Erkki Peetsalu

Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud keskkonnamõju hindamise programm Püssapalu kruusamaardlasse kavandatavate Nogopalu VI ja Nogopalu VII karjäärides kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta. Kavandatava tegevuse eesmärk on teede- ja üldehitustööde varustamine ehituskillustiku ja -kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. KMH programmi avalik arutelu toimub 14.08.2012 kell 17.00 Rõuge vallamajas.

Taotletava Nogopalu VI mäeeraldise pindala on suurus on 5,10 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehitusliiva ja kruusa kaevandamine, varu suurus 199,1 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 20 tuh m³, taotletav loa kehtivusaeg 10 aastat. Arendaja on Aktsiaselts Eesti Teed (Vallikraavi 4, 44306 Rakvere, kontaktisik: Enn Jänes; 5054081; info@eestiteed.eu.

Nogopalu VII karjääri mäeeraldise pindala on 5,70 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine, varu suurus 508 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 30 tuh m3, taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat. Loe edasi: Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Osale nahkhiireööl Räpinas Sillapää lossis

Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis Nahkhiireöö, mille raames näitab nahkhiirtest pilte ja räägib Triinu Tõrv.

Nahkhiireööd alustame teoreetilise osaga, vaatame pilte ja räägime nahkhiirejuttu. Peale päikeseloojangut jalutame pargis ning tutvume nahikutega lähemalt. Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse.

Triinu Tõrv on Tallinna Ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige.

Keskkonnaõhtu korraldaja on Keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised oodatud. Registreeri ennast: tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Nahkhiireöö kuulub 16. -20. augustil Põlvamaal toimuva Ökofestivali programmi.

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis teisipäeva õhtul Londoni olümpiamängudel pronksmedali, sai eile õhtul medali kaela. Palju õnne Gerdile ja kogu Eesti rahvale!

2008. aasta Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter võitis Londonis toimuvatel XXX suveolümpiamängudel kettaheites pronksmedali. Väga hea seeria teinud Kanteri parimaks ning pronksmedali vääriliseks oli tema viies katse – 68.03.
Kuldmedali võitis sakslane Robert Harting 24 cm pikema heitega – 68.27, ning teine oli iraanlane Ehsan Hadadi 68.18-ga.

Kettaheite lõplik järjestus:
1. Robert Harting GER 68.27
2. Ehsan Hadadi IRN 68.18
3. Gerd Kanter EST 68.03
4. Virgilijus Alekna LTU 67.38
5. Piotr Malachowski POL 67.19
6. Martin Wierig GER 65.85
7. Jennifer Frank Casanas ESP 65.56
8. Vikas Gowda Shive Gowda IND 64.79 Loe edasi: Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

15.–16. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Ravimtaimede korjamine ja kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670305).

Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Sissejuhatus ravimtaimedesse; ravimtaimede tundmine; ravimtaimede tundmine looduses; ravimtaimede kasvu ja korjamiskohtade valik; loodushoid ja ravimtaimede korjamine ning turustamine; ravimtaimede korjamine looduses; ravimtaimede kuivatamine; ravimtaimede pakendamine, etikettimine; turustamise nõuded ja kanalid; mahetoode; ravimtaimede kasutamine esmaabis ja toidu maitselisandina.

Lektor: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus.
Grupp: 12 inimest.

Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.

22.–23. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsamarjakasvatus“ (viitenumber taotlusel 111011670305). Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Koolitus toimub esimesel päeval Tihemetsas (Peahoone tee 2) ja teisel päeval Marjasoo talus Tartumaal. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Metsamarjade iseloomustus; metsamarjade kasvatamise tehnoloogiad; metsamarjade paljundamine, metsamarjade nõuded kasvutingimuste suhtes; mahekasvatus; metsamarjade koristamise nõuded; marjade säilitamise viisid ja tingimused; õppekäik: Marjasoo talus Tartumaal Rannu vald (jõhvika ja mustika kasvatamine). Praktiline tegevus: Kasvatustehnoloogiaga tutvumine, sordid ja praktilised hooldusvõtted istandikus.

Lektorid: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus;
Toomas Jaadla – Marjasoo talu omanik, metsamarja kasvatus. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aiandusõppe praktika juhendaja aastast 2007. Loe edasi: Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

Valgamaal tunnustati Pille ja Indrek Valneri perekonda

Valgamaa kogukonna pärl 2012_Pille ja Indrek Valneri pere — Valgamaa kogukonna pärl 2012: Pille ja Indrek Valneri pere. Foto: Külaliikumine Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Valgamaal esile tõstetud Pille ja Indrek Valneri perekonda Helme vallast Taagepera külast.

Pille ja Indrek Valneri perekond pälvis tunnustuse tänu panustamisele kogukonda ning koostöö hoogustamisele maakonna külade vahel. Taagepera küla, kus Pille ja Indek Valner koos oma kahe tütrega elavad, on üks aktiivsemaid maakonnas. Koos tehakse käsitööd ja korraldatakse spordiüritusi, koolitusi jm üritusi, mis sünnivad vabast tahtest ja erinevate projektide toel.

Perekond Valnerit võib pidada igati selle kogukonna hingeks, sest nad on käimalükkajaks paljudele vahvatele ettevõtmistele. Pereisa Indrek kuulub külaseltsi juhatusse, on aktiivne jahimees ja Valgamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige, kus oma kindla sõna ja teoga aitab koostööd arendada kogu maakonna külade vahel.

Pereema Pille töötab raamatupidajana, tema kätte on usaldatud ka külaseltsi arvepidamine ja projektitaotluste kokkupanek. Tütred on kooli ja töö kõrvalt leidnud samuti aega nii kaasalöömiseks kui noorteprojektide algatamiseks. Koostegemise rõõmust annab tunnistust seegi, et mõlemad tüdrukud on isa eeskujul läbinud jahikoolituse. Perekond Valner hoiab üksteist, oma kodu, oma küla ning teeb kõik selleks, et elu väikeses maakohas oleks elamisväärne ja huvitav.

Rohkem infot aadressil www.kylaelu.ee.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Augustis leiab aset esimene toortoidufestival

18. augustil kogunevad Harjumaal Saue vallas Tuula külas Elja Tarkusteaias, väga lõõgastavas ja armastavas keskkonnas, kõik toortoiduhuvilised, et pidada maha üks põnev ettevõtmine – esimene Toortoidufestival, kus ollakse rõõmsad, kuulatakse huvitavaid loenguid, tehakse süüa ja vahetatakse retsepte ning nauditakse mõnusat seltskonda.

Toortoidu teemadel astuvad teiste seas üles:
Sille Poola, Lõpetanud Tartu Ülikooli, Cornelli Ülikooli sertifitseeritud instruktor “Plant Based Nutrition” alal, toortaimetoidu ja tervikliku elustiili entusiast, populaarsete e-kokaraamatute ja retseptide autor, 5 lapse ema, taimetoitlane 10 aastat, toortoitlane 4 aastat. – http://www.paikesetoit.ee/
Ly Kerdo, Elja talu perenaine/korraldaja – http://www.elja.ee/
Marge Roosileht, sekretär/kordinaator/generaator/korraldaja, kelle poole võib pöörduda festivali puudutavate küsimustega marge.roosileht@gmail.com, 56 150601
Kristel Uibo, nõustaja/korraldaja – http://www.parimtervis.ee/
Kaija Margumets, infosekretär, kelle poole võib meili teel pöörduda kõigi festivali puudutavate lisaküsimustega – info@toortoidufestival.info – http://www.tervisliktoitumine.com

Nõu ja jõuga on abiks veel väga paljud armsad inimesed. Täpsem info kava ja osalemistingimuste kohta aadressil http://toortoidufestival.info/

Allikas: Toortoidufestival.info

Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba

Brasiilia kitarrivirtuoos ja Amazon Ensemble’i liige Eduardo Agni õpetada pühasid rituaaltantse kogu maailmast laupäeval, 28. juulil kell 15:00-18:30 Tallinnas Joogaruumis, Ristiku 10.

Workshop keskendub tantsule ja kreatiivsele liikumisele kui ühele meditatsiooni ja enesearengu vormile, tantsimise käigus tegeletakse hingamise ja energia katalüseerimisega. Ringtantsudesse on koondatud aastatuhandeid vanu tantse eri kultuuridest – Kreeka, Iisraeli, Boliivia, Brasiilia, Rumeenia, Venemaa, Iiirimaa, Inglismaa, Šotimaa jt, mis sisaldavad müstilist sümbolismi ja ülendavat väge.

Workshopi viib läbi EDUARDO AGNI – eestlastele juba läbi AMAZON ENSEMBLE kontsertide tuttav Brasiilia muusik ja helilooja, kes on komponeerinud heliteoseid ka tantsulavastustele, dokumentaalfilmidele, teatrietendustele ja televisioonile ning töötanud muusikalise juhina mitme tantsukompanii heaks (näiteks mainekas Balé da Cidade de São Paulo). Brasiilia valitsuse kutsel veetis ta aastaid Amazonase vihmametsas, aidates kohalikel hõimudel talletada ja säilitada oma pärimusmuusikat ja -tantse. Loe edasi: Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.

Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.

Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Seto Muuseumitarõs korraldatakse arheoloogiaõhtu

Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Allikas: Eve Ellermäe, Obinitsa Seto Muuseumitarõ

2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond

Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda

Järvamaa kogukonna pärl 2012_Hele ja Sven Aluste pere — Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.

Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.

Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Loe lähemalt www.kylaelu.ee

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Läheneb Kaika suveülikooli aeg

Kaika suveülikool peetakse sel suvel 10.-12. augustini Valgamaal Taheva vallas Harglas. Loe täpsemalt kava ja muud infot siit: http://www.voroselts.ee/upload/editor/files/harglo_sy_kava.pdf

Allikas: Võro Selts VKKF

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2012_Vilve ja Kalev Niine pere — Ida-Virumaa kogukonna pärl 2012: Vilve ja Kalev Niine pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Ida-Virumaal esile tõstetud Vilve ja Kalev Niine perekonda Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust.

Vilve ja Kalev Niine perekond pälvis tunnustuse tänu loodushoidliku eluviisi edendamisele ning maaelu tutvustamisele, kaasates nii kogukonda kui valla ja kaugema kandi rahvast. Perekond Niine toimetab Atsalama külas Tagavälja talus alates 1986. aastast, peres on üles kasvanud neli last.

Tagavälja talus väärtustatakse peresuhteid, erinevate põlvkondade vahelist sidet, loodushoidlikku ja maalähedast mõtteviisi. Talu töödes ja tegemistes lööb innukalt kaasa pere mitu põlvkonda, kes jätkavad esivanemate traditsioone ning on võtnud oma missiooniks tutvustada ajaloolist pärimust ka teistele. Talus toodetakse keemiavaba toitu, mis jõuab erinevatel laatadel nii virulasteni kui kaugemale ning seda on võimalik osta ka Jõhvist Mahejaama poest. Loe edasi: Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda

Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.

Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.

Sündmuste loetelu:

24. juuli

KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures

25. juuli

KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas

25. juuli

SUME ON ÖÖ
kesknädala kesköine kontsert kl 00.00 Tallimäel (5-kordsete majade ujumiskoht)
vihma korral Tohisoo mõisas
Loe edasi: Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.

2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.

“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.

Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.

Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Loe edasi: Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga

Tänavused Saaremaa Ooperipäevad lüppesid rekordilise publikuarvuga. Eile enne viimase kontserdi toimumist kogutud 12 500 külastajat on taaskord tublisti rohkem kui varasematel aastatel. Suurem külastajate arv sai võimalikuks eelkõige tänu avaramaks ehitatud ooperimajale Kuressaare Piiskopilinnuse kõrval, mis mahutas tänavu ligi 2000 külastajat.

Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.

Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.

Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga

Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Lääne-Virumaa kogukonna pärl 2012_Zinaida ja Vladislav Režnitšenko pere — Lääne-Virumaa kogukonna pärli tiitli võttis vastu Zinaida Režnitšenko. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekonda Tapa vallast.

Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele kultuurilisele tegevusele ning eesti ja mitte-eestlaste kogukondade suhtluse hoogustamisele kohalikul tasandil. Perekond Režnitšenko on märgatavalt elavdanud nii Tapa valla kui laiemalt kogu Eesti elanikkonna kultuurielu.

Ema, isa ja perepoeg on organiseerinud MTÜ “Koit” tegevust, samuti laulukoori “Žuravuška” ja maakondliku Ukraina pühapäevakooli tööd. Nad on korraldanud tasuta eesti keele kursuseid muulastele, teiste rahvuste traditsioone ja kombeid tutvustavaid käsitöönäituseid, vastlapäeva “Maslenitša” slaavi kommete järgi, organiseerivad ühiseid üritusi ja väljasõite valla lastele, kontserte, salongiõhtuid jpm. Selle aasta märtsis avas nende eestvedamisel uksed Ukraina kultuurikeskus. Erinevate projektide elluviimisel on nad heaks koostööpartneriks ka omavalitsusele. Loe edasi: Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Lilleorus saab tutvust teha indiaaniõpetustega

Tänavune indiaanilaager Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas on pühendatud tervenemisele – kooskõlale iseendas ja kõige elavaga ümberringi. Õpime tundma ja kasutama laulude ja sõnade väge, maa ja looduse elemente, tantsu ja palvet.

Terve laagri vältel toimuvad tseremooniad, vastavalt sellele kuidas Suur Vaim hetkes juhendab… Ette ei oskagi täpsemalt öelda muud, kui et saame osa tervendavatest jutu- ja lauluringidest püstkojas, higistamistelgi- ja tantsutseremooniatest ning paljust muust.

Juhendaja Rupert Encinas – vaimse nimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas, Tohono O’odham indiaanlane Arizonast – on põlisrahva esindaja, oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister. Igapäevaselt nõustab ta lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetab oma rahva keelt ja kultuuri.

Lisainfo ja registreerumine:
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5466&set_design=2

Haapsalus tulekul Eesti esimene joogafestival

Järgmisel nädalavahetusel avaneb Eestis harukordne võimalus saada osa suurest ilusast sündmusest – joogafestivalist 21.-22. juulil Haapsalus.

Joogafestivalil jagub tegevust nii meestele kui naistele, noortele kui eakatele, lastele ning rasedatele, algajatele ja aastaid joogat praktiseerinutele. Mõlema päeva programm kestab 12 tundi paralleelselt kolmel laval. Kokku toimub 26 erinevat sündmust.

Kui sa pole kunagi joogas käinud, siis joogafestival on õige koht: saad proovida oma võimeid ja arendada tarkust parimate õpetajate juhendamisel. Kui sa oled juba ammu joogas käinud, saad osaleda peaesineja töötubades, kontsertidel ja proovida joogat teiste stiilide parimate õpetajate juhendamisel.

Täpsem info: www.joogafestival.ee Loe edasi: Haapsalus tulekul Eesti esimene joogafestival

Viljandimaal algab homme naiselikkuse kursus

Viljandimaal Männiku Metsatalus algab homme kahepäevane naistelaager teemal “Naiseks olemise saladused”, kus sukeldutakse oma imelisse naiselikku voogu.

Huvilised on oodatud avastama ja avardama oma naiselikku väge ning osa saama imelisest elamusest naisenergia keskel. Lisaks põnevale teooriaosale mediteeritakse, tantsitakse ja tehakse palju mõnusaid naisenergiat tõstvaid harjutusi.

Kolmandiku laagrist pühendatakse naiselikkuse arhetüüpidele, sest tõelises naises on tasakaalustatult olemas nii elurõõmus ja õnnelik tütarlaps, sensuaalne ja kütkestav armuke, enda ja pere eest hoolt kandev perenaine ning väärikas kuninganna.

Palju räägitakse ka seksuaalsusest ning iseenda ja oma keha armastamisest. Vestlusringides analüüsitakse oma partnerlussuhteid või nende puudumist. Laager toimub 16.-17. juulil ning selle viivad läbi Triin Hio ja Merliis Sulg. Hind 120 eurot sisaldab majutust, sööki ja saunamõnusid.

Registreerimine meilile triin@sunara.ee või merliis@sunara.ee või telefoni teel: 55 855 85 või 55 39 165

Täpsem info: www.sunara.ee

Toeta Kasepää küla eksperimentaaletendust SPA

Eestis on käivitunud vahvate kultuuri- ja kunstiprojektide toetamise keskkond nimega Hooandja. Peispi ääres tegustev mõnus kunstimaja ambulARToorium valiti samuti esimeste hulka üht oma projekti tutvustama. Et mõte saaks toeks, palume natuke abi!

Püüame esmakordselt tuua ambulARTooriumisse väikese teatritüki. Et kõik huvilised saaks tasuta etendust tulla vaatama, vajame hädasti ambulARTooriumi sõprade toetust: 5 eurot. Või kel võimalust, siis võib ka sutsu rohkem.

Palume tutvuda kunstimõttega Hooandja vahendusel siin: http://www.hooandja.ee/projekt/eksperimentaaletendus-spa

Nagu näha, on meil eesmärgist veel natuke puudu.. Kui me ettenähtud päevade jooksul raha kokku ei saa, siis paraku kustutatakse ka seni kogutud annetused ja etendust ei toimu. Meie soov on siiski kunstisõpradele augustikuus Kasepää külas seda erilist kohalikku õhustikku edasiandvat etendust näidata. Loodame, et ka Sinu. Aitäh!

Annika Haas, fotograaf, ja teised ambulARTooriumi tüdrukud
Loe edasi: Toeta Kasepää küla eksperimentaaletendust SPA

Ökokogukondade huviliste kokkutulek toimub augustis

Tänavune ökokogukondade huviliste suvine kokkutulek on augusti alguselt edasi lükatud ja toimub 24.-26. augustil Tartumaal Mäksa vallas, loodavas Kaveri Kogukonnas.

Kokkutuleku pealkiri on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule. Täpsem info lähiajal Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehel www.kogukonnad.ee ja facebookis: http://www.facebook.com/kogukonnad.

Edasilükkamise põhjuseks on peamiselt see, et korraldajatel on vaja rohkem aega kokkutuleku ettevalmistamiseks.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatus

Sauel tuleb suvelaager “Isad ja pojad, terve igavik”

Harjumaal Saue vallas Pesa talus toimub 20.-22. juulil järjekorras juba kuues laager “Isad ja pojad, terve igavik”. Kolmepäevane laager on mõeldud isadele ja poegadele, kes soovivad üksteise ning ka teiste meeste seltsis mõnusalt aega veeta, kes on valmis andma endale võimaluse argipäevast välja astudes kogeda üheskoos midagi teistsugust.

Olen paljudelt isadelt kuulnud, et soov oleks pojaga lähedasemaks saada, aga kiires elutempos on see keeruliseks osutunud. Moodne aeg justkui ei soosiks traditsiooniliste isadele ja poegadele vastastikku rõõmupakkuvate tegevuste kujunemist. Aeg aga läheb, pojast sirgub mees ja ühel hetkel märkame, et oleme oma elus midagi olulist tegemata jätnud…

Selliste jutuajamiste käigus sündis ka isade-poegade laagri korraldamise idee. Laagris kogetud ühised tegevused ja elamused on piltlikult vundamendiks, millele saab hiljem oma elurütmi kohaselt juba ise põlvkondi ühendava maja (isa ja poja vaheline usalduslik suhe) ehitada. Loe edasi: Sauel tuleb suvelaager “Isad ja pojad, terve igavik”