Näitust Vene kunsti vähemtuntud taiestest saab Kumu kunstimuuseumis vaadata 23. märtsist 12. augustini ja Kadrioru kunstimuuseumis 23. märtsist 24. juunini
Publikupäev on laupäeval, 24. märtsil Kadrioru kunstimuuseumis kella 10–17 ja Kumu kunstimuuseumis kella 11–18. Päeva raames toimuvad ekskursioonid, loengud ja loomingulised töötoad.
Kumu auditooriumis toimuvad loengud ”Riia Kunstimuuseumi vene kunsti kollektsioon – ajalugu ja suurnimed”, lektor kunstiteadlane Ksenija Rudzīte (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) ja ”Vene kunsti mõjud eesti kunstnike loomingus”, lektor kunstiteadlane Mai Levin (Eesti Kunstimuuseum).
24. ja 25. märts – päevad täis uudistamist, katsetamist ja teadusteatrit. Need on kaks ainukest päeva aastas, kus Teadusbuss mitte ei käi külas vaid kutsub külla. Näitame ette kõik oma särisevad, sätendavad, kolisevad, pauku tegevad või lihtsalt huvitavad eksperimendid. Saab küsimusi küsida või lisa nõuda. Räägime teemadest, millega aasta jooksul etendusi ette valmistades tihedamalt kokku puutunud oleme – atmosfäär, gaasid, energia, inimene, vesi, värvid … Erikülaline on tuli – tahame üht-teist järele proovida.Võib tulla üksi või suurema seltskonnaga, terveks päevaks või astuda korraks läbi. Ootame teid laupäeval, 24. märtsil kella 11-18 ja pühapäeval, 25. märtsil kella 11-16, Tartus, Tähe 4 õppehoones. Teadusteatri etendused alates 12st igal täistunnil. Avatud lastetuba. Sissepääs on kõigile prii. Eelmiste Tähe Perepäevade pildigalerii leiab aadressilt http://www.fyysika.ee/fyysika/galerii?reisid=961
On aeg mõelda maikuus pindalatoetuste taotlemise peale. Põldude digitaalne joonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu.
e-PRIA teenus „Minu põllud“ avanes juba möödunud aasta taotlusvooruks. Teenus on avatud aasta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonistamine kindlasti aega nõudev ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada. Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.
Kaardid korda enne 1. aprilli!
e-PRIA portaalis on näha viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid ja 2011.a uute ortofotode põhjal PRIA poolt muudetud põllumassiivide piirid.
Et tänavu taotluste esitamise ajaks oleksid olemas kaardid kogu maa kohta, millele soovite toetust taotleda, on praegu paras aeg mõelda läbi, kas võtate kasutusele uusi maid, mida 2011. a taotlusel ei kajastanud. Selleks tuleb esitada PRIA põldude registri büroole avaldus põllumassiivi kaardi väljastamiseks, näidates avalduses ära kas põllumassiivi või katastriüksuse numbri. Loe edasi: PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks
Esimesed talgud on edukalt peetud ja pildigi on talgulehele üles riputatud: http://talgud.ee/galerii/2012. Järgmine võimalus
käed ELFi talgutel poriseks teha on Teeme Ära talgupäeva raames 5. mail, kui korraga toimub õige mitu ELFi talgut. Täpseb info saabub aprilli keskel.
Neile, kes vajavad jõudu oma lapse pikaajalisest raskest haigusest tingitud väsimuse, pettumuste, valu ja hirmudega toimetulekuks, pakuvad MTÜ Minu Tasakaal ja Eesti vähiliit võimalust koos lapsega osaleda loovteraapilises grupitöös.
Loovteraapia on kõigile jõukohane ega eelda mingeid erioskusi. Osaledes saab:
parandada oma emotsionaalset enesetunnet ja seeläbi ka füüsilist heaolu;
otsida uusi võimalusi stressiga toimetulekuks;
indu ja tegutsemistahet ning õppida kasutama oma individuaalseid sisemisi ressursse;
tunda rõõmu koostegutsemisest pingevabas ja turvalises keskkonnas;
Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000-st energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta on kõrgemad kui eramul. Käärid korteri ja eramu vahel on suurimad just kütte puhul. Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,4 eurot, korterites aga 8,93 eurot.
Eramute kohta on Eesti Energia e-teeninduses täidetud üle 1900 profiili, korterite kohta ligi 2100. Korterelamute kõrgemad küttekulud tulenevad peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest on veel soojustamata ning enamikes kaugküttega korterites puudub võimalus kütteintensiivsust reguleerida.Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, see on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel on otsustanud üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.
Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes. Loe edasi: Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht: Miks on korterit kallim kütta kui eramut?
Reedel, 23. märtsil kell 19 jõuab Rakvere Teatris esmakordselt Eestis lavale poleemikat tekitanud näidend „Neetud“.
Provokatiivse ent inimliku lavaloo keskmes on keskealine ajakirjanik ja noor naine, kes peituvad raevuka välisilma eest hotellituppa. Õhtu, mis algab kui vilets armastuslugu, muutub painajalikuks unenäoks, kui siseneb sõdur, tuues endaga kaasa kildudeks rebitud maailma.
“Nutikate arvutikasutajate nädala eesmärgiks on viia noorteni teamine, et lisaks arvutis mängimisele ja suhtlemisele tuleks arendada ka tööle saamiseks vajalikke arvuti- ja internetikasutamise oskusi,” selgitas kampaania Eesti poolne koordinaator Kadri Seeder Targa Töö Ühingust.
“Noored veedavad palju aega internetis – tehakse koolitöid, lobisetakse suhtlusvõrgustikes, surfatakse ja mängitakse. Kõik need tegevused arendavad ka tööelus vajalikke oskusi – loomingulisust, otsustusvõimet, mõtlemiskiirust, leidlikkust jpm. Murekoht on aga selles, kas
mõistetakse liigse mängimise või suhtlusvõrgustikes isikliku info levitamisega kaasnevaid ohte.”
Seederi sõnul on noortel keeruline tööturule siseneda, sest tööandjad eelistavad võimalusel praktiliste oskuste ja kogemustega inimesi. “Noored peaksid hakkama teadvustama, et iga nende tegevus internetiavarustes jätab jälje ja kujundab nende mainet aastakümneteks,” rääkis ta. “Sisukas ja oskuslikult ülesehitatud blogi võib aidata endast tööandjale head muljet luua, samas kui kogemata Facebooki üles sattunud läbupildid võivad unistuste töö leidmisele pikaks ajaks kriipsu peale tõmmata.”
Avaüritusel Sännas räägitakse arvutimängude loomisest ja tulevikust, sh õppimisest mängude abil, juttu tuleb ka uute tehnoloogiate levikust maailmas laiemalt. Proovida saab erinevaid huvitavaid mänge.
Kui mõnel hommikul on tunne, et uudisteportaalid ja lehed on lihtsalt negatiivsed ja on tungiv soov oma päeva alustada millegi positiivsega, võib oma internetisammu seada lehele headuudised.wordpress.com, mis koondab kokku hulga millestki heast rääkivaid uudisartikleid.
Blogi asutaja Rahel Otsa kirjutab ise:
“Artiklid on siia sattunud enamasti kahel põhjusel:
a) nad räägivad millestki, mis on positiivne
b) nad räägivad millestki positiivselt, sütitavalt.
Ma ei taha kuidagi alahinnata kriitilist mõtlemist, reaalsustaju ja ümberringi toimuvaga kursis olemist. Ma tahan lihtsalt pakkuda teistsugust vaatenurka. Ma usun, et inimesed jaksavad ja tahavad rohkem asju ära teha, kui nad saavad teiste tegemistest inspiratsiooni. Kõik teie mõtted ja lisandused on kommentaaridesse väga oodatud. Ja igaks juhuks ütlen üle, et siin blogis on tegemist üsnagi subjektiivse valikuga.”
Kui meel on kurb, tusane ja must… lugege lisaks Külauudistele veel ka mujalt häid uudised.
Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.
Ka Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt 2012. aasta linnuks valitud väiketüll ja liivatüll on juba Eestisse saabumas. Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas – liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimeses pooles.
Sel aastal nähti neid rekordiliselt varakult – juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves. Veel ootamatuma üllatuse pakkus aga väiketüll, keda kohati juba 17. märtsil Tartumaal
Ilmatsalus. Tegemist on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse. Tavaliselt jõuab väiketüll Aafrikast meile tagasi alles aprilli keskpaigas või teises pooles. Miks esimesed tüllid sel aastal nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda.
Juba on päiksepoolsetes paikades näha esimesi lumikellukesi. Kevad on päral ja ilmajaam lubab sooja kuni 4 kraadi.
Värvitu, lõhnatu – see on vesi. Kuidas saab olla miski, millel pole värvi ja miski, millel pole lõhna, meie jaoks nii oluline?
Õuesõppe koolitustel teen õpetajatele tihtipeale harjutust, mis võib esmapilgul veidi kummaline tunduda – ma rivistan nad näoga mõne ilusa loodusobjekti poole ja palun järgemööda mõelda mõnele omadusõnale – minut aega vaadates, kuulates, ümbrust kompides, lõhnu haistes ja lõpuks midagi maitstes.
Tulemused on seinast seina, sageli oleneb ka aasta-ajast, mida õppurid tunnevad. On teatav hulk inimesi, kes on positiivselt häälestatud ja nii nimetavad nad nähtut ja kuuldut ülistavate sõnadega – kaunis, ilus, maaline…
Aga väga paljud märkavad vaadates ja kuulates vaid inimtekkelist visuaalset ja helilist reostust – prahti pargiteel või automüra eemal teel. Küllap kõneleb siin inimloomus.
Raskemaks läheb ülesanne siis, kui nad peavad kompima ümbrust. Tõsi paljud tunnevad murupaitust või maapinna soojust, mõnikord on läheduses mõni puuoks siidpehmete pärnalehtedega, kuid umbes kolmandik ei suuda seekord kiiresti lahendussõna leida.
Hoopis hätta jäävad õpetajad lõhnade tunnetamise ülesandega, reeglina on sügisel pooltel osalejatel nohu ja nad lihtsalt ei tunne lõhnu. See on meie allergiat tekitavate siseruumide tagajärg. Ka läheb lõhnabuketi tunnetamine negatiivsemaks – kõduhais, porilõhn. Siiski kevadel on lõhnadel üks kindel omadus – kevadetulemise lõhn! Loe edasi: Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest
Reisitoetuse eesmärk on aidata kaasa Eestis avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsuse edendamisel
Taotlejad: MTÜ ja SA ning nende esindajad ja kodanikuühiskonna uurijad:
Avalikes huvides tegutsevate MTÜde ja SAde esindajatele ning kodanikuühiskonna uurijatele rahvusvahelistel üritustel ettekannetega esinemiseks, töörühmade juhtimiseks ja muus aktiivses rollis osalemiseks, mille kaudu tutvustatakse Eesti kodanikuühiskonna praktikaid, arenguid ja suundumusi.
Välisvahenditest toetatava rahvusvahelise koostööprojekti ettevalmistamiseks ühel töökoosolekul osalemiseks. Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA ühe töökoosolekul osaleva inimese reisikulude katmiseks.
Avalikes huvides tegutseva MTÜ või SA poolt korraldatud kodanikuühiskonna alasele üritusele väliseksperdi toomiseks Eestisse, kui neil on siin aktiivne roll (ettekanne, esitlus) Eesti ühenduse poolt korraldataval avalikul, mitte ühendusesisesel üritusel.
Toetatakse konkreetse isiku rahvusvahelisel või Eestis toimuval üritusel osalemise majutus- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa).
Taotlustähtaega ei ole, taotlusi võetakse vastu jooksvalt vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist
Kanakulli vaatab Eesti Maaülikooli loomakliinikus läbi ELFi ekspert ja maaülikooli veterinaariatudeng Madis Leivits. Foto ELF
Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas täna annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks.
Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks.
Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga.
Taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma: “Eestis puudub metsloomade abistamise traditsioon, maa- ja metsarahvana oleme harjunud metsloomade haigustesse ja vigastusse suhtuma kui looduslikku valikusse. Üleüldise linnastumise tingimustes peame siiski tegema oma suhtumises korrektiive:
inimtegevusest põhjustatud haigustel ja vigastustel (liiklus, keskkonnareostus, ehitus, infrastruktuur, koduloomad, metsamajandamine jne) ei ole midagi pistmist loodusliku valikuga. Inimese tehtud vead peab inimene parandama.”
Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse “metsloom”.
Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR).
Juba 19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.
“Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris toona lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.
“Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust, mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk,” lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.
Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 25. märtsil toimub igakevadine linnade linnuvaatluspäev. Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud – aegade jooksul on üritusel osalenud enam kui 20 Eestimaa linna, parimatel aastatel on tulemusi laekunud 16 linnast.
Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 25. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, siis arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldi linnapiiridest lahkumata.
Kuigi linnuvaatlusega võib linnas alustada juba kell 5 varahommikul ei pea seda tingimata tegema. Soovijad võivad alustada ka mitu tundi hiljem – silmas tuleb pidada vaid seda, et pärast kella 13-t kohatud linnuliigid arvesse ei lähe!
Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning alanud rändlindude saabumisele. Kohatud linnuliikide rohkus meie linnades on sõltunud paljuski kevadest. Kui mullu kohati meie linnades vaid 86 liiki linde, siis näiteks 2008. aastal saadi kirja koguni 104 linnuliiki. Muuhulgas on ürituste käigus linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.
Võistluse reeglistik näeb ette, et meeksonnas oleks 2-5 liiget, liik läheb kirja, kui seda märkavad vähemalt pooled liikmeist. Helikandjate kasutamine lindude peibutamiseks on keelatud. Isetehtud hääled (nt vilistamine) on lubatud. Arvesse lähevad linnuliigid, keda vaadeldi olles linna administratiivpiirides. Keskkonnasäästlikkust silmas pidades soovitavad korraldajad liigelda jalgsi või linna ühistranspordiga.
Eesti Ornitoloogiaühing alustab koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega linnuõppekoolitust õpetajatele. Osalema on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete, aga ka algklasside õpetajad.
Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse. Esimene väliõpe toimub märtsi lõpus või aprilli alguses, teine aprilli teises pooles ja kolmas mai keskpaigas.
Õppimise lihtsustamiseks ja teadmiste kinnistamiseks tuleb õppe alguseks EOÜ kodulehele ka abimaterjal tavalisemate linnuliikide fotode, häälte ja kirjeldustega.
Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu. Selle rõhutamiseks peavad 31. märtsist 28. aprillini loomaarstid Eesti erinevais paigus tasuta loenguid loomade tervisest ja vastutustundlikust loomapidamisest.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul seisneb lemmikloomade hea tervise kuu läbiviimise mõte selles, et loomaomanikud suunaksid igapäevaselt tähelepanu oma lemmiku tervisele ja heoolule. Laiemaks eesmärgiks on propageerida ühiskonnas vastutustundlikku loomapidamist. Selart lisas, et loengusari tõstab loomaomanike teadlikkust : „Loengud annavad suurepärase võimaluse vajalike ja õigete teadmiste kogumiseks, mille tulemusel on igal loomaomanikul võimalik oskuslikult tagada oma loomale hea tervis ja kvaliteetne elu“.
Loomaarst Tiina Toometi sõnul on ürituse eesmärgiks lemmikloomapidamiskultuuri edendamine Eestis : „Pakume tasuta loengusarja raames lemmikloomaomanikele erinevaid nõuandeid ja infot , kaasatud on tuntud Eesti loomaarstid.“
Loengutel osalemine on kõigile tasuta, kava ja registreerumisvõimalus on Eesti Loomakaitse Seltsi ja Royal Canin Eesti Facebooki lehekülgedel.
Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.
Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”
IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.
Kevade saabumise pidulik vastuvõtt toimub Türil 20. märtsi hommikul kell 7.14. Õigemini algavad need juba kell 7.13, mil külmakartmatud talisuplejad teevad Türi tehisjärves oma viimase talvise vettemineku.
Vaid minut hiljem tervitatakse kevadet Türi kultuurimaja juures: tõmmatakse käima muruniiduk, ärkab Murumoor, laulavad linnud ja ka naised, üles astub Türi kultuurimajas tegutsev ansambel Naized, jagatakse õhupalle, pakutakse teed.
Kevade esimesel päeval toimuvad Türi põhikooli algklasside maja siseõuel kevadised mängud lastele. Tegevust korraldab Türi Noortekeskus.
Kevadine esimene päev Kevade kodus Türil lõpeb kell 19 kultuurimajas toimuva kontsertiga „Hümn armastusele”, laulab Silvi Vrait, akordionil Raivo Tafenau, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Liina Amor.
Kevadpealinna 13. hooaja pidustused Türil jätkuvad 24. märtsil kell 18, mil Türi kultuurimajas saab kuulata Suisapäisa ja Nukukoori kontserti. Kell 20 toimub samas kevade stiilipidu teemal „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”
31. märtsil kell 10 on Türi kultuurimajja oodatud kõik tulbisõbrad, toimub II tulbipäev. Kell 12 saavad liikumishimulised osaleda Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos” avaetapil. Päeva lõpetab Türi kultuurimajas kell 19 toimuv kevadkontsert.
Kevadpealinna hooaeg kestab 20. märtsist – 22. juunini. Sellesse mahuvad näitused, kontserdid, laulu- ja spordivõistlused, laadad, festivalid ja konkursid. Kevadpealinna 13. hooaja raames toimuvate sündmustega saab tutvuda kodulehel http://www.kevadpealinn.tyri.ee/index.php/kavas
Kevadhooaeg lõpeb 22. juunil pööripäevapeoga Türi lauluväljakul.
Ülle Välimäe, kevadpealinna korraldustoimkonna juht, Türi kultuurimaja direktor
Kevad ei tule niisama. Teda peab otsima minema. Kõige varem saab teda Eestimaal otsida mere tagant Sõrve sääre otsast. Just seal nähakse kõigepealt lõokesi ja kiivitajaid, üle mere kohalepurjetavaid kaelus- ja õõnetuvisid. Tulevad kureparved ja luigevalgus. Partide prääks ja aulide auliitamine.
Aga ka Kagu-Eesti mägede lõunapoolsetel külgedel algab elu täie hooga juba märtsi alguses. Tasapisi koorub talvehallist välja kasemetsade puna, pajustike oranž ja haavikute roheline.
Just seda värvisirgumist ma Võrumaale Kütioru nõlvadele otsima lähen.
Mind on alati lummanud Valdur Ohaka kaunid loodusmaalid, millel uduhallist joonistub välja kevadine puude värvivikerkaar. Just selline on praegu Kütiorg.
Õigupoolest viib mind Kütiorgu mure mesilaste pärast, meie mesitaru sai nugisehirmus üsna lagedale väljale. Ja kuumalt paistev kevadpäike on kindlasti mesilased krapsakamaks muutnud. Iial ei tea, millal nad plaanivad taru suurpuhastust. Ema rääkis mulle, et mu vanaema olla igal kevadel põnevusega jälginud mesilaste tegemisi ja puistanud heinu taru ümbruse lumele, et väljalennanud ja külmast kangestunud mesilased mitte lumele kukkudes ei hukkuks, vaid saaksid võimaluse tarru tagasi ronida.
Heinatuust kaenla all, üritangi üle põllu mesitaruni jõuda, aga kiiresti saan aru, et suuskadeta minek oli lauslollus. Lumi on üle põlve ja koorik vajub läbi iga kolmanda sammu järel. Hüppan ja keksin seal väljal nagu talveväsimuses metskits. Kahetsusega näen, kuidas risti üle põllu on viimase lumesaju järel pehmel sammul läinud ilves, teda on lumi kandnud.
Mesilased on juba esimesed hukkunud kaaslased taruavast välja heitnud. Ei tea, kas kevadäratajaks on olnud soe päike või kõhumuredega koputav tihane – sellest viimasest tegelasest on lumel üks hallikas sulg. Tihane on mesilaste jaoks kardetav tegelane, ükshaaval võib ta valvurmesilased välja meelitada ja nahka panna. Hea märk see igatahes ei ole.
Tambin taruesise lume madalamaks ja siputan heina laiali. Tagasiminek on veidi lihtsam, hüplen omaenda jäljeaukudes.
Vahepeal on Mikk ja Aotäht sauna juures vahtrale oherdiga augu puurinud ja väga laisalt sealt tila mööda mõni piisk veereb. Vahtramahlaga on alati see lugu, et kunagi ei taba ära õiget aega – kord on veel liiga vara ja siis liiga hilja. Nii jääbki see kasemahlast magusam neste enamasti saamata.
Aga seda, et mahl puutüves liigub, on näha ka pungadest. Vahtra pungasoomused on õige veidi õrnemalt üksteise vastas ja juba täiesti punased, punakas on ka peenikeste okste koor. Loe edasi: Hallist kooruv elu
Edelaraudtee avas Eestis ainulaadse GPS-süsteemil põhineva infotabloode lahenduse, mis edastab iga rongijaama ja peatuspunkti kohta kohapõhist teavet nii veebis kui infoekraanidel. Füüsilisel kujul on infoekraan väljas Rapla rongijaamas.
Nüüdsest saavad reisijad vaadata konkreetse jaama infotablood igast internetiühendusega arvutist ning mobiilist. Infotabloodel on näha peatselt jaama saabuvate ning väljuvate reiside number ja marsruut, saabumise ja väljumise aeg, kas sõit kulgeb plaanikohaselt või rongi kaugus jaamast. Lisaks võimaldab lahendus kuvada operatiivinfot. Veebis on info kõigi peatuste kohta kättesaadav kujul edel.ee/peatuse nimi, näiteks edel.ee/rapla või edel.ee/parnu. Füüsilisel kujul on infoekraanid paigaldatud seni Rapla, Viljandi, Türi ning Tallinna Balti jaama. Edaspidi on plaanis infoekraane üles panna ka teistesse jaamadesse.
18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!
Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Tootsi maakera ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada”. Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudavad. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.
Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.
Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes meie palvel konkursi jaoks ajurünnakut tegid. Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.
Info kodulehel: www.hm.ee/index.php?0512852
Facebookis: www.facebook.com/haridusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Toomas Kuter on seenioride lauluvõistlust korraldanud juba aastaid.
VI vabariiklikust seeniorlauluvõistlusele “Seeniorlaul 2012” on oodatud osalema kõik harrastussolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkursi finaal toimub 21. aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis.I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi II vooru. Helisalvestised tuleb saata vabalt valitud helikandjal hiljemalt 4. aprilliks aadressil: “Seeniorlaul 2012”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu. Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust II vooru teavitatakse soliste hiljemalt 13.aprilliks.
II ja III voor toimuvad 21.aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Esinemisjärjekorra loosimine kell 14. II voorus esitatatakse kaks laulu: üks laul Raimond Valgre loomingust ja teine laul vabal valikul – fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel.
Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Teisest voorust pääseb finaali kuni kümme solisti. Kolmandas voorus, ehk finaalis esitatakse teises voorus kõlanud Raimond Valgre laul ja üks uus laul vabal valikul.
Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.
Soliste hindab viieliikmeline žürii, mille esimeheks on laulja ja literaat, Pärnu muusikapreemia laureaat Toomas Kuter, kes on laulukonkursi žüriid juhtinud algusest peale. Parimaid soliste ootavad auhinnad. Täpsem informatsioon:
Näitust Vene kunsti vähemtuntud taiestest saab Kumu kunstimuuseumis vaadata 23. märtsist 12. augustini ja Kadrioru kunstimuuseumis 23. märtsist 24. juunini
Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.
