Värska – Petseri kloostri tee ja Koidula piiripunkti rekonstrueerimine sai heakskiidu

Möödunud nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks järjekordse piiriülese koostööprojekti „Safe Road“, mille tulemusena alustatakse veel tänavu Kagu-Eestit ja Pihkva oblastit ühendava Värska – Petseri kloostri tee rekonstrueerimistöödega, mis lähevad maksma ligi 6,5 miljonit eurot.

Karisilla – Petseri maantee Värskat ja Petserit ühendav 20,5 kilomeetri pikkune teelõik läbib Eesti-Vene piiril Koidula piiripunkti, mida ületab päevas 120-150 raskeveokit. Lisaks strateegiliselt tähtsale asukohale Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahelise kaubanduse suunal on maanteel tähtis roll ka kohalike elanike ja turistide jaoks, kes külastavad seda teed kasutades aktiivselt Petseri kloostrit, Seto talumuuseumi ja teisi kohalikke turismiatraktsioone.

Kuna piiriületuste arv on alates Eesti astumisest Euroopa Liitu tublisti kasvanud, ei rahulda olemasolev kehvas olukorras tee-infrastruktuur enam regiooni vajadusi. Maantee on liiga kitsas, Värska – Koidula teelõigul on 2,5 kilomeetrine lõik asfaltkatteta ning liiklusohutuse seisukohast tekitavad muret jalg- ja jalgrattateede ning Venemaa poolel piiriparkla puudumine.

Et tõsta piiriülese regiooni konkurentsivõimet ja parandada nii piiriületusvõimalusi kui liiklusohutust, renoveeritakse rahvusvahelistele standarditele vastavaks 17 kilomeetrit maanteid Põlvamaal, ehitatakse 1,6 kilomeetri pikkune Värska keskusest Seto talumuuseumisse kulgev ning 300 meetrine rajatavast piiriparklast Koidula piiripunktini viiv jalg- ja jalgrattatee.

Venemaal Pihkva oblasti territooriumil rekonstrueeritakse piiripunkti ja Petseri kloostri vahele jääv 2,8 kilomeetrine teelõik, mille äärde ehitatakse jalg- ja jalgrattateed. Lisaks rajatakse Petseri kloostri lähistele turismibusside tarbeks parkla. Valgustuse, tualettide ja muude lisavõimalustega avar parkla ehitatakse raskeveokite ja sõiduautode tarbeks ka Vene poolel asuva Kunitšina Gora piiripunkti juurde.

Projekti käigus installeeritakse neli uut turismiinfo viita – Värskasse, Petserisse ja piirile nii Eesti kui Venemaa poolele. Lisaks tee-ehitusele korraldatakse projekti käigus ühisseminare ja -treeninguid, mille käigus jagavad projektis osalejad teadmisi ning oskusi liiklusohutuse, teede projekteerimise ja uute tehnoloogiate teemadel.

Teetöödega alustatakse oktoobris ning tööde tähtaeg on 2013. aasta lõpus. Projekti rahastab Euroopa Liit ning selle maksumus on ligi 6,5 miljonit eurot, millest 3,3 miljonit on planeeritud Eesti ning 3,2 miljonit Venemaa territooriumile jäävate teede ja parklate uuendamiseks. Eestis on projekti elluviijaks Maanteeamet ja Venemaal Petseri rajooni Administratsioon, Munitsipaalkultuuriinstituut „Petseri Kultuuri Keskus“ ja täisühing Shans & Co.

Kuu aega tagasi kiitis EAS heaks ka Kagu-Eestit ja Põhja-Lätit ühendava Mõniste – Ape Eesti-Läti piiri ülese tee rekonstrueerimise rahastamise, mille kogumaksumus on 5,35 miljonit eurot ning tähtaeg on 2014. aasta suvi.

Riidaja küla lapsed saavad uue turvalise koolitee

Teisipäeval, 15. mail alustati Valgamaal Põdrala vallas Riidaja küla ning Riidaja Põhikooli vahelisel maanteelõigul jalg- ja jalgrattatee ehitustöödega, mis peaksid lõpusirgele jõudma juuli lõpus.

Seni piki maanteed kooli kõndima pidanud koolilapsed saavad varsti turvaliselt koolimajani liikuda mööda 725 meetri pikkust ja 1,5-3 meetri laiust jalgteed.

Lõve – Riidaja maanteelõigu paremale poolele rajatavat jalgteed hakkab autoteest eraldama haljasriba. Liiklusohutuse tagamiseks rajatakse teelõigule kolm ülekäigurada ja jalgtee äärde pannakse valla toetusel püsti ka 30 uut valgustit.

Ehitustööde ajal kehtib piirkonnas kiiruspiirang 30 km/h.

Maanteeameti lõuna regiooni tellitud töid teostab Valga Teed AS ning need lähevad maksma veidi üle 133 000 euro. Valgustuse rajamist finantseerib Põdrala Vallavalitsus ligi 41 000 euroga.

Võrus algas teeaukude parandamine

Võru linnas alustati täna löökaukude kevadist remonti. Üles freesitakse lõigud Räpina mnt, Jüri, Kooli, Lepa, Paju, Kreutzwaldi, Luha, Vilja ja Tartu tänaval, samuti mitmetel väiksematel teelõikudel.
Homme loodetakse alustada asfalteerimisega ning parandustööd loodetakse lõpetada kahe nädala jooksul. Tööde teostajaks on Võru linna tänavate hooldaja AS Veolia Keskkonnateenused.
Linnavalitsus palub linnakodanikelt mõistvat suhtumist, tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust liiklemisel.

Marianne Mett

Tänavu plaanitavad teetööd Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa riigimaanteedel

Maanteeamet plaanib sel aastal mitmeid teetöid Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa riigimaanteedel. Järgnevalt täpsem ülevaade.

Maanteeameti kavandatavad teetööd Jõgevamaa riigimaanteedel 2012. aastal

Käesoleval aastal ehitatakse Jõgevamaale juurde mitu uut jalgteed, remonditakse kruusateid ning tolmuvaba katte saavad mitmed maakonna kruusateelõigud.

Tänavu algab esialgu eelmisele aastale planeeritud jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tee rajamine Sadala alevikku ning Lustivere külla. Kokku ehitatakse välja 900 meetrit jalgteed, millest 600 meetrit tuleb Sadalasse ning 300 meetrit Lustiverre.

Kattega teedest läheb taastusremonti Tartu-Jõgeva-Aravete maantee Tabijärve-Pikkvere lõik 10 kilomeetri ulatuses, mis valmib oktoobris.

Tänu taastusremondist üle jäävale freespurule saavad kruusateedest tolmuvaba katte Mullavere-Saadjärve tee ning kaks lõiku Tabivere-Uhmardu teest. Samuti alustatakse Tabivere-Uhmardu tee Tabivere-Elistvere lõigule uue mustsegust katte rajamisega ligi 6 kilomeetri ulatuses, mis on plaanis lõpetada tuleval aastal. Loe edasi: Tänavu plaanitavad teetööd Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa riigimaanteedel

Nordecon alustab täna töödega Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks

Nordecon AS alustab homme välitöödega Tartu maanteel kilomeetritel 27-40 Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks, kus esmajärjekorras tegeletakse raadamisega, millele järgnevad septembri jooksul ka ehitustööd Pirita jõe piirkonnas.

„1. septembril tõmmatakse saed käima ning objektil alustatakse raadamistöödega. Samuti alustatakse septembris ettevalmistustöid Pirita jõe piirkonnas kogujatee silla ning kogujatee ehitamiseks,“ lausus Nordecon ASi teedeehituse direktor Jaanus Taro. „Sel aastal teostame töid vaid olemasoleva maantee kõrvale jäävatel aladel – nii häirib see liiklejaid kõige vähem.“

Jaanus Taro sõnul sõlmiti Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitusleping tänavu 15. aprillil ning koheselt alustati ka täiendavate uurimustöödega ning projekteerimisega. Esimeses järgus valmisid projektid Pirita jõele rajatava kogujatee sillale ning samasse piirkonda rajatavale kogujateele, kuhu on ehitaja nende valmimisel planeerinud suunata olemasoleva Tartu maantee liikluse, et võimaldada põhimaantee vana Pirita jõe silla asemele rajada uued sillad. Projekteerimistööd kestavad paralleelselt ehitustöödega kuni järgmise aasta suveni.

„Kui eelnevatel kuudel toimus tegevus paljuski töölaua ja arvuti taga, siis nüüdsest hakkavad liiklejad ja kohalikud elanikud üha rohkem osa saama reaalsest ehitustegevusest objektil. Tulenevalt väga lühikesest ehitusperioodist tuleb ehituse käigus ette kindlasti liikluse ümbersuunamisi – samas on tööd planeeritud nii, et lõik on alati läbitav tavaliiklusele,“ selgitas Jaanus Taro.

Suuremaid liikluse ümberkorraldamisi on oodata järgmise aasta sügisest kuni objekti valmimiseni 2013. aasta augustis.

Jaanus Taro sõnul on Aruvalla-Kose teelõigu rekonstrueerimise põhieesmärgiks liiklusohutuse tõstmine, kus tähtis osa on kanda samatasandiliste ristmike kadumisel ning kohaliku liikluse ning kergliikluse eraldamisel põhitee liiklusest. Samuti paraneb tee kvaliteet. „Selle ehituse käigus rajatakse muu hulgas Eestisse esimene rohesild ehk ökodukt, mille kaudu saavad suuremad metsloomad ohutult maanteed ületada. Väikeloomade liikumiseks ja rändeks rajatakse tee alla spetsiaalsed truubid.“

Aruvalla-Kose lepingu käigus projekteeritakse ja ehitatakse olemasolev Tallinn-Tartu maantee 13,05 km pikkusel lõigul ümber 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga I klassi maanteeks. Vastavalt eelprojektile ehitatakse 2 eritasandilist liiklussõlme ja 2 ristet, kokku kolme viadukti (üks Kurena ristel ja kaks Kuivajõe liiklussõlmes) ja kahe tunneliga (Kolu liiklussõlm ja Liiva riste) põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujateed ja kergliiklusteed koos neil olevate rajatistega, samuti ehitatakse müratõkked, paigaldatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse haljastust ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid.

Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata käive oli 2010. majandusaastal ligi 100 miljonit eurot

Lisainformatsioon:
Jaanus Taro, Nordecon ASi teedeehituse direktor
Tel: + 372 616 1200, e-post: jaanus.taro@nordecon.com

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet