LEPIKU-MARDI KOLLEKTSIOONAIA RADADEL

Lepiku-Mardi kollektsioonaia soo- ja rabaaias. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pühapäeval toimunud kuuendal üleriigilisel avatud talude päeval võtsid uudishimulikke külalisi vastu erinevad põllumajandusettevõtted ja talud, teiste hulgas Põhja-Pärnumaa vallas asuv Lepiku-Mardi kollektsioonaed.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta jätkuna suveülikoolis osalevad õppurid valisid tänavusel avatud talude päeval esimeseks külastuspaigaks Halinga külas asuva Eesti suurima erakollektsioonaia, mille kolmel hektaril kasvab tänavu juba umbes 7000 erinevat taime. See arv suureneb pidevalt, viimastel aastatel keskmiselt tosina kuuga isegi tuhande ringis.

Lepiku-Mardi talu leidmine on ülimalt lihtne: Suvelinna ja pealinna vahelise Via Baltica trassi 26. kilomeetril asuval teeristil tuleb teha pööre paremale. Tallinna poolt sõites näitab teeviit 103 kilomeetrit, kui peaks suurelt maanteelt maha sõitma. Ühistransporti kasutades tuleks väljuda Urke bussipeatuses, sadakond meetrit jalutamist ja juba märkabki talusilti. Muidugi on paslik oma tuleku soovist ette teada anda, sest juhuslikud möödujad päris niisama väljale omapäid kondama ei pääse. Mõneti erandlik oli vast avatud talude päev.

Väärikaid õppureid ja nendega liitunud teisi uudistajaid võttis vastu talu perenaine Viivi Lepik, kelle selgituste saatel möödus plaanitud paar tundi märkamatul kiirusel ja mõnigi taimesõber soovinuks teist samapalju aega lisaks. Viivi ütles, et üks rekordpikkusega ekskursioon olevat kestnud koguni üheteistkümnest seitsmeni. Erakordse huvi tekitamise põhjuseks on vähetuntud ja haruldaste taimede kasvatamine Eesti klimaatilistes oludes.

Ekskursioon ei alanud siiski mitte mõne ülieksootilise liigi juurest. Viivi juhatas meid arvatavalt 300 aastase hariliku tamme juurde. Täpne vanuse määramine seisab veel ees. Viivi sõnul saab tänapäevast tehnikat kasutades määrata puu vanust ilma talle vigastusi tekitamatagi. Aia erilise uhkuse võra läbimõõduks on mõõdetud üle 30 meetri. Tüve ümbermõõt on rinna kõrguselt 4,1 meetrit.

Erinimetustega tammesid on talumaal 30. Vaatamist väärib ka suureviljalise tamme korkjas teisend. Eesti alal korgitamm ei kasva, aga see isend saab hästi meie kliimas korgitamme asendada.

Viiele tuhandele ruutmeetrile on rajatud istutusalasid kuraditosin viimast aastat. Imetlust äratab üüratult suure pinna korrastatud ilme. Kuidas suudetakse regulaarselt sellel alal muru niita? Viivi kiidab oma poega Priitu. Niitmiseks kasutatakse erinevat tehnikat. Toimeka kolmiku kolmas osapool on Viivi abikaasa Ain, kellel metsanduse haridus. Ain tegeleb suuresti puudega ja meditsiini tundev Viivi rohkem lilledega. Hämmastab taimede tundmine. Ilma istiku juurde riputatud nimesilti lugemata teab Viivi juba eemalt liigi või sordi nimetust. Küsimuse peale, kui palju ta 7000 nimetuse hulgast suudab ilma “spikerdamata” taimi eksimatult nimetada, vastab Viivi arvuna umbes 5000. Aastatega on tavalisest maakodu aiast kujundatud Eesti suurima liigirohkusega erakollektsioonaed.

Saame teada, et aiapidajal tuleb arvestada ka Keskkonnaameti valvsa pilguga. Näiteks on olnud ametkonnale probleemiks hiidputke kasvamine. Ometi on tegemist tõelise iludusega ja pole ime, et seegi võiks aeda kaunistada. Oskusliku hoolduse puhul ei näe Viivi selle taime umbrohuna vohamise ohtu.

2006 a. sügisel alustati Lepiku-Mardi talus pargi rajamist. Siin kasvavad lisaks tammedele lepad, kased, vahtrad, pärnad, pihlakad, rodod. Aga täpsed nimetused viitavad sageli võõramaisele päritolule.

Aiahuvilist paeluvad Uus-Meremaalt, Jaapanist, Kaug-Idast, Alpidest pärit taimestik. Huvipakkuvad on varjus kasvavad metsataimed. Samuti hostad, priimulad, emajuured, tulivõhad, siilkübarad. Kuid sügava tiigi veepinda kaunistavad ka meile hästi tuntud valged ja värvilised vesiroosid.

2018. aasta sügisel alustati talus soo- ning rabaaia kujundamist. Naabrimehe voolitud öökull kaunistab kunstlikul teel valminud rabamaastiku. Pakult pakule astudes saab jalutada läbi rabaturba ja vaadelda sellele pinnasele omaseid taimi. Kõrvale astuda ei tohi ja jalajälje maha jätmine oleks pererahva suhtes lugupidamatu.

Paaril viimasel aastal on aed täienenud väikesekasvuliste liikide ja vormidega, putuktoiduliste taimede, rododega.

Põnevat vaatamist jätkub ülirohkelt. Olgu näiteks Schuberti lauk, lipikule kirjutatud ka Allium schubertii. Selle õisiku läbimõõt on üle 40 cm. Seni kasvuhoones talvitunud taim jääb nüüdsest pärast õitsemist avamaale. Viivi arvates peaks vähese nõudlikkusega – abita – taim meie talved üle elama.

Graniitkillustikuga kaetud pinnal kasvavad külmakartmatud kaktused. Lummava tundega saab jalutada munakivisillutisega kaetud looklevatel radadel ja uurida lähemalt vähe nähtud taimi.

Lisaks taimemaailma võludele tasub uudistada ka väikest valikut vanaaegset tehnikat. Neist asjust teadis kõnelda noorperemees Priit.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga