Tartus Vana-Peetri kalmistul puhkava Erichi Lukini (8. august 1905 – 4. oktoober 1986) kalmul avati 22. juulil mälestuskivi. Kehalise kasvatuse õpetaja, mitmekülgse treeneri ja legendaarse poksi- edendaja mälestussündmuse korraldas tänase Eesti poksi üks eestvedajaid, kauaaegne Eesti Poksiliidu president Vello Kade.
“Poks kui raskemaid spordialasid nõuab põhjalikku ja püsivat treeningut enne kui suudetakse saavutada edu ja näidata kõrget klassi,” kirjutas Eesti poksikorüfee Erich Lukin 1935. aastal Eesti spordilehes.
Kivi avamisel pidas kõne psühhiaater Jaan Olari, kes noorusaastatel paistis silma tipptasemel korvpallis, kergejõustikus ja poksis. “Minule oli Erich Lukin mentor ja teenäitaja võistlusspordi juurde. Põhihariduse omandasin Tartus Puiestee tänavas asunud 13. kaheksaklassilise koolis, mis oli tuntud Jõlli ülikoolina aga ka Lukini koolina.”
Olari märkis oma kõrghetkeks suhtlemist õpetaja ja treeneri Lukiniga 1967. aastal, kui teda valiti kooli parimaks sportlaseks. „Lukin kinkis mulle väikese meene, plastmassist kurdi ehk vanapagana ja ütles; sinus peab olema kogu elu see väike kuradipoiss, kuid tahad kuhugi jõuda.”
Lukin paistis silma ka spordiorganisaatorina. 1934–37 töötas ta Tartumaa spordiinstruktorina, oli Tartu NMKÜ liige, poksiosakonna asutajaliige ja esimees (1931), Tartu Kalevi poksiosakonna juhatuse liige ja esimees. Tema aatelisust tõestab kuulumine Kaitseliitu, kus ta oli Tartu õppurmalevkonna spordipealik. Samuti tegutses ta ja sõudespordiseltsis.
Lukin on olnud Võru keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja. Aastatel 1945–1950 TRÜ vehklemise ja poksi kateedri vanemõpetaja ja juhataja, 1955–1958 poksi vanemõpetaja EPA-s, 1958–1971 Tartu 13. kaheksaklassilise kooli kehalise kasvatuse õpetaja.
“Mõtleme ka tulevikule ja loodame, et Lukini pärand ja selle hoidja Vello Kade tegevus innustab ka tänaseid ja tulevasi noori tegelema vaimu erksust ja kehalisi võimeid ühendava spordialaga – poksiga,” avaldas arvamust arst ja kunagine tippsportlane Jaan Olari.
Jaan Lukas