REGINA JAAKSON: NÜÜD ÕPETAGE MIND KA, MIS ON LIITPROTSENT?

Kelly-Ly Tomingas ja Aksel Verlin Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tre Raadio Pärnu stuudio tänahommikuses teises intervjuus usutles saatejuht Regina Jaakson Noorte Ettevõtluskooli projektijuhti Mari Suurvälit. Temaga ühes jagasid stuudiomikrofoni veel Pärnumaa läinud aasta parima õpilasfirma Kemihaka esindaja Kelly-Ly Tomingas, kes sel aastal võitis esikoha Ettevõtlus- ja majandusolümpiaadi piirkonna voorus ning saavutas üleriigilisel olümpiaadil neljanda koha – ja teisena selle õppeaasta tubli õpilasfirma SÄH juht Aksel Verlin. Mõlemad on Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased.

Regina Jaakson küsis kui ettevõtlikud noored Pärnumaal on? Mari Suurväli ei kahtle noorte ettevõtlikkuses, aga nentis selle valdkonna tõuse ja mõõnasid. Oleneb, kui pika perioodiga võrrelda, kuid laine harja peal Suurväli hinnangul praegu ei liuelda. „Kindlasti on uusi liikumisi ja suundasid. Küll on igasuguseid projekte tehtud, entrumeid (toimetaja: ENTRUM põhineb nelja sammu metoodikal, mille aluseks on hooliva ettevõtlikkuse kontseptsioon) ja ettevõtlikke koole jne. Aga mina hindan väga kõrgelt koolijuhte, kes on valinud ja andnud õpilastele võimaluse õppida algseid majandusteadmisi õpilasfirma tegevuse kaudu,” rääkis Suurväli. „Pean ütlema, et praegune SAPA tegevus ja liitumine kolledži kobarprojektiga võib anda veel uusi ja toredaid tegemisi.”

Saatejuhi küsimusele, kuidas on lood Pärnumaa koolidega või kui palju seda rohujuure tasandilt õpetatakse, vastas Suurväli, et algklassidest teab ta Vändrat. „Oli kunagi ka Raeküla, aga praegu on põhikoolid: Pärnu Mai kool, Tammsaare, Ülejõe, Rääma, Kilingi-Nõmme – need ei ole praktilise kallakuga vaid teooriat eelistavad.” Maakooli projektiga alustades osales 11 kooli ja 15 õpetajat. Tegemist oli seitsme sammuga ühiskonna tundma õppimisel. Teades oma soove ja vajadus, samas neid sassi ajamata ning teades sedagi, kes otsustab, see vastutab – siis läheb asi juba väga palju paremaks.

teab täpselt, mida edasi õppima läheb, kuidas eluga jätkata ja millised on tema isiksuse omadused

Kelly-Ly Tomingas tõdes, et õpilasfirma asutamine on hästi lihtsaks tehtud. Näiteks tema koolis tahtsid teha õpilasfirmat õpilased, kes muidu majandust ei õppinudki. „Minu õpilasfirmas oligi poiss, kes muidu majandust ei õppinud. Teavitustööd on hästi palju tehtud. See annab palju juurde,” selgitas Tomingas. Ta lisas juurde, et on leidnud enda asja ja teab täpselt, mida edasi õppima läheb, kuidas eluga jätkata ja millised on tema isiksuse omadused. „Õpilasfirma õpetab kõige rohkem ja näitab, mis rolli inimene sobib.,” lausus Tomingas, soovides kindlasti oma elu ettevõtlusega siduda.

Tominga osalusel tegutsenud Kemihaka valmistas puidust külgedega kotte. Kõik olid nahajääkidest tehtud.

Jaakson küsis kas on võimalik veel neid tooteid hankida? „Enam ei ole. Võibolla järelturult, kui keegi müüb.” Plaaniti küll tootmisega edasi minna, aga seal oli tema sõnul hästi palju väikseid vigu miks ei saadud jätkata. „Eestis on raske leida ka selliseid õmblejaid, kes teeksid nii, et ostjatele taskukohane tuleks.” Üks Kemihaka kott on ka Suurvälil ostetud, teatris käimiseks.

Suurväli meenutas, et õpilaste ettevõtete tegemise algusajal pidi kõik ise tegema, nüüd võib õpilasfirma leida ka toote valmistaja või osaliselt tegeva muu firma. „Väga olulised on praktilised kogemused ja julgus pöörduda ettevõtjate poole oma sooviga. Kui siin saaks natuke rohkem mentoreid kasutada või konsultante – vahet pole – no, ta ei tee sinu eest ära, aga annab nõu.”

Suurväli ütleb, et õpetaja ei saa kedagi õpetada ega midagi pähe kallata. „Ta on tee näitaja, suuna andja. Kui õpilane huvi tunneb, siis õpetaja toetab teda meelsasti. Aga mul on tulnud üle riigi kokku puutuda õpetajatega, kes ei taha mentorit enda kõrvale. Segab. Õpetatakse seda, kuidas teoorias peab olema. Aga praktikat mitte.”

Verlini arvates peaks ettevõtlusõpet tegema iga kool

SÄH müüb toorõuna limonaadi. Mullid saadakse pudelisse süsihappegaasi asemel kääritamise teel. „Akoholi on selles sama palju kui näiteks kaljas. Kui on alla 0,5 protsendi, siis läheb see limonaadi alla,” selgitas Aksel Verlin. Limonaadi tootmise mõte sündis perega kõikjal veinimõisades ja siidritaludes käimisest. „Tavaliselt ei olnud midagi lastele pakkuda, kui oligi, siis süsihappegaasiga. Mõtlesin, kas oleks võimalik sellele mingit alternatiivi leida. Kas oleks võimalik kuidagi looduslikumalt teha? Mõtlesin proovida kääritust. Tuli nagu välja küll. Teine põhjus: mul on kodus hästi suur õunaaed. Kuna tooraine oli kohe võtta, pidi selle võimaluse ära kasutama.”

„Väga äge,” lausus Jaakson. Praegu on limonaad saadaval. Villitakse 0,33 liitristesse pudelitesse. Kevade tulekuga üritatakse sortimenti laiendada. „Teeksime ka rabarberi limonaadi.”

Jaakson: „Mida ettevõtluse õpe on sulle andnud?”

Verlini arvates peaks ettevõtlusõpet tegema iga kool. „Matemaatika kõrval peaks olema ettevõtlusõpe. Kui sa tead, mida tahad teha, siis tuleb igatpidi kasuks.”

Ka Tominga meelest ei jookse majandusõpingud mitte kunagi mööda külgi alla. „Näiteks mina kuulsin liitprotsendist esimest korda majandusõpingus, kümnendas klassis. See mind investeerima panigi juba noorelt. Arvan, et igaüks peaks majandusega noorelt kokku puutuma, sest see on ikka väga kasulik igal alal.”

Seda kuuldes palus Jaakson: „Nüüd õpetage mind ka, mis on liitprotsent?”

„Liitprotsent tähendab seda, et paned näiteks tuhat eurot kasvama.” Esimese aastaga kasvab see summa 10%. Sellest koguneb 1100 eurot. Lisades järgmisel aastal veel 10% ei arvutata seda tuhandest, vaid summast 1100 eurot. „Nii see siis iga korraga edasi kasvab. Summa, mis lõpuks välja kujuneb, on ulmeline,” õpetas Tomingas.

Urmas Saard