Kahurimäel tulistatakse Sindi 77. sünnipäeval aupauku

Kevadpühal tähistatakse Sindile linnaõiguste omistamise 77. tähtpäeva suure laada toimumisega seltsimaja ja Krulli kohviku vahelisel alal, mille keskel asuvat rohelist küngast võiks pärast päeva avapauku hakata kutsuma ka Kahurimäeks.

Kadri Kärg-Varris, Ronja ja Urmas Varris istutasid nädalavahetusel kohviku terrassipiirdele maitsetaimi Foto Urmas Saard
Kadri Kärg-Varris, Ronja ja Urmas Varris istutasid nädalavahetusel kohviku terrassipiirdele maitsetaimi. Foto: Urmas Saard

Laadale kutsumise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku pidajad Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullusel jõulukuul muutis väikelinna veelgi linnalikumaks, sest näiteks terve aasta kestnud pagariküpsetus annab igapäevaselt ka puhta rukki leiva lauale. Peatoidusega kindlustamine järel on asutud veelgi avaramalt linnaelu rikastama.

Peakorraldaja vastutust kandev Kadri alustas Kahurimäest, kuhu püstitatakse paraja suurusega telk paljudele esinejatele. Lavale tuleku lubaduse on andnud Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided, Slavjanotška, Rokkmotell ja Siirius. Künka esisel muruväljakul näitavad võluvaid vorme Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Küllap tuleb üllatusigi. Päeva juhivad Sindi gümnaasiumi noored.

Meelelahutuseks varutakse murumänge, erinevaid õhupalle ja näomaalinguid. Pai saab teha Kärbu talu ponile. Ilusa ilma korral ootab lapsi ja lapsemeelseid Kriipsujuku batuut. Laste ohutuse pärast piirab politsei batuudi läheduses autodega liiklemist, mille puhul palutakse mõistvat suhtumist.

Loe edasi: Kahurimäel tulistatakse Sindi 77. sünnipäeval aupauku

Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldusele on aastaga lisandunud 120 toetajat

Eelmise aasta emadepäeval tegid Aasta ema 1999 Tiina Talvik, 2002 Inara Luigas, 2005 Alli Laande, 2006 Eevi Ross, 2007 Margit Lail, 2010 Rutt Šmigun, 2013 Malle Kobin ja Aasta isa 1998 Eduard Jaansen, 2000 Ants Taul, 2005 Jaan Sild, 2006 Mehis Viru, 2007 Lembit Peterson, 2013 Aldo Kals ühisavalduse Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole allpool toodud sõnastuses.

16 aprilli 2014 Tallinnas Lossi platsil Foto Urmas Saard
16 aprilli 2014 Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Tunnetades oma vastutust Eesti riigi ja rahva tuleviku ees ning juhindudes soovist kaasa aidata rahule ja stabiilsusele Euroopas, pöördub osa Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud aasta emasid ja isasid Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole järgnevas.

Kõik me pole poliitikud, aga oleme juba paarkümmend aastat ärevusega jälginud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel toimunud piiriläbirääkimisi, mille tulemusena jõuti 16. aprillil 2014 Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusel esimese lugemise lõpetamiseni. Oleme seisukohal, et isegi väga kasulikke lepinguid ei sobi praegu Venemaa Föderatsiooniga sõlmida, kuna partner pole usaldusväärne lepinguosaline, rikkudes rahvusvahelist õigust ja seni kehtinud kokkuleppeid Ukraina Vabariigiga ning agressiooni tulemusena liitnud oma riigiga Krimmi poolsaare. Ei saa sõlmida piirilepingut üha suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni langenud sõdiva riigiga.

Loe edasi: Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldusele on aastaga lisandunud 120 toetajat

Sindi gümnaasiumis peeti tutipidu

Tänane tutipidu lõdvestas Sindi gümnaasiumi abituriente eelseisvate eksamite pingelisest ootusest.

Esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek helistavad Sindi gümnaasiumis viimast koolikella Foto Urmas Saard
Esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek helistavad Sindi gümnaasiumis viimast koolikella. Foto: Urmas Saard

Värviliste õhupallidega kaunistatud sõiduautod lubati täna erandlikult kooliõuele. Mõned pallid olid pääsenud õuele ka vabalt lendlema, aga ülemeelikud poisid ja tüdrukud polnudki justkui 12. klassi lõpetamas. Vastupidi, esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek andsid peakohtuniku rolli täites päris elutarkusest pakatavate meeste mõõdu välja mitte üksnes musta ametirõivast kandes, vaid ka leidlike küsimustega. Abiturientidele ja nende klassijuhatajale Ain Keerupile nuputamiseks esitatud küsimused pidid antud vastuste põhjal selgitama kuivõrd valmis eksamiteks ollakse. Kahekümnele lihtsale küsimusele polnudki kerge vastata. Nutikad Villem ja Handro ei jäänud ka õigesti antud vastustega väga rahule, sest neil oli alati varuks veelgi õigem vastus. Raske kui mitte võimatu oli nendega millegi üle vaielda. Ja mida sa kostadki, kui küsitakse näiteks: mis on suuremast väiksem? Kohtunike laua taga istujatel muidugi vastus varrukast varuks: tagurpidi pööratud 9! Kõik need küsimused ikka samas vaimus, aga auväärne peakohtunike kolleegium oli väga armuline ja lubas abituurimi lahkesti eksamitele. Kohtunike otsust toetasid 1. A ja 1. B õpetajad Eneli Arusaar ja Ene Alunurm.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis peeti tutipidu

Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Täna 26. korda toimunud vokaalansamblite päeval kohtusid Vene gümnaasiumi saalis Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblid, kelle esinemisi hindasid muusikaõpetaja Üllar Kallau, Sindi pillimees Priit Kask ja lauluõpetaja Anne Uusna.

Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten Foto Urmas Saard
Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Vokaalansamblite päeva valmistas ette ja viis läbi mullune võitja Rodnik koostöös Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi kollektiiviga. Ansambli Rodnik liikmed Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet küll korraldajatena ise võistulaulmises ei osalenud, aga pakkusid osalejatele oma kultuurile kombekohast kava. Vokaalansamblite pidu olid tervitamas Pärnu Vene gümnaasiumi õpilaste rahvatantsurühmad.

Anne Uusna abiga lauldi esmalt häälet lahti ja puhtaks. Laulmine läks nii naljakaks, et ajas sõnad segamini ja suud naerma. Etteantud silpide kombinatsioonid olid sedavõrd keerukad, mida järjest kiireneval käigul oli lõpuks pea võimatu järele teha, aga hääled said seda paremini lahti lauldud.

Žürii otsusel võitis suure ja raske noodivõtmega rändauhinna Raeküla Vanakooli Keskuse ansambel Top Ten, mida juhendab Helle Salumäe. Vokaalansamblite konkursi peavõidu pälvis ansambel teist korda. Esimest korda sai sama ansambel kõrge tunnustuse osaliseks 2008. a. kevadel Audrus asetleidnud vokaalansamblite lauluvõistlusel. Juba siis hindas tookordne žürii esimees Heidi Tamme väga kõrgelt ansambli vokaalset kaalu. Sama rõhutas ka käesoleva aasta žürii esimees Anne Uusna.

Loe edasi: Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Kirjandusõhtu Kolhethis

Eile õhtupoolikul toimus Pärnu Georgia restoranis Kolhethi kirjandusõhtu, millele eelnes Poetry Slami Pärnu eelvoor. See oli luulevõistlus Pärnu Slämm, kus autorid esitasid enda loomingut.

Ott Kilusk kirjandusõhtul  Kolhethis Foto Urmas Saard
Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis. Foto: Urmas Saard

Esitatud luuleread ei võinud olla avaldatud trükisena, siiski oli varajasem ilmumine lubatud mõnes suhtlusportaali luulekogukonnas. Ülesastumiseks anti kolm minutit ja esinemisel ei tohtinud kasutada abivahendeid, nagu aksessuaare, kostüüme, teatrigrimmi, muusikainstrumente jm.

Esimeses voorus hindas kirjandusrahvas ja Tarkade klubi. Lõppvoorus selgitati võitja publiku aplausi tugevuse alusel, nõu küsiti ka Tarkade klubilt. Valiti 3 finalisti: Ott Kilusk, Einar Orjand ja Jaak Känd. Poetry Slami Pärnu eelvooru võitis Ott Kilusk. Pärnu eelvooru õhtujuht oli Jaak Eamets.

Heldur Lääne Põltsamaalt esitles oma neljandat luuleraamatut “Roosa maailm” ja Raivo Varik oma esikluulekogu “Ülestähenduslikke täheülendusi”. Peeter Helme luges katkendi oma lühiromaanist “Sügaval läänes”.

Paavo Kangor tutvustas enda koostatud raamatut “Ka unustuste jõel aeg kord silla loob”, mis jutustab Jaak Joalast.

Loe edasi: Kirjandusõhtu Kolhethis

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard
Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Loe edasi: Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

1. mail julgestatakse Sindi laata raskerelvastusega

Kevadpühal toimuva Sindi laadaga avatakse ühtlasi ka hooaja esimene kirbuturg ja suure hulga esinejate osavõtul tähistatakse linnaõiguste saamise 77. tähtpäeva. Laadaplatsiks on seltsimaja ja Krulli vaheline ala.

Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal Foto Urmas Saard
Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal. Foto: Urmas Saard

Laada korraldamise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku peremees Urmas Varris ja perenaine Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullu detsembris lisas linnale tubli annuse väärtust juurde. Heaks näiteks on terve aasta kestnud pagariküpsetus, mis annab igapäevaselt puhta rukki leiva lauale. Peatoidus olemas, mõeldakse juba avaramalt.

Parasjagu plakati kujundamisega tegelev Kadri ütles tagasihoidlikult, et nemad on küll kavandatu algatajad, aga korraldajad on kohalik omavalitsus, paljud linnavalitsuse allasutused, eraettevõtjad ja muidugi nimetamist väärivad esinejad. Korraldajate sõnul jätkub muusikat folkloorist rockini. Meelelahutust jagatakse nii lastele kui lapsemeelsetele. „Peamise töö esinejate leidmisel tegi ära Sindi seltsimaja juhataja Annely Uustalu, kelle kutsel on lubanud tulla Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided (eakate naisrahvatantsijad), Slavjanotška, võluvaid vorme näitavad Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Lisaks siis rokkarid: Rokkmotell ja Siirius,“ loetles Kadri isetegevuslasi. Päevajuhiks tulevad Sindi gümnaasiumi noored.

Loe edasi: 1. mail julgestatakse Sindi laata raskerelvastusega

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht
Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Rannametsa Luitejooksu üheks osaks on Eestis ainulaadne Koerte Luitekross

19. aprillil Rannametsa külas Häädemeeste vallas toimuv Rannametsa Luitejooks tähistab Pärnu Kahe Silla Klubi ja kevad-suvise liikumishooaja algust.

Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist Foto Urmas Saard
Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist. Foto; Urmas Saard

Luitemaa looduskaitseala läbiv 8,3 km pikkune männimetsaalune rada pakub kauneid loodusvaateid ning mõõdukat sportlikku väljakutset igaühele. Spordipäeva programmis jagub tegevust kogu perele, lisaks põhijooksule on kavas käimine-kepikõnd (Luiteretk), kus esmakordselt saavad soovijad minna ka ajavõtuga käimisdistantsile.

Kõikide koerasõprade rõõmuks toimub taaskord ka Eestis ainulaadne Koerte Luitekross (5,4 km). Koertekross ehk koerte maastikujooks (canicross) on spordiala, mis sobib harrastamiseks metsa- ja maastikusörki armastavale koeraomanikule. Rahulikumat jalutustempot eelistavad koeraomanikud on aga oodatud esmakordselt toimuvale matkadistantsile – Koerte Luiteretkele (8,3 km).

Lisaks saavad lastejooksudel oma võimed proovile panna pere noorimad. Lastejooksudele on oodatud on kõik 2-11. aastased poisid ja tüdrukud, kellel tuleb läbida ca 400m pikkune metsaalune rada. Pärast lastejooksusid on avatud laste hoiu- ja mänguala nendele, kelle vanemad jooksma või kõndima lähevad.

Loe edasi: Rannametsa Luitejooksu üheks osaks on Eestis ainulaadne Koerte Luitekross

Galerii: Kümme aastat iluvõimlemist Sindis

5. aprillil toimus rohke osavõtuga pidu “Kümme aastat võimlemist Sindis”.

Sindi ANK X VP 19
Sindi Avatud Noortekeskuse kümnes võimlemispidu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuses alustati iluvõimlemisega treener Margit Schmidti juhendamisel 10 aastat tagasi. Igal kevadel on peetud Sindi seltsimajas võimlemispidu koos teiste Pärnumaa sarnaste rühmadega. Tänavu osales Sindist, Pärnust, Paikuse, Saarde ja Tahkuranna vallast kokku tosin rühma 104 osalejaga: Githa vilistlased, neiud ja kolmas kuni viies klass; Rüht neiud, Paikuse lasterühm ja Sipsikud; Ainula Vikerkaarepiigad, Piisake ja Tibud; Laine Mägi tantsukooli Uulu diskotantsijad; Sindi Täheratas ja Stella.

Loe edasi: Galerii: Kümme aastat iluvõimlemist Sindis

Paikusel peeti Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses

Spordiliit Jõud korraldas 4. aprillil koostöös Pärnumaa Spordiliiduga 2015. aasta meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses ja naistemaadluses. Spordiklubi Leo poolt läbiviidud võistlused toimusid Paikuse Spordikeskuses.

Joud Paikusel 2
Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses Paikusel. Foto: Urmas Saard

„Võistluste algusaegasid on hetkel raske määrata. Minul andmed puuduvad, aga see jääb nõukogude aega,“ vastas ajalugu puudutavale küsimusele võistluste peakorraldaja Kauri Mitt, kes on samaaegselt nii treener, kohtunik, kui ka maadlusmatil võistleja. Üldjuhul maadleb ta kehakaalus kuni 59 kg, kuid sel korral võistlejana ei osalenud. Paikuse spordihallis maadles ta viimati võistlusmatil mullu septembris toimunud XIII Leo Kreinini rahvusvahelisel mälestusvõistlusel kreeka-rooma maadluses ja saavutas võidu oma raskuskaalus.

Aga vaatamata Kauri kõrvale jäämisele oli korraldaja maakond ikkagi tubli, tulles kreeka-roomas teiseks ja vabamaadluses kolmandale kohale. „Meie oma klubist oli veel võistlemas näiteks Argo Mitt, kes on tulnud Eesti teiseks ja kolmandaks. Sel võistlusel tuli ta nii vabas, kui kreeka- roomas esimeseks,“ kommenteeris Kauri Mitt.

Loe edasi: Paikusel peeti Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses

Pärnus avati näitus Sindi kalevivabriku tulevikust

Pärnu Muuseumi fuajees avati näitus EKA ja TTÜ tudengite töötoast Sindi kalevivabriku tuleviku teemadel. Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini.

Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna Foto Urmas Saard
Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimise- ja sisearhitektuuri- ning Tehnikaülikooli inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid juba taditsiooniks saanud töötuppa, et mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. See on sarjas neljas interdistsiplinaarne töötuba. Eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.

Seekordne patsient, Sindi Kalevivabrik, on ühistöötubade eelkäijatest kõige mastaapsem objekt, millele lisandub ümbritsev inspireeriv romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.

Sindi Kalevivabrik, meie vanema tööstuspärandi au ja uhkus on läbi elamas protsesse, mida paljud tema saatusekaaslased kaasaegses Euroopas on tänaseks päevaks juba läbi teinud või sarnaselt tegemas, otsides endale uut nägu – identiteeti.

Globaaliseeruv maailm ja sellega seotud majandusmudel mõjutas käesoleva sajandi alguses Euroopa tekstiilitööstust kaunis radikaalselt. Masstootmisele suunatud rõivatööstus, olles ka Sindi vabriku kliendiks, viis oma tellimused veelgi odavama tööjõuga Aasiasse. Vanade hoonete tüpoloogia ei sobinud juba ammu uuele tehnoogiale ja moodsatele tootmisprotsessidele. Sindi ajaloolisest tööstuse sisseseadest sai vanaraud ning hoonetest jäid tulekahju järel alles vaid müüride vahelised tühimikud, kus arusaamatu, milline ruum on väljas, milline sees.

Võimas tööstusmaastik, mis üle-eelmise sajandi alguses sünnitas enda ümber uue linna, olles urbaniseerumisprotsessi musternäidis, jäi iseendaga üksi. Keskusest sai perifeeria, kus demograafiline olukord ei ole täna kõige lootusrikkam – linn kahaneb ja sumbub iseenda olemisse.

…ja ikkagi, justkui vastuvoolu ujudes, tiksub kuskil ketrusmasin, keegi puhastab liivaga metalli, vanas sepikojas toimetavad metallimeistrid, jões kasvatatakse kala, on kohvik ja ostukeskus. …ja siiani kehtinud majandusmudelid otsivad endale alternatiive, teistsuguseid reegleid, mis muutunud keskkonnale ja ühiskonnale sobilikumad. Sellistes olukordades on perifeeriad alati andnud ainest interpretatsioonideks ja uute ideede sünniks.

Loe edasi: Pärnus avati näitus Sindi kalevivabriku tulevikust