Lääne-Virumaal saab matkata ja ravimtaimi korjata

Pühapäeval, 15. juulil saab Lääne-Virumaal Viitna kandis Arbaveres koos juhendajaga matkama minna ning ravi- ja väetaimi korjata.

Matka pikkus on 12 km. Esimene osa matkast kulgeb peamiselt mööda kruusateid, aeg-ajalt korjemaale põigates. Siis jõuame Lilleaasa tallu, kus on piknik ja puhkus, pikutame ja venitame. Teine osa kulgeb mööda ürgset metsarada, kus teeme ka matka enda sisemaailma ehk siis vaikusematka.

Aega maha jättes tule suhestuma taimemaailmaga, nautima seltskonda, kogema ürgse metsa väge, tunnetama looduse tuge, jagama kogemusi, kogema elamusi ja lihtsalt olema hetkes.

Võta kaasa kotikesi, kuhu taimi korjata, samuti oma toidukott ja vesi ning ujumisriided. Jalga pane matkamiseks mõnusad jalanõud ja pika säärega püksid. Algus Viitna parklast kell 9.30 ja lõpp orienteeruvalt kell 18.00, osalus 10 eurot. Kohale saab Tallinnast bussiga kl 8.15-9.18 ja tagasi kell 17.47 või 18.25.

Registreerumineja küsimused e-posti aadressil lilleaasa@gmail.com, kontakt Kaire Tomson.

Harmoonikum kutsub keelpillide ehitamise laagrisse

Viimsi vallas tegutsev Harmoonikum kutsub huvilisi keelpillide ehitamise laagrisse, mis toimub 19.-22. juulini. Võimalik ehitada endale kaunikõlaline harf, keeltamburiin, psalter või muu huvitav keelpill.

Kursusele on teretulnud nii muusikaga tihedalt kokkupuutuvad inimesed ja erinevate instrumentide tundjad aga ka need, kel puudub kogemus ja kes nootigi ei tunne. Kuna pilli mängimine nagu ka ehitamine on teraapiline protsess, siis unustamaks argipäeva mured ja saavutamaks taas oma harmoonia, on pilli tore mängida ka vaid iseendale õhtuti kamina ees.

Sellel kursusel saab pilli ehitamisega hakkama igaüks, selleks ei pea omama tisleri kogemusi. Raskemad ja aeganõudvamad detailid on meister eelnevalt valmis teinud.

Kursust juhendab Christoph Löcherbach, pühendunud pillimeister Saksamaalt Markt Wald Klangwerkstatt´ist, vt www.klangwerkstatt.de. Kursuse aeg 19-22.07. 2012 hommikust õhtuni. Tasu 390 eur + vastava pilli materjali tasu. Hind sisaldab lõunasööki ja kohvipause Harmoonikumi maheköögist.

Registreerumine ja lisainfo: triin@sunara.ee või tel: 5585585 või harmooniatuba.wordpress.com

Allikas: Harmoonikum

Rakvere võõrustab endisaegseid spordimeistreid

Täna ja homme toimuvad Rakveres 45. Eesti Spordiveteranide Liidu suvemängud enam kui 700 veteransportlase osavõtul üle Eesti, kes selgitavad spordiveteranide meistrid viiel alal: kergejõustikus, võrkpallis, mälumängus, petangis ja jalgrattakrossis.

Kergejõustikuvõistlused peetakse Rakvere staadionil, võrkpall, pentak ja mälumäng Rakvere Reaalgümnaasiumis ning jalgrattakross Palermo terviseradadel.

Lääne-Virumaa spordiveteranide koondise esimehe Maie Tamme sõnul on neil võistlustel valitsenud alati soe ja sõbralik õhkkond. Neil võistlustel saab näha heas vormis sportlikke vanavanemaid, kes on heaks eeskujuks noorematele põlvkondadele. “Rakveres ootavad võistlejaid heas korras spordirajatised, mida tõendasid ka äsja lõppenud U19 jalgpalli Euroopa meistrivõistlused.”

Võistlused algavad kell 11 Rakvere staadionil, edasi jätkub päev ajakava kohaselt. Spordimängud korraldab Eesti Spordiveteranide Liit (ESVL) koos Lääne-Virumaa Spordiveteranide Koondise, Lääne-Virumaa Spordiliidu ja korraldustoimkonnaga.

Üldinfot spordimängude kohta jagavad Maie Tamm 5358 5989, Ain Sepp 646 3582 ja 588 9342, Erich Petrovits 528 0878, Anu Kilki 528 3836
Loe edasi: Rakvere võõrustab endisaegseid spordimeistreid

Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Väelaulu kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält, mis ta sees on. Osalejaid innustatakse julgema ja oskama oma häälega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik – lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu.

Kursus algab laupäeva, 14. juuli hommikul kell 11.00. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva, 15. juuli lõuna ajal. Kursusel sisuks on laul väeallikana. Kasutame laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält mis ta sees on ning julgema ja oskama sellega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik, et lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu. Suhtestumine ümbrusega on väga isiklik, siin on oluline mõte, mõtte jõud, mõtte pilt ja kas see jõuab läbi hääle kuhugi, kas ta puudutab näiteks tuult ja linde, aga ta võib puudutada ka negatiivselt. Laulmisega looduses on samuti nagu rahvariietega, mis on olnud maarahva igapäevased riided, neid kanda maal on loomulikum kui linnas. Naistel on soovitav kaasa võtta seelik, Õie õpetab, kuidas see ürgne riietusese kandja enesetunnet muudab.

Räägime maarahva kommetest ja tähtpäevadest ning nende tähistamisest lauludega – miks nimetatakse abiellumist laulatuseks, miks on vaja varasuvel lauldes teedel kõndida jne. Proovime ka ühisütlemist meeste ja naiste vahel. Loe edasi: Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 10. ja 11. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Jätkub vägikaikavedu Pikakannu kooli ümber

Pikakannu pärimuskooli eestvedajaks on Ave Tamra. Foto: FB
13. juulil algusega kell 16.00 toimuvad Võrumaal Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Lasva Vallavolikogu andis pärast Pikakannu Põhikooli sulgemise otsust garantii, et kinnistu koos ajaloolise koolihoonega antakse rendile sealsamas juba 12 aastat tegutsenud MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng. Nüüd soovib Lasva vald tühistada oma rendile andmise garantii otsuse.

Enamus 1700 elanikuga valla rahva esindajatest ei saa aru, et sellega teevad nad reaalseid takistusi kodanikuühiskonna arengule, piiravad rahva vaba tahte elluviimist ning tõmbavad kogu piirkonnale negatiivset tähelepanu.

Lapsevanematest ja kogukonna liikmetest koosnev MTÜ otsustas asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse, millel on 4 allüksust: lastehoid (tegutseb samal kinnistul asuvas Seltsimajas juba kaks aastat), 6-klassiline kool, huvikool ja abiteenistus. Haridus-ja teadusministeerium väljastas mõlemale koolile tegevusloa.

Ajendatuna siirast soovist lahendada kogukonna ja kohaliku omavalitsuse konflikt, toimuvad Pikakannul 13. juulil algusega kell 16.00 mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Oodatud on kõik, kellele on oluline ühe maapiirkonna ellujäämine. Kõik kes kohale tulevad, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva valla volikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.

Allikas: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht, www.pikakannu.ee

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.
Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused

Jäädvustus kutsemeisterlikkuse võistluse Eliitkomando 2012 esimesest alast, milleks oli aja peale riietumine. Foto: Viljandi maavalitsus
Neljapäeval ja reedel, 5. ja 6. juulil peetakse Viljandis kahed üleriigilised tuletõrjevõistlused, mille käigus selgitatakse välja Eesti meister tuletõrjespordis ning parimate kutseoskustega päästekomando ehk Eliitkomando 2012.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse teatel võtavad päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusest Eliitkomando 2012 osa ainult kutselised päästjad ning eesmärgiks on välja selgitada Eesti parim päästekomando. Võisteldakse teoreetilistes teadmistes, aja peale riietumises ning inimeste päästmises avariilisest autost ja põlevast hoonest. Eliitkomando 2012 arvestuses võtavad tänavu mõõtu kümne päästekomando meeskonnad, nende hulgas Eliitkomando tiitlit kaitsev eelmise aasta võitja Kuressaare päästekomando.

Tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlusest võtavad osa kolm meeskonda, mootorpumbaga hargnemisel pakuvad meestele konkurentsi naiskonnad Valgamaalt ja Raplamaalt. Parimate tulemuste põhjal moodustatud koondvõistkond sõidab tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad Türgis. Loe edasi: Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused

Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

Mikk Üleoja. Foto: Piia Ruber
7. – 20. juulini astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige klassikalist muusikat – teiste seas näiteks Siiri Sisask ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13. juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
Loe edasi: Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

Karala Odagala peetakse juba kaheksandat korda

Odagala 2011, osalejate ühispilt.
Laupäeval, 7. juulil algusega 12 toimub Saaremaal Karalas järjekordne Odagala, juba kaheksandat korda. Seekord võisteldakse odaviskes ja kuulitõukes, lisaaladena on kavas saapavise, kalasilmavise ning sangpomm.

Terve päev pakub tegemist nii väikestele kui suurtele. Paadisõit ja pallimängud on sportliku perepäeva traditsiooniline osa. Päeva lõpus kütab peremees Aarne kuumaks suitsusauna, lahke pererahvas pakub suppi ja suitsukala ning muusika eest hoolitseb Soundcafe. MTÜ Kodukandi Sport koos tublide vabatahtlikega on järjekordselt tegudele asunud, et aidata kaasa sportlike eluviiside propageerimisele ja noorte suviste ajaveetmisvõimaluste mitmekesistamisele.

Ootame võistlejaid ja suvitajaid pikisilmi Karala Arenale, et üheskoos veeta sportlik päev, mis on kõigile tasuta.
http://www.facebook.com/karala.odagala
http://users.emt.ee/eero/kodukandisport/

Allikas: MTÜ Kodukandi Sport

Vandjala külas saab õppida kiviaia ladumist

Harjumaal Jõelähtme vallas Vandjala küla külaplatsil toimub 28.-29. juulil kiviaedade meistrikursus: paekivi-maakivi segaaia ladumine.

Kursuse kestvus mõlemal päeval kell 11-17, koolitajaks Marike Laht eesti Vabaõhumuuseumist. Koolituse eesmärk on tutvustada meie maa-arhitektuuris üldlevinud pae ja maakivi segaaedade ladumise tehnikat. Alustame ülevaatega kiviaedadest ning paikkonnale omastest aedadest. Jätkame olukorra hindamisega, teeme otsused tööde järjekorra osas, valime kive. Loodame, et kursuse jätkuks saavad oma kandi inimesed töid talgute korras edasi teha. Meistrikursuse läbinutel on võimalus saada kursuste läbimist kinnitav tunnistus.

Kaasa võtta töörõivad vastavalt ilmastikule ja arvestades, et need saavad määritud, soovituslikud isikukaitsevahendid, töökindad. Osalustasu: 40.- €, sisaldab koolituse juhendamist ning kahe päeva ühiseid lõunasööke. Vajalik on eelnev registreerumine – kuni 26. juulini.
Loe edasi: Vandjala külas saab õppida kiviaia ladumist

Huvilisi oodatakse seeniortantsu suvekooli

1. ja 2. augustil toimub Võrumaal Pikakannul seeniortantsu suvekool, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmu ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma kodukohas.

Täpsem info: Astrid Hurt, SA Võru Pensionäride Päevakeskus juhatuse liige, e-post vppk@hot.ee, tel 53933109

Üllatuskülalised Rõuge vallamajas

Renoveeritud "Kaarnakivi" monument. Foto: Jaanus Mark
Vahel astub üllatus uksest sisse. Seekord Rõuge vallamaja uksest. Rõuget külastasid täna 1899. aastal Sännas sündinud kirjamehe Juhan Jaigi järeltulija Koit A. ja Anu Jaik, kes resideeruvad Saksamaal Münchenis ning suviti Rootsimaal.

Rõugesse tõi neid kirjaniku auks püstitatud monument “Kaarnakivi”. Monument, mille skulptoriks Tiiu Kirsipuu, oli veel eelmisel aastal kehvas seisus, küljeplaadid lahti ja vajas kõpitsemist. Rõuge valla rahastamisel ja eestvõttel ning kohaliku kiviraiduri Margus Kurvitsa abil sai Rõuge pargis asuv monument uue näo käesoleva aasta kevadeks. Renoveerimisest sai e-maili teel teavitatud ka Juhan Jaigi tütart Ilo Jaik-Riedberg`i kes elab Prantsusmaal.

5. juulil uudistasid remonditud “Kaarnakivi” juba Koit ja Anu, kes olid seekord Eestisse kohale sõitnud laevaga Rootsimaalt. Jäädes tulemusega väga rahule, oli neil soov Rõuge valda Jaik`ide nimel tänada. Valla raamatupidamisse jäi maha nende annetus: 300 eurot monumendi renoveerimistööde kulude katteks. Rõuge Vallavalitsus tänab omaltpoolt Jaik`ide suguvõsa üllatustoetuse eest.

Allikas: Rõuge vallavalitsus

Püsiva lahenduse meie põllumeestele peab saavutama uue finantsperioodiga

Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .

Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.

Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks

Järgmisel aastal valmiv Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tegi parima pakkumise ja tunnistati võitjaks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud hankel Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine elanike olmejäätmete käitleja leidmiseks. Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks ning pakub senisest kolmandiku võrra odavamat jäätmekäitluse teenust.

„Ühelt poolt tagab konkursi võit Iru jäätmeenergiaplokile kütuse, kuid teisalt võidavad Tallinna elanikud tänu soodsamale jäätmekäitlusteenusele ja stabiilsele soojuse hinnale. Iru jäätmeploki valmimisel väheneb oluliselt ladestatava prügi kogus,“ sõnas Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas hanke tulemusi kommenteerides.

Tallinna linn korraldas esimest korda konkursi olmeprügi käitleja leidmiseks, lahutades jäätmete käitlemise ja prügiveo teenused. „Tavalisel jäätmeveokonkursil, kus vedaja valib ise jäätmete käitluskoha, osalevad ainult suured jäätmekäitlusettevõtted, kes osutavad nii veo- kui käitlemise teenust ning määravad hinnad vastavalt oma võimalustele. Tallinna keskkonnaameti uus mudel võimaldas aga pakkuda olmeprügi käitlemise teenust ka Eesti Energial ning see osutus oluliselt soodsamaks kui konkurentide omad,“ selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Heinam rõhutas, et prügi sorteerimise kohustus pealinnas ei kao. „Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse, ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks,“ selgitas ta.

Järgmisena peab Tallinna keskkonnaamet leidma pealinlaste prügile ka jäätmevedaja, kes kogub jäätmed kokku ning annab need taaskasutamiseks üle Eesti Energiale. Kuivõrd käitluskoht on ette antud, on kõik veoettevõtted võrdses seisus ning oma pakkumise saavad teha ka väiksemad jäätmeveoettevõtted.

Sama mudelit on rakendamas ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, mis on teatanud, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, andmaks võimaluse ka sellistele vedajatele, kes ei oma käitluskohta, ning sellistele taaskasutusettevõtetele, kellel puudub prügi vedamise võimalus.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmib 2013. aastal. Tänu jäätmeplokile säästab Iru elektrijaam aastas ligi 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi ning hakkab pakkuma ka senisest odavamat ja stabiilsemat soojuse hinda. Uus jäätmeplokk on ka äärmiselt efektiivne ning on võimeline ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundada elektriks ja soojuseks.

Allikas: Eesti Energia

Obinitsas esietendub “Kuidas müüa setot?”

4. juulil algusega kl 20.00 toimub Obinitsa Seto Seltsimajas Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” esietendus.

Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.

Taarka Pärimusteater facebookis: http://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100. Etenduse toimumist toetavad Piiriveere Liider ja Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond (EAFRD).

Allikas: Eve Ellermäe

Alatskivi loss kutsub tagasi aastasse 1900

Alatskivi lossi mõisapere. Foto: Sibulatee
Kui maikuus Alatskivi lossi keldrikorrust pidulikult avati, nägi vaid käputäis külalisi väga uhket etendust, mis viis meid tagasi aastasse 1900 kui lossis liikusid ringi parunid ja parunessid ning kus mõisateenijad oma igapäevatoimetusi tegid.

28. juulil 2012 toimub Alatskivi lossi ajaloopäev, kuhu on oodatud kõik mõisakultuurihuvilised. “Tagasi aastasse 1900″ on päev, kus toimub nii mõndagi:
– Maaligaleriis kell 14:00 loeng mõisateenijatest (Tõnis Türna)
– Maaligaleriis kell 15:00 suvelavastuse Valge Lossi Legend video
– Roosiaias härrasrahva ja mõisateenijate kostüümide esitlus

Kell 19:00 kontsert Suur Valss. Kadri Kipper (sopran), Rauno Elp (bariton), Tarmo Eespere (klaver). Filmi-, opereti- ja ooperimuusika. Kontserdipilet 5€/3€ müügil tund enne algust kohapeal. Avatud on erinevad töötoad, ilusa ilma korral töötavad välikohvikud. Alates 14:00 on lossi sissepääs poole hinnaga.

Allikas: Sibulatee

Rõuges peetakse laupäeval laada- ja kalaralli

Laupäeval, 30. juunil toimub “Rõuge laada- ja kalaralli 2012”. Päev on täis tegevusi nii suurtele kui väikestele. Hommik algab kalapüügivõistlusega. Laadalt saab osta Peipsi kalakulinaaria tooteid, suitsuvutiliha, koduseid vahvleid, kilupirukaid ja peent käsitööd. Küpsetatakse räime ja keedetakse uhhaad.

Keskpäeval saab stardi eriti ekstreemne saunaralli, mille peaauhinnaks on kümblustünn firmalt ECO OIL. Saunarallil osalejad saavad külastada looduskauneid Võrumaa turismitalusid ja võtta leili viieteistkümnes saunas. Samaaegselt saab laadaplatsil kaunistada torte või püüda tünnist kalu. Näha saab tegusaid koogimeistreid üle Eesti, sest Torditelgiga liitub Suur Koogimeistrite Suvejämm.

Eesti tuntud puukujurite käe all valmivad laadaplatsil päeva jooksul puuskulptuurid ning ühe neist saab kalavõistluse võitja lisaks muudele auhindadele endale koju viia. Kogu päeva vältel korraldatakse auhinnalisi mänge. Lapsi ootavad batuudid, suur liumägi ja Zorb pallid. Kell 19.00 etendub laadaalal Hansahoovi Teatri etendus „Pillimees“, peaosas Margus Jaanovits. Hilisõhtul astub Ööbikuoru lavale legendaarne punkrocki ansambel „Vennaskond“.

Laadaalale on sissepääs TASUTA kella 08.00– 18.00. Kella 18.00 kehtib laadaalal sissepääsuna käepael, mis maksab 5€. (Kõik kala- ja saunarallil osalejad saavad käepaela boonusena osalemise eest võistlustel). Käepaela ostnute vahel loositakse välja laste mängumaja firmalt Sternoberg.

Lisainfo: www.laadaralli.ee

Võro folgipido kuts tandsmist opma

Võro folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja om Valneri Kadri. Foto: Uma Leht

Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.

Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.

Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.

Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.

Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma

Täna lõpeb soodusregistreerimine Rakke rattamaratonile

Rakke maratoni võitja 2011 Erki Pütsep. Foto: Jaanus Ree
Samsung Estonian Cup rattamaratonidesarja neljandale etapile, Kesk-Eestis peetavale Fuji Rakke Rattamaratonile on tänaseks registreerunud kokku 1371 osalejat, neist ligi tuhat 59 km pikkusele põhidistantsile. Soodushinnaga registreerimine lõpeb täna südaööl.

Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgevad 59 kilomeetrine põhisõidu rada ning 37 kilomeetrine AXA poolmaratoni rada on tänaseks lintidega tähistatud.

Rakke Rattamaratoni avatud raja sõit ja Rexona Matk toimub eeloleval pühapäeval, 1. juulil. Avatud raja sõiduga alustatakse kell 11:00 Rakke Linnamäe staadionilt, kuid Rexona kontrollpunkt ja teeninduspunkt Emumäe vaatetorni juures, raja 22-sel kilomeetril, jääb avatuks kuni kella 16.00-ni. Kõigi Rexona rattamatkast osavõtjate vahel läheb loosimisele kümme auhinda rattasarja toetajatelt.

Nädal hiljem, 8. juulil antakse maratoni start traditsiooniliselt keskpäeval, seejärel algavad lastesõidud ning kell 13:00 stardib AXA poolmaraton.

Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/rakke-rattamaraton/

Allikas: Enno Eilo, Rakke Rattamaratoni peakorraldaja

U19 EM jalgpalli finaalturniir muudab Rakveres järgmisel nädalal liikluskorraldust

Kastani pst skeem. Allikas: Rakvere LV
Järgmisest nädalast vallutab Rakvere linna Euroopa jalgpall, kui Rakvere staadionil peetakse kolm U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupi mängu: teisipäeval, 3.juulil algusega kell 18.45 mängivad Serbia – Prantsusmaa, reedel, 6. juulil kell 17.30 Serbia – Inglismaa ning esmaspäeval, 9. juulil kell 20.00 Serbia – Horvaatia koondised.

Seoses jalgpallivõistlustega on Rakveres mängude päevadel häiritud linnaliiklus Kastani puiestee piirkonnas. Liikluseks suletakse Võimla tänav ja Kastani puiestee staadioni vastas oleva tänavaosa mõlemad sõidusuunad pool tundi enne mängude algust ja jäävad suletuks kuni mängu lõpuni. Mängude päeval on kella 9.00st kuni mängupäeva lõpuni suletud Spordi ja Kooli tänav.

Rakvere Spordikeskuse kõrval asuv parkla on võistluste korraldajate käsituses ning pealtvaatajatele autode parkimiseks suletud.

Liiklus suletakse mängupäevadel pool tundi enne mängude algust – 3. juulil kella 18.15-st, 6.juulil kella 17-st ning 9.juulil kell 19.30-st.

Mängude pikkuseks on arvestatud kaks tundi. Tavapärane liiklusskeem taastatakse suletud tänavatel pärast mänge esimesel võimalusel. Bussiliiklust antud mängud ei häiri.

Rakvere Linnavalitsus palub liiklejatelt mõistvat suhtumist liikluspiirangute pärast. Säilitagem rahulik meel ja rõõmustagem, et oleme võõrustajaks tulevastele Euroopa jalgpallitähtedele.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Vikatiga heinaniitmise õpituba Setomaal

Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kl 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitetakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist. Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust. Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel. Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel 7854190.

Allikad: Obinitsa muuseum

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Juuli keskel tuleb Alatskivis traditsiooniline kolalaat

Traditsiooniline Alatskivi kolalaat toimub 14. juulil Alatskivi vallamaja esisel platsil. Algus on kell 9 ja kestab kuni huvilisi jagub. Oodatud on vanavara ja looduslähedase kauba ostjad ja müüjad. Kohaletulnute rõõmuks esinevad rahvamuusikud, toimub murutraktorite vigursõidu järjekordne etapp ning õhtul saab jalga keerutada Kivi kõrtsi ees simmanil. Laadainfo ja müügikohtade broneerimine telefonil 5067605.

Allikas: Sibulatee

Maaelu mitmekesistamise toetusteks on sel aastal saadaval kokku 14,4 miljonit eurot

Käesoleva aasta 17.-31. augustini on mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks, kuid võrreldes varasemaga on muutunud toetuse nõuded.

Majandustegevuse mitmekesistamist toetatakse Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) meetme 3.1 raames. Muudatuste kohaselt peavad toetuse saajad alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Muudatuse vajalikkus tuleneb tähtajaks lõpetamata projektide suurest arvust – nt meetme 3.1 puhul on kolme esimese taotlusvooru projektidest lõpetamata ligi kolmandik. Analoogne muudatus on kavas kõigis käesoleval aastal muudetavates MAK 2007-2013 investeeringutoetuste määrustes.
Määruse teise olulise muudatuse kohaselt ei toetata enam bio-energia alaseid tegevusi, mille jaoks nähakse ettevõtjatele MAK 2007-2013 raames ette uus alameede 3.1.3 „Investeeringud bioenergia tootmisse“. Lisaks tehakse muudatusi meetme hindamiskriteeriumides.

Maaelu mitmekesistamise väikeprojekti toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse investeeringuobjekti maksumusest sõltuvalt investeeringuobjekti tegemise asukohast. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarveks on planeeritud 14 410 000 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike vormidega saab peatselt tutvuda PRIA koduleheküljel. Kõik toetustingimused ja vajalikud dokumendid on sätestatud meetme 3.1 rakendusmääruses.

Maaelu mitmekesistamise toetuse väikeprojektide 2011. aastal toimunud taotlusvoorus määrati 141 taotlejale investeeringutoetust kokku 10,39 miljoni euro eest. Siiani toimunud meetme 3.1 taotlusvoorude raames on 755 projektile toetust määratud 65,6 miljonit eurot, mille abil investeeritakse maapiirkonna majandustegevusse 139,2 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium