!

Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Riinu Lepa

Kolmapäeval, 11. aprillil allkirjastasid 19 organisatsiooni MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutamislepingu. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on kiirelt kasvav ja arenev ning ühiskonda positiivselt mõjutav, seetõttu leiti asutamiskoosolekul ühiselt, et tegemist võib olla algusega järgneva kümnendi suurimale eduloole.

Võrgustiku eesmärgid on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse kui tegevusvaldkonna väärtustamine meie ühiskonnas.

„Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“

Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ja organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Esialgu on võrgustikul 19 liiget, kuid liikmekandidaatide, huviliste ja partnerite ring on üha kasvamas. Loe edasi: Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Saksa kevad toob ekraanile muusikafilmide nädala

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” .

13. – 20. aprillil toimub kinos Artis kultuurikuu ”Saksa kevad” filminädal ”Musik.Film.Woche”, mille raames linastub seitse erinäolist muusikalist linateost klassikast avangardini, eluloofilmid kõrvuti dokumentalistikaga. Filminädala avab reedel, 13. aprillil parimaks Saksa filmiks tunnistatud Joseph Vilsmaieri tõsielusündmustel põhinev draama ”Comedian Harmonists”. Enamik filme linastub eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” (1930), mis lennutas orbiidile Saksa kino suure staari, toonase tudengineiu Marlene Dietrichi. Salongimuusika lainel vibreerib ka filminädala avafilm ”Comedian Harmonists” (1997). Klassikalise muusika lainel püsime kahe eluloodraamaga kuulsatest saksa heliloojatest Gustav Mahlerist (”Mahler diivanil”, 2010) ja Robert Schumannist (”Kevadsümfoonia”, 1983). Filminädala säravamaid teoseid on kontsertfilm ”Beethoveni projekt” (2010), rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud dokumentaal sellest, kuidas dirigent Paavo Järvi 2009. aastal Bonnis Beethoveni festivalil Breemeni Saksa Kammerfilharmooniat tähtsaks ülesastumiseks ette valmistab.

Kino Artis

Vaata ka: www.saksakevad.ee

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

Kena kangelane ja küllaga vaikelusid

Viimased päevad on avatud näitus ”Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu kunstimuuseumis
Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Täna on võimalus näitust vaadata ühe euro eest.

Riigikogus saab näha Andrei Dubinini fotonäitust „Kirjad: Vaprus ja valu”

Väljapanek peegeldab Valgevene 2010. aasta presidendivalimiste vastase meeleavalduse järgseid repressioone: näitusel saab näha väljavõtteid kirjadest, mida poliitvangid on vangistusest oma peredele saatnud, samuti on jäädvustatud portreed vangistuses viibivate lähedastest kirjade lugemise ajal. Fotodele nõustusid jääma Valgevene teisitimõtlejate abikaasad, vanemad, õed ja vennad, kes jätkuvalt ootavad teateid poliitvangidest pereliikmelt. Fotode autori Andrei Dubinini sõnul loodab ta tutvustada oma näitust paljudes Euroopa Liidu riikides, et nii tõmmata tähelepanu probleemidele Valgevenes.

Näituse korraldasid noorteühing Avatud Vabariik, Valgevene toetusgrupp Eestis ning Vyzvalenne Civil Initiative.

TAM saab saja-aastaseks

Tartu Akadeemiline Meeskoor laulupeorongkäigus. Foto: tartu.ee

Juhan Simmi initsiatiivil ja agara korraldustöö tulemusel asutati Eesti üliõpilasorganisatsioonide vaheline Eesti Ühendatud Meeskoor. Koor esines esmakordselt avalikkuse ees 10. märtsil 1912 toimunud ülipopulaarsel Eesti Rahva Muuseumi peol. Seda päeva on hakatud pidama tänase Tartu Akadeemilise Meeskoori sünnipäevaks. Juubelikuuks on sedapuhku valitud aprillikuu. Väärikas juubel nõuab ka väärikat tähistamist, sestap ongi aprilli igale nädalale planeeritud Tartu Akadeemilise Meeskoori mitmeosaline kontsert erinevates kontserdisaalides. Kontserdid on toimunud Tallinnas ja Pärnus. 14. aprillil antakse kontsert St. Peterburgi Jaani kirikus. 21. aprillil kell 19 saavad tartlased osa TAMi juubelikontserdist Vanemuise Kontserdimajas.

Viimane ja kõige pidulikum kontsert toimub Tartu Ülikooli aulas 27. aprillil. Seal esitletakse ka vastset TAMi filmi “Täiesti Asjalikud Mehed”, tootjad MTÜ Ilmasilm ja ERR. Autor-stsenarist Sirje Pärismaa, režissöör-produtsent Ahti Tubin. Film linastub ka ETV-s. Samuti saab esitletud Alo Ritsingu ja Age Raa koostatud raamat „Tartu Akadeemiline Meeskoor – 100”, mida illustreerib koori kauaaegse laulja ja vilistlase Ants Nilsoni rikkalik piltidevalik koori igapäevaelust.

TAM on suurema osa oma eksistentsist laulnud Ritsingute taktikepi järgi. Nii nagu Richard ja Alo Ritsing, tänaseks ka Made Ritsing, on oma kooriga töötanud, koori lugu talletanud, pole vist küll üksi teine koor Eestimaal seda suutnud teha.

TAM-i üle võivad uhkust tunda nii Tartu Ülikool kui Eesti Maaülikool – mõlema kõrgkooli tudengid, õppejõud ja vilistlased laulavad TAM-is.

Age Raa

Viimast nädalat on avatud kevadnäitus

Selle kevade üht populaarsemat kunstinäitust Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitust saab Kunstihoones vaadata veel pühapäevani, 15. aprillini. Näitust on külastanud juba üle 5700 inimese.

Kevadnäituse teine pool “M-Ü” pakub vaatajale suurepärase ülevaate tuntud Eesti kunstnike loomingust. Näituse kujundas Andres Tolts.

Teoseid on seekord võimalik ka omandada.

2. mail alustab Kunstihoone suviste pikkade kolmapäevadega: 2. maist kuni 2. septembrini on Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii näitused kolmapäeviti  avatud kuni kella 22ni.

Tallinna Kunstihoone

Kas optiline pettus või teaduslik ruumiavastus?

Jaanus Orgusaar.

Kunstihoone galeriis avatakse neljapäeval, 12. aprillil Jaanus Orgusaare näitus ”Nautilus pompilius”.
Eesti tippdisaineri Jaanus Orgusaare (s. 1971) neljas isiknäitus toob vaatajani alg-geomeetriast inspireeritud arhitektuursed objektid ja tootedisaini. Kunstniku püüdlus on võtta kasutusse looduses nähtud tarkused igapäevastes esemetes ja ruumides.
Autor kommenteerib oma näitust: „See väljapanek on kui ekspeditsioon, kus inimene saab osaleda ja avastada, kaasa mõelda ja tuletada. Tegemist ei ole mitte illusionistliku optilise pettusega, vaid pigem reaalse teadusliku ruumiavastusega, mis oma lihtsuses on üllatav. Näituse mõte pole avada võimatut ruumi, vaid pigem võimalikku. Kaasaja utoopia, mis avardab inimeste ruumi taju, näidates, et see, mida enda ümber näeme, pole ainus võimalus.”
Jaanus Orgusaare näitus jääb avatuks 6. maini.
Tallinna Kunstihoone

Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

Saabumas on pindalatoetuste taotlusvoor. Kõiki taotlejaid oodatakse juba praegu e-PRIAsse põlde elektrooniliselt sisse joonistama ja taotlust esitama perioodil 2.-21. maini.

e-PRIA portaali leiate aadressil https://epria.eesti.ee/epria/, kuhu saate siseneda ka läbi PRIA kodulehe http://www.pria.ee/. Samuti on võimalik PRIA kodulehel tutvuda e-PRIA kasutamise juhenditega.

Juba praegu on Teil võimalik kasutada aastaringselt avatud teenust „Minu põllud“, kus saate enda taotlusele lisatavad põllukaardid elektrooniliselt e-PRIAsse joonistada. Nii on võimalik enne taotlusvooru algust suur töö ära teha ja taotlusvooru ajal piisab vaid põldude taotluse juurde lisamisest ja toetuse taotlemise märgete tegemisest.

Ärge jätke taotluse esitamist taotlusvooru viimastele päevadele! Kuna taotlusvooru viimastel päevadel on e-PRIA kasutamise aktiivsus olnud tavapäraselt väga suur, siis võib PRIA suurest koormusest tulenevate probleemide ennetamiseks piirata e-PRIAsse sisenejate arvu. Kui e-PRIAs taotlust esitavate klientide arv on jõudnud kriitilise piirini, antakse sellest teistele e-PRIAsse siseneda soovijatele portaali avalehel teada ning rohkematel klientidel ei ole võimalik e-PRIAsse siseneda. Loe edasi: Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail