Autor: Maire Kriis

Võrus algas teeaukude parandamine

Võru linnas alustati täna löökaukude kevadist remonti. Üles freesitakse lõigud Räpina mnt, Jüri, Kooli, Lepa, Paju, Kreutzwaldi, Luha, Vilja ja Tartu tänaval, samuti mitmetel väiksematel teelõikudel.
Homme loodetakse alustada asfalteerimisega ning parandustööd loodetakse lõpetada kahe nädala jooksul. Tööde teostajaks on Võru linna tänavate hooldaja AS Veolia Keskkonnateenused.
Linnavalitsus palub linnakodanikelt mõistvat suhtumist, tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust liiklemisel.

Marianne Mett

Käsitööringid kogusid palju huvilisi

Käsitööring Otepääl.

Otepää Naisseltsi poolt veetavad käsitööringid toimusid Otepää Kultuurikeskuses läbi talve üks kord kuus. Tänaseks on küll hooaeg läbi, kuid sügisel planeeritakse uue hooga jätkata. Kord kuus toimunud käsitööringid meelitasid kohale palju huvilisi, viimane kord, 22.aprillil toimunud käsitöö õpitoas tegutses isegi kaks rühma. Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi sõnul õpetati käsitööringis pea kõike – kudumisest-heegeldamisest ja viltimisest kuni ehete valmistamiseni välja. Õpetajateks olid Krista Kapp ja Kaie Vakman.
Sügisel on plaanis on õppida nõeltehnikat, kõlavööde tegemist ja palju muud põnevat.
Monika Otrokova
Fotod: Aet Treial

Moisekatsi Elohelü võistluskontserdil püüab 1000 eurost peapreemiat 14 ansamblit

28. aprillil Põlvamaal Moostes toimuva XIII eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil astub üles 14 erinevat muusikalist kollektiivi.

Osalejatelt eesti pärimusmuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust nõudev võistluskontsert on festivali tippsündmus, kus igal ansamblil tuleb esitada kaks loomingulist seadet, millest üks põhineb festivali kohustuslikul lool ning teine vabalt valitud rahvamuusikapalal.

Võistluskontserdil osalejaid hindab žürii koosseisus:

Tauno Aints – helilooja, žürii esimees;

Ando Kiviberg – Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja;

Peeter Rebane – muusik ja interpreet;

Sven Grünberg –  helilooja

Ingrid Rüütel – esimesest festivalist alates žürii töös osalenud etnomusikoloog ning festivali patroon.

Võistluskontserdil astuvad üles poolakate esindajad ansamblist Laikonik (Eesti Poola Selts) ja vene keelt emakeelena kõneleva kogukonna esindus ansambliga Samsaara (Stuudio Joy).

Uute tulijatena saab näha mitmeid kollektiive: Sägamuhvints (Kolga-Jaani), Singelus (Tartu), Wigla (Tallinn) ja sõpruskonda Krista, Uku, Maaris. Samuti on esmakordselt esindatud Mooste kooslusega Plats, Kleyn & MC Ginley, mis ühendab MoKSi juures tegutsevaid loomeinimesi ja nende sõpru.

Taas tulevad end proovile panema varasematel aastatel rahalisi preemiaid võitnud ja eesti publikut oma vihmaloitsu videoga hullutanud ansambel Greip (Pärnu) ning 2010. aasta peapreemia laureaat Krüüsel.

Lisaks astub festivalil üles varem võistluskontserdil osalenud ning erinevaid auhindu võitnud kollektiivid Sõõriq (Värska), Vea (Tarvastu), Mehepojad (Melliste), Vikerkaare hallskaala (Tartu) ja Fibrill (Võru).

Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng ”Kaks neidu metsa kõndma läks”.

Lisaks rahalistele preemiatele on eriauhinnad Põlva Maavalitsuselt, Viljandi Pärimusmuusika Keskuselt, Võru Folkloorifestivalilt, Võro Instituudilt ja festivali patroonilt Ingrid Rüütlilt ning oma panuse saab anda ka publik, hääletades Publiku lemmiku.

Võistluskontsert algab 28. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Õhtut juhib Ants Johanson.

Festival avatakse juba 27. aprillil. Võistluskontserdi pilet on 10 eurot ning seda saab osta kohapealt.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vald.

Lisainfo: http://folkfest.polvamaa.ee

Uhti kõrtsihoones sünnib tuleval nädalal Tartumaa Kultuurikoda

Uhti kõrtsihoones toimub Tartumaa kultuurikoja asutamine.

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt  tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.

Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele

2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.

Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.

Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Birgit Lüüs

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Märtsis registreeriti Eestis 1154 sündi ja sõlmiti 245 abielu

Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti. Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.

Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.

Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.

2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.

Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.

Kaili Uusmaa

 

Tallinna ja Harjumaa lasterikkad pered veetsid vahva nädalavahetuse

 

Lapsed värvisid külmkapimagneteid.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus on saanud traditsiooniks korraldada käsitööpäevi. Seni on käsitööpäevad toimunud Tallinnas, arvult 21. käsitööpäev toimus aga 14. aprillil Raasikul.

Lapsed keetsid väsimatult seepi. Kes seebiteost vaheldust vajas, sai värvida külmkapimagneteid. Silvi Nugis oli selleks juba eeltöö teinud ja kipsist miniatuursed kujukesed valanud. Pintslite all sai iga kujuke kordumatu näo.

Päeva vürtsitas piknik. Pühapäeval, 15. aprillil, rändasid valmis ning pakitud seebid ja külmkapimagnetid Telliskivi kirbuturu käsitöö- ja kunstilaada heategevusmüügile. Müügi tulu läks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule.

Katerina Puusepp

Fotod: Aigi Juhansoo ja Silvi Nugis

Rakvere tutvustab Tartus Maamessil metsapealinna tegemisi

Metsapealinn Rakvere tutvustab Tartus maamessil oma tegevust. Metsapealinna tegemisi on Tartus toimuval Maamessil tutvustamas linnametsnik Getter Renel. Tuleval nädalal toimub Rakveres mitmekesise programmiga metsanädal, mis toob Rakverre tuntud loodusinimesed.
Maamessil loositi välja ka erinevaid auhindu, teiste seas Rakvere kui metsapealinna poolt välja pandud – metsapealinna logoga laastukorve ja linnumajakesi.
Linnumajakesed on Jeld-Wen Eesti ASilt, laastukorvid Avinurme käsitöömeistritelt.
Metsapealinna „soovikäbid“ on messilgi osutunud jätkuvalt populaarseteks metsapealinna meeneteks.
Hilje Pakkanen

Sänna kirjandusklubi lubab hundi uksele

Sänna kultuurimõis.

Pühapäeval, 15. aprillil kell 12 toimub Sänna Kultuurimõisas loova kirjutamise õpituba ”Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.
”Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõime rikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse. Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb ”Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.
Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002st aastast alates. Sännas on Sarvamitra juhendamas käinud mitmel korral: 2010. aasta augustis ökokogukondade kokkutuleku ajal ning 2009. aasta juulis vedas ta Kultuurimõisas 3-päevast laagrit.
Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.
Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend.
Võta kaasa ka midagi head-paremat teelauale.
Sänna Kultuurimõis

Viljandimaa külade tervisetoetajad kutsuvad südamenädalal tervisepäevadele

Küla tervisetoetajate koolitus Viljandimaal.

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.

Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Saksa kevad toob ekraanile muusikafilmide nädala

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” .

13. – 20. aprillil toimub kinos Artis kultuurikuu ”Saksa kevad” filminädal ”Musik.Film.Woche”, mille raames linastub seitse erinäolist muusikalist linateost klassikast avangardini, eluloofilmid kõrvuti dokumentalistikaga. Filminädala avab reedel, 13. aprillil parimaks Saksa filmiks tunnistatud Joseph Vilsmaieri tõsielusündmustel põhinev draama ”Comedian Harmonists”. Enamik filme linastub eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” (1930), mis lennutas orbiidile Saksa kino suure staari, toonase tudengineiu Marlene Dietrichi. Salongimuusika lainel vibreerib ka filminädala avafilm ”Comedian Harmonists” (1997). Klassikalise muusika lainel püsime kahe eluloodraamaga kuulsatest saksa heliloojatest Gustav Mahlerist (”Mahler diivanil”, 2010) ja Robert Schumannist (”Kevadsümfoonia”, 1983). Filminädala säravamaid teoseid on kontsertfilm ”Beethoveni projekt” (2010), rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud dokumentaal sellest, kuidas dirigent Paavo Järvi 2009. aastal Bonnis Beethoveni festivalil Breemeni Saksa Kammerfilharmooniat tähtsaks ülesastumiseks ette valmistab.

Kino Artis

Vaata ka: www.saksakevad.ee

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

Kena kangelane ja küllaga vaikelusid

Viimased päevad on avatud näitus ”Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu kunstimuuseumis
Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Täna on võimalus näitust vaadata ühe euro eest.

Riigikogus saab näha Andrei Dubinini fotonäitust „Kirjad: Vaprus ja valu”

Väljapanek peegeldab Valgevene 2010. aasta presidendivalimiste vastase meeleavalduse järgseid repressioone: näitusel saab näha väljavõtteid kirjadest, mida poliitvangid on vangistusest oma peredele saatnud, samuti on jäädvustatud portreed vangistuses viibivate lähedastest kirjade lugemise ajal. Fotodele nõustusid jääma Valgevene teisitimõtlejate abikaasad, vanemad, õed ja vennad, kes jätkuvalt ootavad teateid poliitvangidest pereliikmelt. Fotode autori Andrei Dubinini sõnul loodab ta tutvustada oma näitust paljudes Euroopa Liidu riikides, et nii tõmmata tähelepanu probleemidele Valgevenes.

Näituse korraldasid noorteühing Avatud Vabariik, Valgevene toetusgrupp Eestis ning Vyzvalenne Civil Initiative.

TAM saab saja-aastaseks

Tartu Akadeemiline Meeskoor laulupeorongkäigus. Foto: tartu.ee

Juhan Simmi initsiatiivil ja agara korraldustöö tulemusel asutati Eesti üliõpilasorganisatsioonide vaheline Eesti Ühendatud Meeskoor. Koor esines esmakordselt avalikkuse ees 10. märtsil 1912 toimunud ülipopulaarsel Eesti Rahva Muuseumi peol. Seda päeva on hakatud pidama tänase Tartu Akadeemilise Meeskoori sünnipäevaks. Juubelikuuks on sedapuhku valitud aprillikuu. Väärikas juubel nõuab ka väärikat tähistamist, sestap ongi aprilli igale nädalale planeeritud Tartu Akadeemilise Meeskoori mitmeosaline kontsert erinevates kontserdisaalides. Kontserdid on toimunud Tallinnas ja Pärnus. 14. aprillil antakse kontsert St. Peterburgi Jaani kirikus. 21. aprillil kell 19 saavad tartlased osa TAMi juubelikontserdist Vanemuise Kontserdimajas.

Viimane ja kõige pidulikum kontsert toimub Tartu Ülikooli aulas 27. aprillil. Seal esitletakse ka vastset TAMi filmi “Täiesti Asjalikud Mehed”, tootjad MTÜ Ilmasilm ja ERR. Autor-stsenarist Sirje Pärismaa, režissöör-produtsent Ahti Tubin. Film linastub ka ETV-s. Samuti saab esitletud Alo Ritsingu ja Age Raa koostatud raamat „Tartu Akadeemiline Meeskoor – 100”, mida illustreerib koori kauaaegse laulja ja vilistlase Ants Nilsoni rikkalik piltidevalik koori igapäevaelust.

TAM on suurema osa oma eksistentsist laulnud Ritsingute taktikepi järgi. Nii nagu Richard ja Alo Ritsing, tänaseks ka Made Ritsing, on oma kooriga töötanud, koori lugu talletanud, pole vist küll üksi teine koor Eestimaal seda suutnud teha.

TAM-i üle võivad uhkust tunda nii Tartu Ülikool kui Eesti Maaülikool – mõlema kõrgkooli tudengid, õppejõud ja vilistlased laulavad TAM-is.

Age Raa

Viimast nädalat on avatud kevadnäitus

Selle kevade üht populaarsemat kunstinäitust Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitust saab Kunstihoones vaadata veel pühapäevani, 15. aprillini. Näitust on külastanud juba üle 5700 inimese.

Kevadnäituse teine pool “M-Ü” pakub vaatajale suurepärase ülevaate tuntud Eesti kunstnike loomingust. Näituse kujundas Andres Tolts.

Teoseid on seekord võimalik ka omandada.

2. mail alustab Kunstihoone suviste pikkade kolmapäevadega: 2. maist kuni 2. septembrini on Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii näitused kolmapäeviti  avatud kuni kella 22ni.

Tallinna Kunstihoone

Kas optiline pettus või teaduslik ruumiavastus?

Jaanus Orgusaar.

Kunstihoone galeriis avatakse neljapäeval, 12. aprillil Jaanus Orgusaare näitus ”Nautilus pompilius”.
Eesti tippdisaineri Jaanus Orgusaare (s. 1971) neljas isiknäitus toob vaatajani alg-geomeetriast inspireeritud arhitektuursed objektid ja tootedisaini. Kunstniku püüdlus on võtta kasutusse looduses nähtud tarkused igapäevastes esemetes ja ruumides.
Autor kommenteerib oma näitust: „See väljapanek on kui ekspeditsioon, kus inimene saab osaleda ja avastada, kaasa mõelda ja tuletada. Tegemist ei ole mitte illusionistliku optilise pettusega, vaid pigem reaalse teadusliku ruumiavastusega, mis oma lihtsuses on üllatav. Näituse mõte pole avada võimatut ruumi, vaid pigem võimalikku. Kaasaja utoopia, mis avardab inimeste ruumi taju, näidates, et see, mida enda ümber näeme, pole ainus võimalus.”
Jaanus Orgusaare näitus jääb avatuks 6. maini.
Tallinna Kunstihoone

Rakvere võib saada mustad luiged

Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre.

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.

Hilje Pakkanen

Põlvas saab näha Matsalu loodusfilmide festivali filme

11.-14. aprillil saab Põlva kultuuri- ja huvikeskuse saalis vaadata esinduslikku valikut Matsalu loodusfilmide festivali programmist. 12. aprillil peab loengu ning näitab oma fotosid ka tunnustatud loodusfotograaf Urmas Tartes.

Loodusfilmide programm saab alguse kolmapäeval 11. aprillil kell 18, mil näidatakse mitmetel festivalidel auhinnatud filmi ”Petropolis.” Õhust filmitud kaadrite abil edasi antud linalugu käsitleb naftatööstuse laastavat mõju loodusele. Samal õhtul saab vaadata veel kahte loodusfilmi – linastuvad Indoneesia vihmametsast ja selle hävimisest rääkiv ”Green” ning Himaalaja piirkonna ökoloogilisest kriisist kõnelev ”Katkine Kuu.”
Kolmapäeva, 12. aprillil filimiõhtu juhatab sisse kell 18 algav kohtumine Urmas Tartesega. Näidatakse 2006. aastal Matsalu loodusfilmide festivalil peaauhinna saanud filmi “Puude Kuninganna,” mis räägib viigipuu ja imepisikese putuka viigikireslase miljonite aastate jooksul väljakujunenud koostööst.
Kava on mitmekesine, sisaldades nii ökoloogilist kriisi kui looduse kaunist harmooniat kajastavaid linateoseid. Programm lõpeb reedel Serengeti rahvuspargist kõneleva filmiga.
Filmid on eestikeelse tõlkega.

Allikas: polvamaa.ee

Sabatants jagab tasuta festivalipasse

27.-30. aprillini toimub Tallinnas teatris NO99 traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Nelja päeva jooksul pakutakse võimalust süvendatult tutvuda ja tegeleda eheda rahvatantsuga. Festivali päevasel ajal toimuvad õpitoad ja aruteluringid, mis pakuvad teadmisi erinevate tantsuperekondade eripäradest ning paikkondlikest iseärasustest. Lisaks kaasamõtlemisele ja -rääkimisele saavad osalejad õppida tantse Eestist ja mujalt Euroopast. Igal festivaliõhtul toimuvad tantsuklubid, kus saab kinnistada päeva jooksul õpitut.
„Festivalil kogume ühise katuse alla erinevaid nägemusi tantsimisest ja tantsumuusikast,“ selgitab Sabatantsu korraldusjuht Jaan Sarv. „Samuti oleme jälginud programmi koostamisel, et nautimist, väljakutseid ja kaasamõtlemist oleks nii uutele tulijatele kui ka vanadele kaladele. Sellega loodame luua keskkonna, kus meil kõigil on kelleltki midagi õppida. Koostöös Eesti Rahvusliku Folkloorinõukoguga antakse võimalus 25-le noorele vanuses 16-28 aastat saada osa Sabatantsu festivali programmist piletit ostmata. Selleks tuleb saata lühike seletus, miks just Sina peaksid olema Sabatantsu festivalil, hiljemalt 23.aprilliks aadressile laura@sabatants.ee. Kõigil teistel, kes mainitud vanusevahemikku ei sobitu, on võimalik osta pileteid Piletimaailmast või Tallinna tantsuklubist.
Laura Liinat,
Sabatantsu korraldaja
www.sabatants.ee

Keskkonnaamet rajab Räpinasse jäätmeklassi

Foto: bioneer.ee

Keskkonnaamet rajab Räpinasse jäätmeklassi, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tulevikus tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest.
Kaasaegses õppeklassis on muu hulgas vahvad mängud, mudelid, stendid, fotod, näidised ning arvuti- ja videotehnika. Õppetöö praktilist poolt toetavad jäätmealased videoklipid, kätt on võimalik harjutada nii prügi sortimise mängudes kui ka arvutiprogrammi abil kompostimist simuleerides. Komposti lagundajaid kompostitoormes on võimalik vaadelda binokulaaridega. Prügilamaketi abil saab selgeks kaasaegse prügila ehituse ja UV-lambiga määrata plasti liigi. Vaadata ja katsuda saab jäätmetest tehtud materjale kui prügikunsti taieseid.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kala sõnul on ametil Eestis mitmeid loodusõppeklasse, keskkonnakaitse tehnilisemat poolt tutvustav on aga esimene. Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Rein Kalle sõnul on Põlvamaa ja Räpina jäätmeklassi jaoks hea koht – siin on nii paberivabrik ja  tihe jäätmejaamade ja kompostimisväljakute võrgustik, mis jäätmeklassi tegevust toetavad.

Allikas: polvamaa.ee

Kuidas leida oma valule leevendust

Laupäeval,14. aprillil toimub Järvamaa Keskraamatukogus loovteraapiate infopäev.
Infopäevale kutsume kõiki vähihaigeid ja teisi kroonilisi haigeid, nende lähedasi ja muid huvilisi kuulama kahte praktilist ja kasulikku loengut. Üritus on tasuta, esimene loeng algab kell 11 teemal L-vitamiinid ehk loovteraapiad: räägime erinevatest teraapialiikidest ning sellest, kuidas nende abil endale ise head teha. Vahepeal teeme pisikese teejoomispausi. Ja jätkame kell 13 teemal ”Mahedad valuvaigistid”: ülevaade valu psühholoogilistest aspektidest ja võtted, kuidas valuga paremini toime tulla.

Ürituse korraldab MTÜ Minu Tasakaal koostöös Eesti Vähiliiduga.
Rohkem informatsiooni: www.tasakaal.net
Jane Teesalu,
MTÜ Minu Tasakaal vabatahtlik