Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!
Rubriik: Eesti
ESCU kuulutab välja videokonkursi
Eesti Õpilasesinduste Liit kuulutab välja õpilaste õiguste teemalise videokonkursi. Videokonkurssi eesmärk on tõsta õpilaste huvi nende õiguste ja 
kohustuste suhtes ning kutsuda noori nendega tutvuma.
Videokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilasi. Osaleda võib nii üksi kui ka meeskonnana. Videote juures hinnatakse mitmekülgset lähenemist, teostust, kvaliteeti ning faktidest kinnipidamist.
Konkursil osalemiseks tuleb saata DVD koos videokaardiga, mille leiab www.opilasliit.ee/
Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-,kutse- ja erihariduskoole. EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.
Teisipäeval on Matsalu filmifestivali viimane õhtu Tartus
Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. 
Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.
Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.
Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.
Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.
Algab raudteeohutuse kampaania „Tunne vastast“
Homme algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama.
„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ ütleb MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi.“
Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.
„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.
Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.
Heino Kasesalu sai metsanduse elutööpreemia
Eesti Metsaselts kuulutas välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.
Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö “Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes” ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal.
Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.
Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.
Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.
Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.
Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.
Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.
Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.
Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.
Puugibussi reisigraafik
Terviseagentuuri puugibussid tuuritavad mööda Eestimaad, et kõik soovijad saaksid ennast soodsalt ja mugavalt vaktsineerida.
Puugibussi graafikut saab vaadata siit. Lisainfot bussi kohta ERRi uudistes.
Ühe vaktsiini hind on 18 €. Tasuda saab sularahas ja kaardiga.
„Aasta Suurpere“ konkurss ootab kandidaate
Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ootab kuni 6. maini kandidaate aunimetuse „Aasta Suurpere“ konkursile, mille võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK ASi poolt kolmandat aastat välja antava „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Kandidaate „AastaSuurpere” konkursile saab esitada BIGBANKi internetikeskkonnas. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
„Aasta Suurpere“ aunimetus kuulutatakse välja 12. mail ELPLi liikmetele mõeldud Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Aunimetuse saanud perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot. Suurperepäev on ELPL-i liikmetele tasuta.
Aunimetuse „Aasta Suurpere“ väljaselgitamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Lasterikaste Perede Liidu 3 juhatuse liiget, ürituse patroon Kaire Vilgats ja BIGBANKi esindaja.
Möödunud aastal pälvis „Aasta Suurpere“ tiitli viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. „Žürii valis võitjaks perekond Mäe seetõttu, et tegemist on aktiivse ja tööka suurperega, mille liikmed tegelevad põnevate huvialade ja spordiga ning käivad koos matkamas,“ kirjeldas ELPL-i president Aage Õunap.
Lisaks „Aasta Suurpere“ konkursile on käimas kollaaživõistlus „Minu Pere“, mis kutsub peresid üles valmistama põnevaid kollaažitöid. “Minu Pere” kollaaže saab esitada 29. aprillini ning võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.
Tänavu juba kaheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja kolmandat korda välja kuulutatav aunimetus „Aasta Suurpere“ toimub paralleelselt Eestiga ka Lätis ning Leedus.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.
PRIA: Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringutoetusteks 12,9 miljonit eurot
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.
Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.
Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.
Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.
Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.
Moisekatsi Elohelü võistluskontserdil püüab 1000 eurost peapreemiat 14 ansamblit
28. aprillil Põlvamaal Moostes toimuva XIII eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil astub üles 14 erinevat muusikalist kollektiivi.
Osalejatelt eesti pärimusmuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust nõudev võistluskontsert on festivali tippsündmus, kus igal ansamblil tuleb esitada kaks loomingulist seadet, millest üks põhineb festivali kohustuslikul lool ning teine vabalt valitud rahvamuusikapalal.
Võistluskontserdil osalejaid hindab žürii koosseisus:
Tauno Aints – helilooja, žürii esimees;
Ando Kiviberg – Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja;
Peeter Rebane – muusik ja interpreet;
Sven Grünberg – helilooja
Ingrid Rüütel – esimesest festivalist alates žürii töös osalenud etnomusikoloog ning festivali patroon.
Võistluskontserdil astuvad üles poolakate esindajad ansamblist Laikonik (Eesti Poola Selts) ja vene keelt emakeelena kõneleva kogukonna esindus ansambliga Samsaara (Stuudio Joy).
Uute tulijatena saab näha mitmeid kollektiive: Sägamuhvints (Kolga-Jaani), Singelus (Tartu), Wigla (Tallinn) ja sõpruskonda Krista, Uku, Maaris. Samuti on esmakordselt esindatud Mooste kooslusega Plats, Kleyn & MC Ginley, mis ühendab MoKSi juures tegutsevaid loomeinimesi ja nende sõpru.
Taas tulevad end proovile panema varasematel aastatel rahalisi preemiaid võitnud ja eesti publikut oma vihmaloitsu videoga hullutanud ansambel Greip (Pärnu) ning 2010. aasta peapreemia laureaat Krüüsel.
Lisaks astub festivalil üles varem võistluskontserdil osalenud ning erinevaid auhindu võitnud kollektiivid Sõõriq (Värska), Vea (Tarvastu), Mehepojad (Melliste), Vikerkaare hallskaala (Tartu) ja Fibrill (Võru).
Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng ”Kaks neidu metsa kõndma läks”.
Lisaks rahalistele preemiatele on eriauhinnad Põlva Maavalitsuselt, Viljandi Pärimusmuusika Keskuselt, Võru Folkloorifestivalilt, Võro Instituudilt ja festivali patroonilt Ingrid Rüütlilt ning oma panuse saab anda ka publik, hääletades Publiku lemmiku.
Võistluskontsert algab 28. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Õhtut juhib Ants Johanson.
Festival avatakse juba 27. aprillil. Võistluskontserdi pilet on 10 eurot ning seda saab osta kohapealt.
Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vald.
Lisainfo: http://folkfest.polvamaa.ee
Uhti kõrtsihoones sünnib tuleval nädalal Tartumaa Kultuurikoda
Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.
Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele
2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.
Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.
Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.
Birgit Lüüs
Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks
Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.
Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.
Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.
Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.
Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.
Kati Grauberg-Longhurst
Märtsis registreeriti Eestis 1154 sündi ja sõlmiti 245 abielu
Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti. Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.
Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.
Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.
2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.
Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma.
Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.
Kaili Uusmaa
Tallinna ja Harjumaa lasterikkad pered veetsid vahva nädalavahetuse
- Lapsed värvisid külmkapimagneteid.
Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus on saanud traditsiooniks korraldada käsitööpäevi. Seni on käsitööpäevad toimunud Tallinnas, arvult 21. käsitööpäev toimus aga 14. aprillil Raasikul.
Lapsed keetsid väsimatult seepi. Kes seebiteost vaheldust vajas, sai värvida külmkapimagneteid. Silvi Nugis oli selleks juba eeltöö teinud ja kipsist miniatuursed kujukesed valanud. Pintslite all sai iga kujuke kordumatu näo.
Päeva vürtsitas piknik. Pühapäeval, 15. aprillil, rändasid valmis ning pakitud seebid ja külmkapimagnetid Telliskivi kirbuturu käsitöö- ja kunstilaada heategevusmüügile. Müügi tulu läks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule.
Katerina Puusepp
Fotod: Aigi Juhansoo ja Silvi Nugis
Rakvere tutvustab Tartus Maamessil metsapealinna tegemisi
Metsapealinn Rakvere tutvustab Tartus maamessil oma tegevust. Metsapealinna tegemisi on Tartus toimuval Maamessil tutvustamas linnametsnik Getter Renel. Tuleval nädalal toimub Rakveres mitmekesise programmiga metsanädal, mis toob Rakverre tuntud loodusinimesed.
Maamessil loositi välja ka erinevaid auhindu, teiste seas Rakvere kui metsapealinna poolt välja pandud – metsapealinna logoga laastukorve ja linnumajakesi.
Linnumajakesed on Jeld-Wen Eesti ASilt, laastukorvid Avinurme käsitöömeistritelt.
Metsapealinna „soovikäbid“ on messilgi osutunud jätkuvalt populaarseteks metsapealinna meeneteks.
Hilje Pakkanen
Eesti Post pani aasta linnu margile
Täna annab Eesti Post välja aasta linnu postmargi,esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi. Margil on kujutatud väiketüll, ümbrikul ja kaardil vana ja noor liivatüll.
Väljaandmise päeval on postkontoritest võimalik saada ka tülliga eritemplit. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.
Aasta lindude sarjas ilmus esimene postmark Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel
oli kujutatud kiivitaja.
Margikomplektiga saab tutvuda Eesti Posti kodulehel. Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.eoy.ee/tullid. Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu
Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid.
Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.
Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.
Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.
Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus. Loe edasi: Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu
Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro
Avatud Eesti Fondi XVI Koosmeele preemia laureaat on ajakirjanik Tiina Kangro (fotol).
Tänavuse Koosmeele preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.
„Tiina Kangro käsitleb teemasid, mis otseselt või kaudselt puudutavad iga ühiskonnaliiget. Tema töö ajakirjanikuna on olnud imetlusväärne, puudutades korraga nii oma emotsionaalsuse, analüüsioskuse kui ka edasiviivate lahenduste väljapakkumisega,“ põhjendas valikut Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Eestkoste ehk huvikaitse on midagi, millega tuleb tegeleda pidevalt ja süvitsi. Erivajadustega inimeste ja nende lähedaste probleemide avalik arutelu on aidanud nende häält kuuldavaks teha ja viinud ka konkreetsete tulemusteni,“ kommenteeris Hellam.
Tunnustusega kaasneb 2000 eurot ning Marje Üksise graafiline leht „Avanemine“.
Möödunud aastal pälvisid Koosmeele auhinna Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus ja vabakutseline filmitegija ning kirjanik Imbi Paju, 2010. aastal Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edendamise eest. Preemia kõigi laureaatide ning preemia ajalooga saate tutvuda AEF-i koduleheküljel aadressil www.oef.org.ee/koosmeel
Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele. Koosmeele preemia annab AEF üle igal aastal oma sünnipäeval. Tänavu täitub fondil 22. eluaasta.
KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama
28.-29. aprillil toimuvad üle Eesti KUUR¹² inkubaatorid, kuhu ootame üle Eesti kokku tulema inimesi, kes tahavad midagi ühiselt Eestis paremaks teha. Kohapeal on inimestel võimalik leida endale meeskond, palju häid ideid ja toetus mentorilt. Üritus kestab ühe intensiivse päeva ning on kõigile tasuta (sh toitlustus)! KUURid toimuvad Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.
Juba tegutsevale MTÜle on KUUR võimalus:
1. Laiendada oma tegevust mõne suunaga, mille jaoks enne ei ole jagunud inimresurssi
2. Kaasata oma olemasolevatesse tegevustesse uusi inimesi.
3. Tutvustada oma tegevust ja selle vajalikkust hulgale uutele inimestele.
Kohale on oodatud kõik, kes tunnevad, et tahaksid oma kodukohas (või kogu Eestis!) midagi muuta ja paremaks teha. Selleks ei pea neil endal seda head ideed veel olema, piisab vaid soovist midagi head ära teha. Kellel aga idee on, ükskõik kui suur või väike, siis KUUR on õige koht seda teistega jagamiseks ja tegutsema hakkamiseks! Kohapeal viimegi kokku ideed ja inimesed, kes tahaksid selles osas midagi teha, ning teeme esimesed sammud idee teostamise suunas. Moodustunud meeskondi juhendavad ja aitavad kogenud mentorid. Loe edasi: KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama
Maamess avab täna uksed
Tartus avatakse täna juba 20. korda Baltimaade tunnustatuima põllumajandusnäituse Maamessi uksed.
Juubeliüritusele kohaselt on tänavune Maamess suurem kui varasematel aastatel. Messihallides ning välialal pakuvad ning demonstreerivad oma tooteid 300 eksponenti kokku 10-st riigist. Sel aastal ootab Maamess vähemalt 32 000 külastajat, seetõttu on messiala ka märgatavalt suurenenud.
Põllumehed saavad Maamessil kolme päeva jooksul teistega kogemusi vahetada ning uusimat tehnikat proovida. Mitmed ettevõtted teevad messil külastajate ees ka demonstratsioone. Lisaks saab messil näha ka metsatööks vajalikke masinaid, osta talutoitu ning erinevaid istikuid.
Messile on oodatud ka kõik linnainimesed, kellel on huvi aianduse või toidutegemise vastu. Huviliste küsimustele vastavad iga päev looma- ja taimekasvatuse konsuldandid.
Lisaks tehnika väljapanekule on messikeskuse territooriumil püsti kaks suurt telki, kus saab vaadata loomi. Traditsiooniliselt leiab aset raievõistlus Kevadkarikas 2012. Külastajate nähes panevad ennast proovile Eesti parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristi ametit proovida John Deere E-seeria metsatraktori simulaatoril. Loe edasi: Maamess avab täna uksed
Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia
MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab Tartu Maamessil Veiselihaakadeemia, kus 19-21. aprillini tutvustavad tippkokad veiselihast valmistatud roogasid.
Veiselihaakadeemias tehakse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid veiselihatoite. Tartu tippkokad Joel Ostrat ja Jorma Riivald toimetavad köögis kahel esimesel päeval ja viimasel päeval on köögis Eesti Kulinaariainstituudi kokad Emmanuel Wille ja Timo Ruuto.
Kolme päeva jooksul pakutavas nimistus on veiseburger, lämmi pini, Burgundia pajaroog, sibulasupp veiselihaga, sütel küpsetatud New Yorki steik, pipradekooriga ahjuküpsis, Chorizo vorstid ja loomulikult veiselihašašlõkk. Roogasid saab osta ning retsepte kaasa võtta.
MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liikme Katrin Noorkõivu sõnul pakuvad nad sel aastal suurt roogade valikut. “Rõhutame, et seekord messil pakutav on vabas õhus grillil valmistatav toit, millega pea igaüks hakkama saab. Tähtsad on ka korralik tooraine ja oskused,” märkis Noorkõiv. Kui eelmisel aastal pakuti ainult veiselihaburgerit ja eestipärast hotdogi kui kvaliteetset laadatoitu, siis sel aastal näidatakse, et grillil valmistatav toit võib olla mitmekesisem. Valikus on lihavorst Chorizo, veiseliha šašlõkk, Eesti esimene karree steik ning „ahjuküpsis”.
MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. MTÜs Liivimaa Lihaveis on 11 liiget. Loe edasi: Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia
Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama
Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.
„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.
Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.
Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee
Vabatahtlikud ja vanus
Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.
Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.
Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.
Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.
Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Loe edasi: Vabatahtlikud ja vanus
Eelmise nädala enimloetud külauudised
Veel on võimalik kandideerida Koolirahu 2013 linnaks
MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Linnade Liiduga kuulutas välja konkursi omavalitsustele kandideerimaks Koolirahu 2013 linnaks.
Koolirahu linna missiooniks on, et Koolirahu sõnum „Koos on hea” ning juhtmõte koostööst sõbraliku koolikeskkonna kujundamisest jõuaks kõikidesse Eestimaa linnadesse ning puudutaks õpilastega koos igat noort ja täiskasvanut. Omavalituse ülesandeks on koostöös Koolirahu partneritega kooliaastaprogrammi ettevalmistamine ja teostamine sh. Koolirahu tseremoonia väljakuulutamine ja läbiviimine. „Koolirahu tseremoonia korraldamine on hea näide turvalist koolikeskkonda väärtustavast ja toetavast omavalitsusest” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.
Koolirahu 2013 (vallasiseseks) linnaks kandideerimiseks oodatakse linna/vallavalituse poolt vabas vormis sooviavaldust koos linna/vallapoolse visiooniga Koolirahust hiljemalt 20. aprilliks 2012 e-post aadressile infokeskus@lastekaitseliit.ee või kirja teel kontaktaadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 MTÜ Lastekaitse Liit.
Eestis algatati Koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Alates 2008. aastast on Koolirahu programmi eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.
Eelnevatel aastatel on Koolirahu välja kuulutatud: Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Rakvere,
Jõgeva. Koolirahu linnaks 2012.a. on Sillamäe, kus ühtlasi ka kuulutatakse 1. Septembril välja Koolirahu linn 2013.
Lisainfo: www.koolirahu.eu ja www.lastekaitseliit.ee