KAHEKSAKAND TÕI TUNNUSTUST KA JÕGEVAMAALE

Kamari Haridusseltsi sädeinimesed Liia Lust, Vaike Niklus ja Kalli Kadastik tunnustamissündmusel Valgas. Foto: Andrus Abel

27. aprillil Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimunud Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustamissündmusel Kaheksakand 2020 austati nominentidena ka Jõgevamaa kultuuritegijaid, kelle teod tuntud nii kodukandis kui ka kaugemal.

Aasta Koostööpartneri kategoorias pälvis tunnustuse Põltsamaa vallas tegutsev Kamari Haridusselts, kes on märkimisväärselt panustanud Rahvamajade väärtustamisesse eesti kultuuritraditsioonide hoidmisel ja arendamisel.

Möödunud aasta oli Kamaris eriti pidulik, sest Haridusseltsil täitus 100 aastat tegutsema hakkamisest. Aastatel 1920—1940 tegutses Kamari Rahva-Haridusselts, mille oli asutanud kauaaegne koolijuhataja August Reinberg. Hiljem asutati laulukoor, mis võttis osa kõigist üldlaulupidudest. 1936.a. õnnistati Kamari kooli õuel Kamari Rahva-Haridusseltsi lipp. Selle hoidis alles seltsi auliige Hilda Reidla ning lipp on praegusele seltsile üle antud.

Ajalooõpetaja ja rahvarõivaste andmebaasi looja Tiina Kull ja Lilleaasa vabaõhulava rajamise eestvedaja Arne Tegelmann Kaheksakandi laureaatide väljakuulutamisel. Foto: Andrus Abel

Rahvarõivaid Vooremaa veerelt

Aasta Tegija arvestuses sai Jõgevamaalt nominendiks Jõgeva Põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetatuse õpetaja Tiina Kull. Tema loodud veebikeskkonna Riidekirtsu lehel saavad oma rahvarõiva ladu hallata kõik Jõgevamaa asutused ja/või kollektiivid. Suureks abivahendiks loodud andmebaas võimaldab arvestust pidada, kellele on esemed välja laenatud ning lihtsustab rõivaste hooldamist ja hoidmist. Põltsamaa Kultuurikeskuse, Pajusi rahvamaja ja Puurmani rahvamaja rahvariiete andmebaas loodi mullu Tiina abiga.

Tiina on Tarto talu perenaine, nelja lapse ema, rahvatantsija, rahvatantsuõpetaja, pedagoog,

Eesti Rahva Muuseumi giid, rahvarõivaste tegija, lektor, nõustaja. 2014. aastal pani Tiina kokku raamatu “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt” koos tikandite, pitside ja vöökirjade mustrite ning kootud sukkade kirjadega.

Aasta Teo kategoorias sai Jõgevamaalt nominendiks Lilleaasa aida rekonstrueerimine vabaõhulavaks. Tiina Tegelamann on SA Kuremaa Arendus ja Turismikeskus juhatuse liige ühtlasi Rahvamajade Ühingu projektijuht ja Lilleaasta vabaõhulava perenaine. Aarne Tegelmann niiöelda peremees.

Lilleaasa vabaõhulava avamine. Pildil idee elluviijad pereema Tiina Tegelmann, tütred Kadri Tegelmann ja Liisi Tegelmann ning pereisa Arne Tegelmann. Foto: erakogust

Vabaõhulava on ehitatud Lilleaasa kinnistule, mis asub Imukvere külas, Jõgeva vallas. Vabaõhulava projekti toetati Leader projektist 34 998,96 euroga . Omaosaluse kattis MTÜ Look. Imukvere, Varbevere, Ronivere ja Toovere külade piirkonnas elab kokku ligi paarsada inimest. Ühistegevuse korraldamiseks puudus varem selles piirkonnas koht. Nüüdseks valminud vabaõhulava koos abiruumidega loob suurepärased võimalused nii koolituste kui sündmuste korraldamiseks. Vabaõhulava avati möödunud aasta 26. juulil ansambli Puuluup kontserdiga.

Palamuusikast huvikooliks

Alates 2021. aastast on planeeritud ajavahemikule septembrist maini (9 kuud) igasse kuusse vähemalt üks kogukonna liikmetele suunatud sündmus.

Noore Tegija kategoorias tunnustati nominendina Palamuse Kultuuri kunstilist juhti Karmo Toomet, kes on tegelenud huviringide juhendamisega alates 2010. aastast. 2011. aastal rajas ta MTÜ Palamuusika, millest on tänaseks välja kasvanud huvikool, kus paljud noored saavad õppida laulmist ja pillimängu. Ta on töötanud muusikaõpetajana Põltsamaa muusikakoolis ning ühisgümnaasiumis. Karmo on ka Palamuse amatöörteatri juhendaja ja lavastaja, ta on aidanud korraldada erinevaid noortemuusikale. Lisaks tegeleb ta veel laulmise ja pillimängiga ning on olnud tegev mitmetes ansamblites. Töötades alates 2016. aastast asutuses Palamuse Kultuuri kunstilise juhina organiseerib ta erinevaid üritusi ja koordineerib huvitegevust. Üheks hiljutiseks suuremaks saavutuseks võib nimetada Palamuse 785 esmamainimise aastapäevaks ettevalmistatud kontsert-lavastust „Palav“.

Jaan Lukas