Foto: Uma Leht«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.
«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»
7. mail toimuva Teeme Ära talgupäeval osalejate registreerimine sai ametliku alguse täna Tartus peetud kodanikuühiskonna konverentsil “Head lood” – seekord koos väikese teatraalse vahejuhtumiga.
Nimelt selgus, et talguveebi avalehele mõeldud Suur Roheline Nupp, mille abil saavad inimesed end talgutele kirja panna, ei ole avalehele jõudnud. Operatiivselt reageerisid Tartus tegutseva improvisatsiooniteatri Altermann liikmed, kes aitasid konverentsisaali lavale eksinud Suure Rohelise Nupu kiiresti Teeme Ära avalehele.
Vaata siit, kuidas Suur Roheline Nupp talgulehele sai:
Jäärünnak Mujaste külas. Foto: Veljo KuivjõgiReede hommikul oli Saaremaal Leisi vallas Mujaste külas rannamaanteel 50 meetri ulatuses poole kuni kahe meetri kõrguselt jää, mille neljapäeva õhtune torm Ingo oli tassinud. Liiklus oli varahommikul seal häiritud, kuni teehöövel jää tee pealt kraavi lükkas, kirjutab tänane Meie Maa.
“Jää oli üsna ebaühtlaselt tee peale tulnud, kahelt poolt oli tee korraks kinni. Ühe koha peal oli jääd nii kahe meetri kõrguselt, muidu nii poolest meetrist kuni meetrini,” kirjeldas olukorda Saaremaa Teede teemeister Vilmar Laak.
Suurt liiklusummikut sellest ei tekkinud, postiauto keeras tagasi ja üks Mujastes elav mees ei saanud Orissaarde tööle sõita. Torm jättis kindlustatud hooned rahule ja lõhkus kindlustamata riietuskabiinid. Loe lähemalt siit.
Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba.
Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
· Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
· Kuidas kandideerida töökohale?
· Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
· Kus tuleb end registreerida?
· Milline on maksukorraldus?
· Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega? Loe edasi: Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks
Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis eelmisel kevadel. Foto: Teeme ÄraTeeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond kutsub tänasest kõiki inimesi Teeme Ära kodulehelt www.teemeara.ee sobivaid talguid valima ja end kirja panema talgutel osalemiseks.
7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on praeguseks välja pandud juba 318 talgut, neist 41 linnades, kuid uusi talgukohti lisandub iga päevaga. Talguliste registreerimise avalöök antakse täna Tartus Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames peetaval seitsmendal kodanikuühiskonna konverentsil.
Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites ja esimest korda ka pangabussis. Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür lausus, et praegu on õige aeg minna talgute lehele lähemalt uudistama. „Vaadake, kas teie kodutänaval, külas või muus teile olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pange ennast kirja ja kutsuge sõpru ka osalema. Kui aga teile sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära!“ rääkis Tüür.
Koostöölepingule kirjutasid alla Jüri Leiten, Jaan Aiaots ja Anti Orav. Foto: Johannes HaavEesti Kontserti direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav allkirjastasid koostöölepingu, mille tulemusena saab pärast mitmeaastast vaheaega tänavu suvel Põltsamaa lossihoovis taas teoks klassikalise muusika kontsert “Põltsamaa Fest 2011 Suur ooperigala”.
31. juulil toimuva kontserdi kava koostaja Arne Mikk märkis, et Põltsamaa lossihoov on seinade ja müüridega ümbritsetud unikaalne paik, mis sobib suurepäraselt klassikalise muusika esitamiseks ja kuulamiseks. Miku sõnul on kontserdi raamiks ooper Carmen, mille avamänguga alustakse ja toreadoori kupleega lõpetakse. “Samuti tulevad esitamisele aariad, koorid ja avamängud ooperitest Sevilla habemeajaja, Vikerlased, Tannhäuser, Lendav Hollandlane, Othello, Trubaduur, Rigoletto, Traviata, Jevgeni Onegin ja Padaemand,” lisas Mikk.
Hetk sündmuse tutvustuselt Põltsamaal. Foto: Johannes Haav“Fantastiline bariton,” iseloomustas dirigent maestro Eri Klas Põltsamaa lossihoovis ooperigalal lavale astuvat Metropolitan Opera solisti Vassili Ladjuki. Moskva Novaja Operast saabuvad esinema Galina Koroleva ja Aleksei Tatarintsev, Vanemuisest Valentina Kremen, Carmen Puis ja Atlan Karp. Kaastegevad on Vanemuise Teatri Sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.
Möödunud nädalal allkirjastasid Põltsamaa veinikeldris ooperigala korraldamiseks lepingu Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja aktsiaseltsi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kes üheksakümnendatel aastatel linnapeana töötades kultuurisündmuse korraldamise idee algatas, ütles: “Klassikalise muusika kontserdid Põltsamaa lossihoovis on üks meie linnale väärikust loovaid magneteid. Kui saabuvad tipptasemel lauljad ja pillimängijad, tuleb kohale ikka märksa rohkem inimesi kui Põltsamaal elanikke.”
David Vseviov. Foto: kultuur.infoKolmapäev on jälle kätte jõudmas ja Liivakella Seminaris ootab ees arutelu Kunstiakadeemia professori David Vsevioviga teemal “Inimese suhe ajalooga”.
David on õppejõud, ühiskonnateadlane ja ajaloolane selle parimas tähenduses: uurija, selgitaja ning mõtestaja. Tal on ainulaadne võime leida ja esile tõsta pisiasju, millel on erakordne tähendus. Oskus keerulisi asju lihtsalt ja inimlikult selgitada on muutunud David Vseviovi rahva seas arvamusliidriks ning toonud talle nii kultuuri- kui missioonipreemiaid.
David ütleb, et ajaloost õppimine on spetsiifiline toiming, sest ajalugu ei korda ennast üheselt. See kordus on pigem põhimõtteline, mis ei väljendu niivõrd sündmustes, kui just inimeste käitumises, reaktsioonides ja refleksides.
Palusin Davidi meile külla, et ta räägiks lähemalt just sellest, miks on nii keeruline isegi tagantjärgi tark olla? Miks meie (ajalooline) mälu nii lühike ja valikuline on? Mis peaks juhtuma, et me tehtud vigadest õpiksime? Milline roll on selles õpiprotsessis massimeedial?
Neile küsimustele otsime vastuseid sel kolmapäeval, 13. aprillil kell 17:00 – 20:30 Tuulemaal. Sisenemine Tuulemaa 12 koolimaja paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Soovitan Sul eelnevalt kuulata mõnda Davidi esinemist Ööülikoolis. Huvi korral loe ka varasemate arutelude kokkuvõtteid ning Liivakella Seminari täpsemat kava. Osalemine arutelul maksab töötavale inimesele 20 eurot, teistele 10 eurot ja raha pärast pole veel kellelgi osalemata jäänud. Loe edasi: Liivakella Seminaris külas David Vseviov
Hetk etenduselt "Palat nr 9". Foto: uus.eksperimentaalteater.com 20. aprillil algusega kell 19 lõpetab Põlva Eksperimentaalteater Arvo Pärdi muusikale kirjutatud lavastusega «Palat nr 9» Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse underground’is hooaja, tänades ühes sellega kõiki koostööpartnereid, abilisi ja sõpru ning teatri esimesi tegijaid.
Sel aastal esines teater mitmel korral Põlvas, kuid lisaks kodupublikule sai 5. hooaja lavastusi näha ka Kanepi, Värska ja ka Haanja rahvas.
20. märtsil Värska Kultuurimajas toimunud Põlvamaa harrastusteatrite festival tõi Põlva Eksperimentaalteatri etendustele «Kassett» ja «Palat nr 9» festivali laureaadi tiitli. Ühtlasi märgiti parimaks meesosatäitjaks Andre Sikkal (Vince’i osa eest lavastuses «Kassett»), parimaks naisosatäitjaks Helje Põvvat (Kargu osa eest lavastuses «Palat nr 9») ning parimaks kõrvalosatäitjaks Egne Ende (Õe osa eest lavastuses «Palat nr 9»). See on teist aastat järjest, mil Põlva teatri lavastusi premeeriti maakondlikul tasandil parima tiitliga (möödunud aastal «Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud»). Kokku osales festivalil viis lavastust. Loe edasi: Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja
Foto: Bioneer.eeMai esimesel laupäeval, 7. mail kl 12-18 toimub Meremäe Noortekeskuse maja õuel Meroosi Lapilaupäev ehk Roosipäev, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele.
Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.
Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.
Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev
Aruküla Käsitöökojas (Arukülas, Tallinna mnt 38) tuleb 14. aprillil kell 18.00 seebi valmistamise õpituba. Õpitubades ning käsitöö müügist teenitav tulu läheb Aruküla Waldorfkooli käsitööruumide ülalpidamiseks. Osalustasu 5 eurot, iga osaleja saab kaasa enda tehtud seebi ja seebiretseptide raamatu. Eelregistreerimine arukoda@gmail.com, tel 5131817.
Mändmetsa Lea, Varstu keskkooli eesti keele oppaja
Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.
Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…
A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»
Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.
Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi
Täna, 2. aprillil esietendub Rakvere Teatri väikeses saalis Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh´i näitemäng „Leenane´i kaunitar“.
Lugu viib karmi ja mägisesse Iiri külakesse, kus elav Maureen on neljakümne aasta jooksul suudelnud vaid kahte meest. Tema ema Magi arvates on sedagi liiga palju. Maureen´i ja tema seniilusust teeskleva ema suhted pannakse proovile, kui nende ellu sekkub tütrele armastuselootust pakkuv mees.
Lavastaja Üllar Saaremäe sõnul on Iiri näitekirjanik Martin McDonagh tema totaalne lemmik ja nimetab „Leenane´i kaunitari“ üheks võimsamaks näidendiks, mis tänapäeval kirjutatud.
Iirimaal öeldakse, et kui astelhernes enam ei õitse, on suudlemise aeg möödas. Visa hingega astelhernes õitseb aga varakevadest hilissügiseni. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaaremäe. Kunstnik Mae Kivilo. Osades: Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli ja Mait Joorits.
Naiskodukaiste aktivistid Liisa Aru ja Marje Kangro. Foto: urvasteleht.blogspot.com1. aprillil lõid naiskodukaitse aktivistid Urvastesse oma piirkondliku üksuse. Täpsemalt tähendab see, et Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna Antsla jaoskonnast sai kaks jaoskonda. Antsla jaoskonna esinaisena jätkab Inga Niit, Urvaste jaoskond valis oma juhiks Naiskodukaitse taasasutamise algusest saadik selle töös osalenud Marje Kangro.
Vastloodud Urvaste jaoskond hakkab rõhku panema kohalike õppuste ja motivatsiooniürituste läbiviimisele ning loodusmaastike tundmaõppimisele. Jaoskond osaleb Urvaste piirkonna arendamises koos teiste kodanikuühendustega.
Kõik isamaaliselt mõtlevad naised, kes tahaksid omandada oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks, on oodatud naiskodukaitse tegemistega tutvuma ja ka liikmeks astuma. Marje Kangroga saab kontakti telefonil 55553862.
Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldavad 4.-20.05.2010 suurõppuse Kevadtorm 2011, mille tegevusala ulatub Tartumaalt läbi Põlvamaa Võrumaani.
Õppuse eesmärk on 2010-2011. aastal ajateenistusse kutsutud isikkoosseisul baseeruvate jalaväe, suurtükiväe, õhutõrje, pioneeri-, luure-, staabi- ja tagalaüksuste kokkuharjutamine ja oskuste kontroll, kirjutab Kambja vallalehe võrguväljaanne Koduvald.ee.
Samuti harjutavad koostööd maaväe, Lõuna kaitseringkonna ja I jalaväebrigaadi staabid ning kaitseliidu Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa malevad.
Esimesel kahel päeval toimub üksuste koondumine õppuste alale. Sellele järgnevad 6 päeva jooksul jalaväepataljonide ja jalaväebrigaadi koostööharjutused. 13.-19.05.10 ööpäevaringsed õppelahingud, millega kaasneb ka lahingmüra. Järgneval kahel päeval korrastatakse õppusel kasutatud alad ja teed. 21.05.10 lahkuvad üksused õppuste alalt. Loe edasi: Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus
7. mail toimub koostöös Elva Matkakeskuse ja Edelaraudteega matkahooaja avaüritus, mis algab Elva Matkakeskusest.
Osalejatel on võimalus nautida kaunist muusikat Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni esitluses, kuulata Matkaspordi nõuandeid, osa võtta erinevatest matkadest, teha kaunis kingitus töötubades, kuulata matkajuht Levo Tohva muljeid ja veel palju muud. Rahva toob Elvasse Edelaraudtee rong nii Tallinnast kui Tartust. Loe edasi: Elva Matkakeskus kavandab hooaja avaüritust
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar
Siiri Sisask. Foto: tostamaa.eeMuusik Siiri Sisaski eestvedamisel avas MTÜ Saagu Valgus Raplas aadressil Mahlamäe 10 heategevusliku taaskasutuskeskuse “Saagu Valgus”.
Tegevuse eesmärk on aidata vaesuses elavaid peresid ning eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Heategevuslik taaskasutuskeskus „Saagu Valgus“ tutvustab oma tegevust järgmiselt:
Meie kauplus tähendab seda, et meile annetatud kõrge kvaliteediga ja uhkemad riided ning jalanõud me müüme eesmärgiga koguda raha, millest aidata tasuda puuduses elavate laste osavõtud huviringidest, ekskursioonidest, sporditrennidest jms. Raha peredele kätte ei jagata vaid aitame tasuda arved, mida on võimalik kontrollida – see on üks põhimõtetest, millest meie fond abi andmisel alati lähtunud on. Arvete tasumise osas teeme koostööd koolide ja kohalike omavalitsustega.
Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.
Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.
Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.
Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.
Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.
Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.
Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.
NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.
Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.
Otepää Avatud Noortekeskus korraldab konkursi Otepää Noor Talent 2011. Talendikonkursil osalejate kontsert toimub laupäeval, 2. aprillil 2011 kell 19.00 Otepää Kultuurikeskuses.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul võtavad talendivõistlusel osa Otepää vallaga seotud noored vanuses 7-26 aastat. Finaalis saab näha 10 erinevat etteastet. Peale igat etteastet annab oma hinnangu üks zürii liige, samuti küsitakse mõni küsimus äsja esitanud esitajalt.
Žüriis on erinevaid inimesi, näiteks on üks kohtunikeks Eesti Talendis edukalt esinenud otepäälanna Margit Tali. Finaal algab kell 19.00, sissepääs maksab 3 €. Lisaks talentidele esineb noor mustkunstnik ja tsirkuseartist Samir Lahtinen Vihti vallast.
Auhinnad esinejatele on välja pannud Otepää Avatud Noortekeskus, Eesti Kultuurkapital, Otepää Lihatööstus, Oti Pubi, Kääriku Puhke- ja Spordikeskus, Pühajärve Spa ja Puhkekeskus, GMP Hotell, Hotell Karupesa.
Foto: Mõniste MuuseumMõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.
Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.
Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.
Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.
Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.
Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.
15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.
Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.
Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt
Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?
Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.
Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
– Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
– Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?
Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Loe edasi: Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager
Foto: Viljandi MaavalitsusViljandi maavalitsuse teise korruse koridori seinal ripub mitmemeetrine metallkett, mille lülid meenutavad maavalitsuste koordineerimist läbi aastate. Huvilised saavad koordineerimisketiga lähemalt tutvuda kuni 30. märtsini tööpäeviti kella 8–17 maavalitsuse teisel korrusel (Viljandis Vabaduse plats 2).
2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Samuti on koordineerija tööks kokku panna igakuiste korraliste regionaalministri ja maavanemate nõupidamiste päevakava ning seda koosolekut ka juhtida. Koordineerijaks olemisega kaasneb ühtlasi tava lisada maavalitsuste ühtsust ja koostööd sümboliseerivale ketile uus lüli, enne kui kett järgmisele maavalitsusele üle antakse. Loe edasi: Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett
